lg 1, § 226 lg 1 järgi Vaidlustatud otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.09.2017 otsus väärteoasjas nr 2302,17,010127 Kaebuse esitaja R.P , isikukood: XXX; elukoht: Xxxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht: Xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-st 132 p 1 ja §-st 120 lg 1 kohus otsustas:
lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
Otsuse nr 2302,17,010127 kohaselt R.P 02.09.2017.a kell 12:11 Saue vallas Harju maakonnas Tallinn-Pärnu-Ikla 17 km juhtis mootorsõidukit sellises väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist ja jäi roolis magama, mille tõttu sõitis vastu teepiiret. Osales liiklusõnnetuses mootorsõiduki juhina, tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju DNB Pank AS'le ning Maanteeametile. Rikkus oma sellise käitumisega
lg 1 ja § 169 lg 7 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad vastavalt
R.P edastas Harju Maakohtusse kaebuse kohtuvälise menetleja 26.09.2017.a otsuse väärteoasjas nr 2302,17,010127 tühistamiseks täies ulatuses VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et on toime pandud süüteokoosseisule vastav õigusvastane tegu, palub kaebuse esitaja tühistada väärteootsus liiklusseaduse § 226 lg 2 järgi määratud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks äravõtmise osas ja vähendada trahvisummat (VTMS § 132 p 2). Kaebuse esitaja R.P on seisukohal, et kohtuväline menetleja on rikkunud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule inkrimineeritud liiklusseaduse nõuete rikkumine on valesti kvalifitseerinud, mis kokkuvõttes viis vale otsuse tegemisele. Vaidlus puudub selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit 02.09.2017 kell 12:11 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 17 km sellises väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist, jäi roolis magama ja sõitis seetõttu vastu teepiiret. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetuse põhjustamist. Kuna sõiduki omaniku/vastutava kasutaja ja teepiirete kuuluvuse andmed, st liiklusõnnetuses varalise kahju saanud isikud, on kontrollitavad registrites, siis kohtuväline menetleja on otsuses väärteo valesti kvalifitseerinud
lg 7 järgi, mille kohaselt liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, ja karistanud selle eest nii
Kuivõrd kaebuse esitaja poolt põhjustatud liiklusõnnetuses inimene viga ei saanud, varaline kahju tekitati auto omanikule ja teepiirete omanikule, kaebuse esitaja võttis liiklusõnnetuse põhjustamise omaks, siis puudusid kahju saaja ja liiklusõnnetuses osalenud juhi vahel erimeelsused vastutuse küsimuses. Seega puudusid ka muud väljaselgitamist vajavad asjaolud ning seetõttu puudub kaebuse esitaja käitumises
lg 7 sätestatud teo objektiivne külg, mistõttu ei ole täidetud teo koosseisupärasus ja esineb süüd välistav asjaolu. Kui kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse läbiviimisel ja karistuse määramisel VTMS § 133 p-des 4, 6 ja 7 sätestatud nõudeid, siis palun karistust vähendada, kuna kohtuvälise menetleja määratud karistus on ebaproportsionaalne liiklusõnnetuse asjaolusid arvestades. Kaebaja igapäevatöö on seotud sõiduki kasutamisega, mistõttu sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks lisaks määratud rahatrahvile paneb kaebaja majanduslikult raskesse olukorda. Kaebaja ei ole varem rikkumisi toime pannud, liiklusõnnetusest on teinud vastavad järeldused ja menetlusaluse isikuna ütlusi andes tunnistas puhtsüdamlikku kahetsust, mistõttu ei ole põhjendatud kogumis range karistuse määramine koos lisakaristusena juhtimisõiguse ilmtingimata äravõtmisega eripreventiivse meetmena. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et R.P-le inkrimineeritavad rikkumised on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusaluse isiku enda kohtueelses menetluses antud ütlustega on tõendamist leidnud, et isik juhtis 2 mootorsõidukit sellises väsimusseisundis, et jäi juhtimise kestel magama ja sellest tulenevalt sõitis vastu teepiiret, seega rikkus
lg 1 nõudeid.
kohase väärteo koosseisuliseks tunnuseks on varalise kahju ja/või tervisekahjustuse põhjustamine sõltumata selle ulatusest ja suurusest. Sündmuskohavaatlusprotokolliga ja sündmuskohal tehtud fotodega on leidnud tõendamist, et liiklusõnnetuse käigus on kahjustada saanud Maanteeametile kuuluv teepiire, millel on tuvastatud kraapejäljed ning mõlgid. Aud A4 vaatlusprotokolliga ja fototabeliga on leidnud täielikku tõendamist, et sõidukil purunes liiklusõnnetuse tagajärjel vasak esirehv, samuti on kriimustatud veljed, vasakul esitulel mõra, vasak küljepeegel kahjustatud ning sõiduki vasakul küljel on mõlgid ja värvikahjustused. Politsei andmebaasi „MIS“ väljavõttest nähtub, et sõiduki AudiA4 (xxxx) kuulub AS DNB Pangale ja selle kohta on tehtud ka vastav kirjalik märge liiklusõnnetuse aktile. R.P poolt juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju DNB Pank AS-le ja Maanteeametile, mistõttu esinevad käesolevas asjas
p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused ning rikkumine on õigesti kvalifitseeritud
Kuivõrd R.P põhjustas liiklusõnnetuse, laienesid temale ka sellest tulenevalt kõik
sätestatud kohustused kogumis.
lg 7 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Üheselt on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik tarvitas sündmuskohal alkoholi, seega tuleb menetluse käigus välja selgitada, kas liiklusõnnetuse asjaolud olid menetlusalusele isikule sündmuskohal selged.
lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.
lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku kaebuses toodud selgitus, et teepiirde kuuluvuse andmed on kontrollitavad avalikest registritest ei ole asjakohane, sest vahetult peale liiklusõnnetust ei olnud R.P-le teada, kellele kuulus kahjustada saanud teepiire, mistõttu ei olnud liiklusõnnetuse asjaolud selged ja R.P oli kohustus mitte tarvitada alkoholi kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Sellest hoolimata asus R.P peale sõiduki peatamist koheselt alkoholi tarvitama, millega rikkus
lg 7 nõudeid ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Ka karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid, süü suurust ja seda, et menetlusalune isik on varasemalt väärteokorras karistamata. Otsuse tegemisel on arvestatud, et menetlusalune isik oli liikluses äärmiselt hoolimatu, kuna töötades ise sõjaväepolitseinikuna asus ta teadlikult mootorsõidukit juhtima väsimusseisundis ja seejärel oma teadliku käitumisega, tarvitades alkoholi peale liiklusõnnetust, püüdis selgelt varjata eelnevat süülist tegu (mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et oma tegevusega pani kaebaja ohtu teiste liiklejate elu ja tervise, mistõttu on otsuse tegija õigesti määranud lisaks põhikaristusele ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise. Ainult sellisel moel on kohtuvälise menetleja hinnangul võimalik tagada teiste liiklejate ohutust ja mõjutada R.P edaspidi liikluses hoolikamalt käituma. Määratud karistus on proportsionaalne, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Kohtu põhjendused ja seisukoht 3 Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et esitatud kaebuse ei ole põhjendatud ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja Jana Helmelaid koostas 04.09.2017.a väärteoprotokolli AB1546296 väärteoasjas nr 2302,17,010127, mille kohaselt R.P 02.09.2017.a kell 12:11 Harjumaal Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 17km liikudes Pärnu suunas juhtis mootorsõidukit sellises väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist ja jäi roolis magama, mille tõttu sõitis vastu teepiiret. Osales liiklusõnnetuses mootorsõiduki juhina, tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Enda tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju DNB Pank AS'le ning Maanteeametile. Enda tegevusega rikkus R.P
lg 1 ja § 169 lg 7 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad vastavalt
Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 26.09.2017.a otsuses väärteoasjas nr 2302,17,010127. Vaidlus puudub asjaolus, et R.P juhtis 02.09.2017.a kell 12:11 Harjumaal Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 17km liikudes Pärnu suunas mootorsõidukit Audi A4 Avant reg nr xxxx sellises väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist ja jäi roolis magama, mille tõttu sõitis vastu teepiiret ning osales liiklusõnnetuses mootorsõiduki juhina. Vaidlus puudub ka selles, et nii teepiirdele kui ka mootorsõidukile Audi A4 Avant reg nr xxxx tekitati varaline kahju ning et teepiire kuulub Maanteeametile ning sõiduauto Audi A4 Avant reg nr xxxx kuulub DNB Pank AS-le.
lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi ). Liiklusõnnetuse akti nr 1716, sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos sinna juurde kuuluva skeemi ja fototabelitega, menetlusaluse isiku R.P ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, et 02.09.2017.a Harjumaal Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 17km toimus liiklusõnnetus, milles osales R.P mootorsõiduki Audi A4 Avant reg nr xxxx juhina. R.P juhtis mootorsõidukit sellises väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist, jäi roolis magama, mille tõttu sõitis vastu teepiiret ning osales liiklusõnnetuses mootorsõiduki juhina. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt kinnitab ta samuti liiklusõnnetuse toimumist väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas. Liiklusõnnetuse akti nr 1716 kohaselt on sõiduauto Audi A4 Avant liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud vasakpoolne esiratas (rehv purunenud, velg kriimustatud), vasak esituli (mõra), vasakpoolne peegel (kahjustatud), vasakpoolne külg (mõlk, värvikahjustus). Samuti nähtuvad liiklusõnnetuse aktist Maanteeameti teepiirde kahjustused (kraapejäljed ning mõlgid). Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvast fototabelist nähtuvad samuti Maanteeameti teepiirde kahjustused. Sõiduauto Audi A4 Avant kahjustused on kirjeldatud sõiduki 4 vaatlusprotokollis (vasak esirehv katki ja veljel kriimustused, vasakul esitulel on mõra, vasak küljepeegel kahjustatud, sõiduki vasak külg kahjustatud – mõlgid ja värvikahjustused) ning need on nähtuvad ka juurde lisatud fototabelil.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Seega on nimetatud väärteo koosseisu täitmiseks oluline, et varaline kahju on tekitatud teisele isikule, mitte liiklusõnnetuse põhjustanud isikule endale. Käesolevas väärteoasjas on sõiduauto Audi A4 Avant reg nr xxxx omanikuks AS DNB Pank ning teepiirded kuuluvad Maanteemetile. Seega tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju kolmandatele isikutele, s.o AS DNB Pank ning Maanteeametile. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et R.P on enda tegevusega rikkunud
lg 1 nõudeid, pannes sellega toime
Vaidlust ei ole samuti asjaolus, et R.P tarvitas liiklusõnnetuse järgselt alkoholi. Nimetatu on tuvastatav nii indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Nimelt, nähtub tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos väljatrükiga, et 02.09.2017.a kell 13:05-13:09 mõõdeti R.P alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr JLT3, seerianumber ARBK-0035, mille lõplik lugem oli 0,56 mg/L, laiendmääramatus 0,05 mg/L, mõõtetetulemus 0,51 mg/L. Ka 02.09.2017.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri avariiteenistuse avariipolitseinik Heleni Puusemp otsustas 02.09.2017.a kõrvaldada R.P (isikukood XXX) sõiduki Audi A4 Avant registreerimismärgiga xxxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Menetlusalune isik tunnistab ka ise liiklusõnnetuse järgselt alkoholi tarvitamist. R.P selgitas, et peale liiklusõnnetuse toimumist oli šokis ning teadmatuses. Võttis autost pudeli ning tarbis õnnetuse järgselt alkoholi. Ei oska öelda, kui kaua täpselt jalutas, kuid auto juurde tagasi jõudes oli politsei juba kohal. Seega menetlusalune isik ei vaidlusta, et ta liiklusõnnetuse järgselt alkoholi tarvitas ning ei vaidlusta ka mõõtetulemust, kuid vaidlustab asjaolu, et tema käitumises on tuvastatud
lg 7 rikkumine ning väärtegu kvalifitseeritud
lg 1 kohase rikkumisena ning kohaldatud lisakaristus
Menetlusalune isik on seisukohal, et kuivõrd liiklusõnnetuses varalise kahju saanud isikud on kontrollitavad registrites, siis tal ei olnud kohustust politseid kohale kutsuda. Kahju saaja ja liiklusõnnetuses osalenud juhi vahel puudusid erimeelsused vastutuse küsimuses, kuivõrd kaebuse esitaja on liiklusõnnetuse põhjustamise omaks võtnud. Seega ei ole
Kohus menetlusaluse isiku seesuguse seisukohaga ei nõustu.
lg 7 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras. Antud väärteoasjas ei olnud liiklusõnnetuse asjaolud menetlusalusele isikule sündmuskohal selged. Politsei teavitamine oli vajalik, sest ei olnud täidetud kõik
Nimelt, sätestab
lg 4, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud 5 või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Samuti sätestab
lg 5 mh, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Väärteoasja materjalidest nähtub, et täidetud on vaid
lg 4 p 1, 4 sätestatud tingimused, s.o et inimesed ei ole liiklusõnnetuses vigastada saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli ning et teada on (nimetatud on) varalise kahju tekitamise eest vastutav isik, kelleks on kaebuse esitaja R.P . Kuid liiklusõnnetuse järgselt ei olnud menetlusalusele isikule teada, kes on käesolevas asjas konkreetsed varalise kahju saajad. Varalise kahju saajad, s.o Maanteeamet ja AS DNB Pank on välja selgitatud alles hiljem. Ka ei olnud varalise kahju saajad (Maanteeameti ja AS DNB Pank esindajad) sündmuskohal, kes oleksid saanud juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses arvamust avaldada. Samuti ei olnud võimalik liiklusõnnetuse järgselt kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmeid loetleda. Rääkimata ka võimalusest, et liiklusõnnetuses osalenud juht ja varalise kahju saajad oleksid
lg 4 p 2-4 loetletud asjaolud ka kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Kuigi kaebuses on menetlusalune isik selgitanud, et kõik asjaolud olid selged ning politsei välja kutsumine ei olnud vajalik, on R.P siiski enda menetlusaluse isikuna antud ütlustes selgitanud, et oli teadmatuses, mis edasi saab ja tarbis alkoholi, sest ei osanud midagi teha. Kaebuses väljendatud seisukoht, et liiklusõnnetuses varalise kahju saanud isikud on kontrollitavad registrites, ei ole antud juhul asjakohane. Hoolimata asjaolust, kas need andmed on registritest tõesti kontrollitavad, ei olnud varalise kahju saajaid (s.o nende esindajaid) sündmuskohale kutsutud ning liiklusõnnetuse järgselt ei olnud võimalik täita
Seega eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et liiklusõnnetuse asjaolud ei olnud selged ning seda mitte R.P-le endale. Vahetult peale liiklusõnnetust ei olnud kaebuse esitajal R.P teada, kellele kuulus kahjustada saanud teepiire ning R.P on ka ise tunnistanud, et oli teadmatuses, mis edasi saab. Seega oli R.P kohustus mitte tarvitada alkoholi kuni asjaolude väljaselgitamiseni ja teavitada liiklusõnnetusest politseid.
lg 1 näeb ette vastutuse alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et R.P on enda tegevusega rikkunud
lg 7 nõudeid, pannes sellega toime
Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. 6 KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on R.P täitnud
lg 1 ja 226 lg 1 tulenevate väärtegude subjektiivse koosseisu, kui ta pani teod toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes.
lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi ). Menetlusalune isik on enda süüd liiklusõnnetuse põhjustamises tunnistanud ning kinnitanud, et jäi roolis magama, mistõttu sõitis vastu teepiiret. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul on R.P
S § 16 lg 4 mõttes, kuivõrd isik pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda.
lg 7 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras. R.P enda ütlustest nähtub, et peale liiklusõnnetuse toimumist oli ta teadmatuses, šokiseisundis ning kuna ei teadnud, mis teha, otsustas veidi jalutada ja autos kaasas olnud alkoholi tarvitada. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. R.P teadis, et toimunud on liiklusõnnetus, milles on ka varalise kahju saajad, sest ta sõitis vastu teepiiret ning nägi ka enda autol autost väljudes vigastusi. Sõiduautol olevaid vigastusi pidi ta nägema juba seetõttu, et enda ütlustest nähtuvalt parkis auto ning läks jalutama, sest ei teadnud, mida edasi teha. Sellest tulenevalt pidi R.P olema ka teadlik kohustusest teavitada politseid selleks, et selgitada välja liiklusõnnetuse asjaolud ning varakahju saajad. Hoolimata sellest tarvitas R.P liiklusõnnetuse toimumise järgselt alkoholi. R.P ütluste pinnalt saab järeldada, et ta tarvitas alkoholi selleks, et mõtteid selgemaks saada, mis teha edasi. Arvestades asjaolu, millises olukorras hakkas R.P alkoholi tarvitama ning ka asjaolu, et tegemist on elukutselt sõjaväepolitseinikuga, kellelt eeldatakse ka kõrgemat pingetalumise oskust ootamatutes- või eriolukordades, võib järeldada, et R.P pani teo toime otsese tahtlusega. R.P teadis, et pärast liiklusõnnetuse toimumist ja kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, ei tohi alkoholi tarvitada. Kohtu hinnangul on R.P
S § 16 lg 3 mõttes, kuivõrd isik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. R.P on süüvõimeline ning KarS
lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 7 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on R.P-le
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest määranud rahatrahvi sanktsiooni alammäära lähedases määras. Kohus leiab, et määratud karistus vastab R.P süü suurusele, mille hindamisel tuleb arvestada, et on
Kohtuväline menetleja on põhjendatult jätnud arvestamata kergendavate ning raskendavate asjaolude puudumist. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et R.P oleks väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega. R.P on nentinud, et ta põhjustas liiklusõnnetuse, kuid R.P liiklusõnnetuse järgne käitumine ei näita mingilgi viisil, et ta tegelikkuses ka enda süüd (eksimust) tunnistab, rääkimata kahetsusest. Vastupidi, R.P püüab leida õigustusi ning vabandusi oma käitumisele. Menetlusaluse isikuna antud ütlustes ei ole R.P puhtsüdamlikku kahetsust seoses
Karistusregistri andmetest nähtub, et R.P on varem karistamata isikuks, isikul on olemas ka töökoht, seega on põhjendatud R.P puhul kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi kohaldamine. R.P-le määratud rahatrahvi suurus
lg 1 alusel on põhjendatud ning proportsionaalne toimepandud süü suurusega.
lg 1 kohaselt alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. Lõike 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 226 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Liiklusseaduse § 226 lg 2 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3-kuuks. Kohtuväline menetleja on R.P-le
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest määranud rahatrahvi sanktsiooni alammäära lähedases määras. Kohus leiab, et määratud karistus vastab R.P süü suurusele, mille hindamisel tuleb arvestada, et R.P on
Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku süü
R.P täiesti teadlikult liiklusõnnetuse järgselt tarvitas alkoholi ning seda selleks, et mõelda, mis edasi saab. Ei ole eluliselt usutav, et elukutselisel sõjaväelasel (sõjaväepolitseinikul) on liiklusõnnetuse järgselt šokiseisund niivõrd suur, et isikul on kohe vajadus tarvitada alkoholi ning asub seda ka koheselt tegema, selgitamata eelnevalt välja liiklusõnnetuse asjaolusid. On ka eluliselt usutav, et sõjaväepolitseinikuna on inimene vägagi hästi kursis, millal ning millistel juhtudel politseid teavitada. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse lisaks süü suurusele ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja otsuse kohaselt ei ole tuvastatud karistust raskendavaid ega ka kergendavaid asjaolusid. Kohus nõustub sellega. Menetlusalune isik on öelnud, et kahetseb alkoholi tarvitamist liiklusõnnetuse järgselt. Samas leiab ta, et politsei ei oleks pidanud teda üldse
alusel karistama, sest liiklusõnnetuse asjaolud olid selged ning politsei kaasamine ei olnud vajalik. Kohtu hinnangul 8 ei saa R.P puhul rääkida kergendava asjaoluna
R.P kahetsus on olnud seotud üksnes väärtegude toimepanemisega temale endale kaasnenud negatiivsete tagajärgedega. Karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamises, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka menetlusaluse isiku hoiakus tema poolt toime pandud teo suhtes. R.P ei ole aga senimaani saanud aru oma teo taunitavusest ning ohtlikkusest, vaid püüab leida jätkuvalt sellele õigustusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et R.P-le määratud rahatrahvi suurus
Arvestades R.P süü suurust ning väärteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid, pidades silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud ka R.P-le
Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses selgitanud, et vajab juhtimisõigust seoses igapäevatööga ning juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks lisaks määratud rahatrahvile paneb ta majanduslikult raskesse olukorda. Kohus on seisukohal, et juhtimisõiguse vajalikkus eeltoodud põhjendustel oli menetlusalusele isikule teada ka varem. Ometigi ei takistanud see teadmine menetlusalusel isikul menetlusesemeks olevate väärtegude toimepanemist. Menetlusalune isik on teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda. Riigikohus on lahendis 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. R.P näol on tegemist isikuga, keda ei ole varem karistatud, seega on tegemist esmakordsete liiklusalaste rikkumistega. Kuid ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul ei ole välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-122-13 selgitanud, et 9 Vaatamata sellele, et R.P ei ole varem väärteokorras karistatud, omab lisakaristuse kohaldamisel suuremat tähtsust menetlusaluse isiku süü suurus ning võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Toimiku materjalidest ja kaebuse sisust nähtuvalt ei ole R.P oma teo keelatusest aru saanud ning püüab leida võimalust vastutusest vabanemiseks. R.P on toime pannud mitu liiklusnõuete rikkumist ning kohtu hinnangul liiklusõnnetusest teatamata jätmine ning alkoholi tarvitamine liiklusõnnetuse järgselt selleks, et otsustada, kuidas edasi toimida, annab alust järeldada, et R.P puhul esineb oht, et ta võib jätkuvalt olla liikluses ohtlik teistele liiklejatele. Arvestades seda, et mootorsõiduki juht on suurema ohuallika valdaja, näitab tema ebaaus ja hoolimatu käitumine, et isik ei soovi võtta vastutust, mis mootorsõiduki juhtimisega kaasneb. Vähem tähtsust ei oma ka asjaolu, et R.P on teod toime pannud tahtlikult. Väärteoasja materjalidest ei ilmne ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades R.P süü suurust, väärteo toimepanemise asjaolusid, karistust kergendavate asjaolude puudumist, teo toimepanemist tahtlikult, pidades silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke leiab kohus, et R.P-le lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni alammääras, s.o kolmeks kuuks on igati põhjendatud ning vastavuses süü suurusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus R.P kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.09.2017 otsuse väärteoasjas nr 2302,17,010127 muutmata. Julia Vernikova kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.