lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 aastat vangistust, millest 7 kuud vangistust on ära kantud ja ülejäänud ärakandmata karistuse osa 2 aastat 5 kuud vangistust on jäetud täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 27.01.2017 Kaitsja Vandeadvokaat Igor Belugin Süüdistatav Maksim Zinovjev Elukoht: xxx; isikukood: 39804073725; Eesti Vabariigi kodakondsus; põhiharidus; emakeel – vene keel; xxx Varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: - 17.11.2016 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9; § 121 lg 1; § 274 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1,
lg 1 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud ja 13 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina Kohtuistungi toimumise aeg 20.06.2017 RESOLUTSIOON Tunnistada JBja süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 - 22 lg 1, 3 järgi ja mõista talle karistuseks KarS § 61 kohaldamisega 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada JBja vangistusega 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 23.01.2017 kuni 24.01.2017, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui JBja ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi 2 1-17-3142 piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; ning KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 8 ettenähtud kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku valikul. Katseajaks määrata 2 (kaks) aastat. Katseaja algus – 22.06.2017. Tunnistada DO süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistuseks KarS § 61 kohaldamisega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada DO süüdi KarS § 213 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista DOile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada DO vangistusega 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 24.01.2017 kuni 25.01.2017, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui DO ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; ning KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 8 ettenähtud kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku valikul. Katseajaks määrata 2 (kaks) aastat. Katseaja algus – 22.06.2017. 3 1-17-3142 Tunnistada Z.K süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Tunnistada Z.K süüdi KarS § 213 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Z.K-le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
S § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 25.01.2017 kuni 27.01.2017, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.11.2016 otsusega mõistetud karistuse võrra (2 aasta 5 kuud vangistust) ning mõista Z.K-le liitkaristuseks 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 22.06.2017. Z.K-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Tunnistada Maksim Zinovjev süüdi KarS § 307 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Maksim Zinovjev vangistusega 2 (kaks) kuud. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 26.01.2017 kuni 27.01.2017, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.11.2016 otsusega mõistetud karistuse võrra (6 kuud ja 13 päeva vangistust) ning mõista Maksim Zinovjevile liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Maksim Zinovjevile mõistetud 8 (kaheksa) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust, 251 (kahesaja viiekümne ühe) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Maksim Zinovjevit järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 lg 1 ettenähtud kohustusi. Ta on kohustatud: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 4 1-17-3142 registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; ning KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 8 ettenähtud kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku valikul. Kannatanu Xxxi tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista solidaarselt JBjalt, Z.K-lt ja Maksim Zinovjevilt välja: - kannatanu Xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx Swedbank. JBja rahaliste vahendite puudumisel ning kuni tema täisealiseks saamiseni välja mõistetakse kuriteoga tekitatud kahju tsiviilkostjalt Kohtla-Järve Linnavalitsus (registrikood 75001017, asukoht Keskallee 19, Kohtla-Järve). Mõista JBjalt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot; kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 240 (kakssada nelikümmend) eurot ning kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 20.06.2017 ja 22.06.2017 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot.
lg 3 alusel jätta kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel ning 20.06.2017 ja 22.06.2017 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 432 euro ulatuses menetluskulud riigi kanda. Vastavalt
§-le 188 panna ülejäänud menetluskulude hüvitamine alaealise JBja seaduslikule esindajale Kohtla-Järve Linnavalitsusele (registrikood 75001017, asukoht Keskallee 19, Kohtla-Järve). Määrata, et Kohtla-Järve Linnavalitsusel on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700045430 ning selgitus „JBja, 1-17-3142, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista DOilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot; kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 168 5 1-17-3142 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot.
lg 3 alusel jätta kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 168 euro ulatuses menetluskulud riigi kanda. Vastavalt
§-le 188 panna menetluskulude hüvitamine alaealise DOi seaduslikule esindajale Xxxle (isikukood xxx, elukoht xxx). Määrata, et Xxxl on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700045443 ning selgitus „DO, 1-17-3142, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Z.K-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot; kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot ning kaitsja Igor Belugini poolt 20.06.2017 ja 22.06.2017 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot.
lg 3 alusel jätta kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel ning kaitsja Igor Belugini 20.06.2017 ja 22.06.2017 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 384 euro ulatuses menetluskulud riigi kanda. Määrata, et Z.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700045524 ning selgitus „Z.K , 1-17-3142, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Maksim Zinovjevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot ning kaitsja Tatjana Massalina poolt 20.06.2017 ja 22.06.2017 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot.
lg 3 alusel jätta kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel ning 20.06.2017 ja 22.06.2017 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 336 euro ulatuses menetluskulud riigi kanda. Määrata, et Maksim Zinovjevil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. 6 1-17-3142 Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700045537 ning selgitus „Maksim Zinovjev, 1-17-3142, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu JBjat süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes varem tema tuttava DOiga kooskõlastatult plaani alusel, 19.01.2017 Narva linnas tahtlikult palus oma noormehe Xxxit minna koos temaga Narva linna Äkkeküla pargi, mida viimane tegigi ja kus varem kokkulepitud kohal 19.01.2017 kella 19.30 paiku teda ootasid DO, Z.K ja tuvastamata jäänud isik, kes kasutasid kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ja võtsid endale Xxxi kandekotti, maksumusega 10 eurot, kus sees olid sularaha 40 eurot, Swedpanga kaart koos PIN koodiga ja ID kaart kannatu nimelt. Hiljem DO ja Z.K võtsid kannatanu arveldusarvelt pangautomaadi ja varastatud pangakaardi abiga sularaha summas 530 eurot ja JBja sai oma teenuste eest 45 eurot. Seega kuriteoga kannatanu Xxxile tekitati füüsilist valu ja varalist kahju 580 eurot. Sel moel pani JBja toime röövimise kaasaitamise, nimelt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupis, s.o KarS § 200 lg 2 p 7 - KarS § 22 lg 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. DOit süüdistatakse selles, et tema 19.01.2017 kella 19.30 paiku Narva linna Pähklimäe tänava kandis Äkkeküla pargis, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Z.K-ga ja tuvastata jätnud isikuga, tegutsedes varem ettevalmistu plaani alusel võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutas füüsilist vägivalda Xxxi suhtes, nimelt esialgu lõi teda rusikaga vastu nägu ja seejärel korduvalt lõi teda rusikaga ja jalgadega vastu keha, millega tekitas kannatanu füüsilist valu, ning peale seda Z.K võttis kannatanult kandekotti, maksumusega 10 eurot, kus sees olid sularaha 40 eurot, Swedpanga kaart koos PIN koodiga ja ID kaart kannatu nimelt, tekitades seega kannatanu Xxxile varalist kahju summas 50 eurot. Sel moel pani DO toime röövimise, nimelt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupis, s.o KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti DOit süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Z.K-ga 19.01.2017 ajavahemikul alates kella 19.44-st kuni 19.56-ni Narva linnas, Tallinna mnt 54 hoones asuvas Swedpanka pangaautomaadis, kasutades röövimise teel talle kätte saadetud 7 1-17-3142 kannatanu Xxxi pangakaardi ja PIN-koodi, võttis, pangaprogrammi andmete sisestamise ja muutmise teelt, kannatanu arveldusarvelt sularaha 530 eurot. Sel moel pani DO toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise ja muutmise teel varalise kasu saamise eesmärgil, grupis, s.o KarS § 213 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Z.K süüdistatakse selles, et tema 19.01.2017 kella 19.30 paiku Narva linna Pähklimäe tänava kandis Äkkeküla pargis, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis DOiga ja tuvastata jätnud isikuga, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutas füüsilist vägivalda Xxxi suhtes, nimelt korduvalt lõi teda rusikaga ja jalgadega vastu keha, millega tekitas kannatanu füüsilist valu ning võttis kannatanult kandekotti, maksumusega 10 eurot, kus sees olid sularaha 40 eurot, Swedpanga kaart koos PIN koodiga ja ID kaart kannatu nimelt, tekitades seega kannatanu Xxxile varalist kahju summas 50 eurot. Sel moel pani Z.K toime röövimise kaasaitamine, nimelt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupis, s.o KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Z.K süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis DOiga 19.01.2017 ajavahemikul alates kella 19.44-st kuni 19.56-ni Narva linnas, Tallinna mnt 54 hoones asuvas Swedpanka pangaautomaadis, kasutades röövimise teel talle kätte saadetud kannatanu Xxx´i pangakaardi ja PIN-koodi, võttis, pangaprogrammi andmete sisestamise ja muutmise teelt, kannatanu arveldusarvelt sularaha 530 eurot. Sel moel pani Z.K toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise ja muutmise teel varalise kasu saamise eesmärgil, grupis, s.o KarS § 213 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maksim Zinovjevit süüdistatakse selles, et tema, teatades, et kannatanu Xxxi suhtes 19.01.2017 kella 19.30 paiku Narva linna Pähklimäe tänava kandis Äkkeküla pargis DOi, Z.K ja tundmatu isiku poolt oli toimepandud kuritegu, nimelt röövimise ning kannatanu suhetes kasutati füüsilist vägivalda ja võeti talt kandekotti, ei teatanud sellest politseist, ega muud riigi - või kohalikku omavalitsuse ametnikele. Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest Karistusseadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Sel moel pani Maksim Zinovjev toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise, s.o KarS § 307 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatavad JBja, Z.K , Maksim Zinovjev ja DO ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil, võtsid esitatud tsiviilhagi omaks ning tunnistasid kohtuistungil oma süüd täielikult. Menetlusosaliste kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. 8 1-17-3142 Kaitsjad Oleg Gorškaljov, Tatjana Golovanova, Tatjana Massalina ja Igor Belugin leidsid, et nende kaitsealustele esitatud süüdistus on põhjendatud. Samuti kaitsjad leidsid, et tsiviilhagi on põhjendatud. Abiprokurör leidis, et süüdistatavate süü on tõendatud kriminaalasja materjalidega ja süüdistatavate enda ütlustega. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1 Vastavalt
§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et JBja, Z.K , DOi ja Maksim Zinovjevi süü nendele inkrimineeritud kuritegude toimepanemises, s.o KarS § 200 lg 2 p 7 - § 22 lg 1, 3; § 200 lg 2 p 7; § 213 lg 2 p 4 ja § 307 lg 1 ettenähtud kuritegudes on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti. JBja süüdistatuna KarS § 200 lg 2 p 7 - § 22 lg 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohus leiab, et JBja poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine, mis väljendub kuriteo toimepanemisele kaasaitamises, on tõendatud tema enda ütlustega, milles ta tunnistas ennast süüdi kohtuistungil nimetatud kuriteo toimepanemist. Eeluurimisel ta ei tunnistanud ennast süüdi ning eeluurimisel tema poolt antud ütluste (tl 67-73) kohaselt 2016 tutvus ta Xxxiga ning mõni aeg sõbrustas temaga. Seejärel otsustas ta Xxxiga suhted taastada. Sel ajal suhtles ta tihedalt ka DOiga, kes samuti tunneb Xxxit. 19.01.2017 Xxx leppis JBjaga kohtumise kokku ning kohtusid nad Narvas Astri kaubanduskeskuses, kus nad jalutasid ringi, käisid mööda osakondi ning tegid ostud. Kui nad olid kaupluses, siis helistas JBjale O ning küsis, millega ta hõivatud on. JBja vastas talle, et jalutab Xxxiga Astri kaupluses ning pärast seda lõpetas O temaga kõne. O ei küsinud, et kuhu B koos Xxxiga edasi läheb, samuti ei rääkinud B temale sellest. Pärast tegi B Xxxile ettepaneku minna Pähklimäele jalutama, millele Xxx nõustus. Kui ta ja Xxx läksid Pähklimäel parki, siis läksid metsas mööda puitrada. Minnes sissepääsust parki umbes minutit viis nägid, et nendele tulevad vastu neli noormeest, kelle seas kedagi tuttavat polnud. Kui neli noormeest jõudsid nendega kohakuti, siis üks neist lükkas Xxxi, millest kaotas ta tasakaalu ja kukkus selili. Pärast seda, kui ta kukkus, jooksid sellest kambast tema juurde teised kaks noormeest ning hakkasid Xxxi jalgadega peksma. See kes lükkas, seisis neljanda noormehega emal. Üks noormeestest, kes peksis Xxxi, hakkas Xxxi taskuid läbi otsima. Ta võttis Xxxi taskust rahakoti ning viskas sellele noormehele, kes seisis eemal. Pärast seda jooksid neli noormeest ära. Need neli noormeest, ei öelnud midagi, peksid vaikides. JBja seisis kõrval ja ei rääkinud midagi, kuna oli hirmul. Talle neli noormeest ei teinud ega öelnud midagi. Neis noormeestest ta kedagi ära ei tundud ja nende vanust ei oska ta öelda. Xxx tõusis maast püsti, kuid mingeid kehavigastusi temal B ei näinud ja ta ei kurtnud millegi üle. Xxx ütles, et tahab minna politseisse ja avalduse kirjutada. Kui nad pargist väljusid, läksid Xxxiga lahku. Xxx jäi politseid ootama, JBja läks Astri kaupluse juurde, kuna sain teada, et DO tuleb hiljem Astri kaubanduskeskusse. JBja jutustas Oile, mis Xxxiga juhtu ning küsis temalt, kus tema sellel hetkel oli, mille peale vastas O, et jalutas, kuid ei täpsustanud kus. Samuti jalutas ta sellel õhtul Oiga edasi. Xxxi kõnedele ei hakanud JBja sellel õhtul vastama, kuna 9 1-17-3142 ta tüütas oma oletustega ära, et teda võis peksta läbi DO. Isiklikult JBja ei ole kindel, et seal Oi polnud. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu Xxxi ütlused (tl 1-6, 32-37), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt 19.01.2017 tuli ta järjekordselt Narva JBja juurde kus kohtus temaga kaupluses Astri. Kogu selle aja jooksul käis K korduvalt kannatanu juurest eemale ning rääkis, et ta peab ära käima, et sõpradega suhelda. Mis sõpradega ta suhtles ja kus, Xxx ei näinud ega jälginud teda, kuid ta käis ära umbes iga 5-10 minutit järel. Samuti kui nad olid Astris, sisenes JBja oma telefoni kaudu oma internetilehele vnvw.vkontakte.com, kus pidas kellegagi kirjavahetust. Nad jalutasid Jga Astris, Xxx ostis talle kleidi, pärast ütles JBja, et näitab talle kohta, kus võib kõrvaliste isikuteta jalutada. Nad läksid Astri juurest kuskile alla, möödusid majadest, siis läksid kas parki või metsa Narva linna ääres. Läksid mööda teerada, kui nägid nendele vastu tulemas nelja noormeest. Valgustust pargis polnud, seepärast kannatanu neid praktiliselt ei näinud. Kui jõudsid nendega kohakuti, siis kolm läksid lihtsalt mööda, neljas aga lõi kannatanut rusikaga vastu hambaid, jooksis juurde ja lükkas teda kiiresti lume peale. Pärast seda jooksid ülejäänud kolm samuti kannatanu juurde ning hakkasid kõik koos teda jalgadega lööma, üritades tabada pead. Kokku lõid nad vähemalt 6-8 lööki, kannatanu kaitses kätega pead, seepärast suuri vigastusi talle ei tekitatud. Üks noormeestest ronis praktiliselt kohe jope paremasse taskusse ning võttis sealt rahakotti. Keegi noormeestest karjus seejuures „D". Pärast mida jooksid kõik neljakesi minema. B oli kõik see aeg vait. Kui kannatanu tõusis püsti, siis nägi, et B on šokis, väga hirmul. Küsis Blt, kas ta tunneb neid noormehi, kuna B endise noormehe nimi oli D. Ta vastas, et ei tea. Järgmisel päeval käis kannatanu pangas ning palus väljastada talle pangakonto väljatrükk, et vaadata, kas sellelt oli raha välja võetud, ja ta avastas, et 19.01.2017 oli tundmatu isik arvelduskontolt kell 19.44 võtnud välja 50 eurot ja kell 19.46 kolm korda 160 euro kaupa. Rohkem raha välja võtta nad ei saanud. Röövimisega tekitati kannatanule kokku, arvestades portmonees olevat raha, 580 eurot kahju. Nimetatud kannatanu ütlustega haakub asitõendi vaatlusprotokoll koos fotoga (tl 26-31), mille kohaselt on vaatlusobjektiks kahtlustatava JBja mobiiltelefoni Nokia, kus on näha vastuvõetud kõnede nimekirjas Oi mobiiltelefoni number. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kahtlustatava DOi ütlused (tl 52-57, 106-109), mille kohaselt ta tunnistas oma süüd, kuid ei olnud ta nõus sellega, et rahakotis oli 40 eurot, tegelikult oli seal ainult 20 eurot sularaha. Ta selgitas, et 19.01.2017 päevasel ajal nägi ta juhuslikult oma sõbranat Jt, kes oli koos Xxxiga. Pärast seda, kui ta oli neid Astris näinud, otsustas kirjutada internetisaidil www.vkontakte.com Kle teate, kus palus, et ta tooks Xxxi Pähklimäele, kuna ta tahab talle peksa anda, ning samuti oletas, et tal võib olla raha ja et selle saab Xxxilt ära võtta ja raha pärast omavahel ära jagada. Kirjavahetuses jäi K sellega nõusse. Enne Pähklimäele minekut helistas DO oma sõbrale Z.K-le ja palus teda appi Xxxiga arveid õiendama. Samuti ütles, et Xxxil võib olla raha ja selle võib ära võtta ja omavahel ära jagada. Z.K oli nõus talle appi tulema, ütles, et võtab veel mingid kutid abiks kaasa. Z.K-ga ja veel ühe noormehega, kelle nimi on Maksim, sai O kokku Prisma poe juures Kangelaste tänavas Narvas. Pärast seda nad kõik läksid Pähklimäele. Seal nad märkasid, et J ja Xxx tulid sellesse parki peasissekäigust. Kui nad nendega kohakuti jõudsime, lõi O Xxxile käega vastu rindu, mille tõttu ta kukkus. Kui Xxx oli maha kukkunud, hakkas O teda jalgadega taguma. Kuhu jalahoobid tabasid, ta ei vaadanud. Samuti tuli juurde Z.K ja hakkas teda samuti jalgadega taguma ning seejuures hakkas Xxxi taskuid läbi vaatama. O nägi, kuidas Z.K võttis Xxxi taskust rahakoti ja pani jooksu ning O jooksis talle järele. Maksim ja K seisid kõrval ja mingeid tegevusi Xxxi suhtes ette ei võtnud. Samuti toimus kõik vaikselt. Keegi midagi ei hüüdnud ega öelnud. Nagu O aru sai, ei tundnud Xxx teda ära, kuna kõigil neljal olid kapuutsid peas. Xxxi rahakotti hakkas Z.K läbi vaatama Pähklimäe lähedal olevate garaažide juures. Z.K võttis 10 1-17-3142 rahakotist Xxxi pangakaardi, millel oli juures paberileht PIN koodiga ja sularaha 20 euro ulatuses kupüürides ja mündid. 20 eurot jagasid Oi, Maksimi ja Z.K vahel. Rahakoti koos teiste kaartidega viskasid garaaži juurde ja raha Xxxi arvelt välja võtma läksid neljakesi Tempo poe juurde. Alguses võttis O Xxxi arvelt 50 eurot. Siis võttis Z.K Xxxi kaardi ja hakkas Xxxi arvelt 160 euro kaupa raha välja võtma. Ta võttis kolm korda 160 eurot, kuid rohkem võtta ei õnnestunud, kuna sularahaautomaadi ekraanile ilmus kiri, et raha sularahaautomaadis on otsas. Maksim raha välja ei võtnud. Kogu raha jagas Oi, Z.K ja Maksimi vahel Z.K ja Oile andis Z.K 160 eurot. Samuti viskasid kolmekesi igaüks 15 eurot, et anda Kle. Selle 45 eurot andis O Kle samal õhtul kaupluse 1000 pisiasja juures. K võttis need 45 eurot ja ta sai aru, et see raha kuulub Xxxile. Samuti O lisas, et Xxxi kavatses ta lüüa ja võtta tema arvelt raha juba 18.01.2017 ja nad arutasid seda K Bga. K rääkis talle ka seda, et Xxxil on arvel 6000 eurot. Samuti saatis K Oile 19.01.2017 internetisaidile www.vkontakte.com Xxxi pangakaardi PIN koodi. Nimetatud kahtlustatava DOi ütlustega haakub ütluse ja olustiku seostamise protokoll koos fotoga (tl 67-77), mille kohaselt DO osutab kohale, kus toimus kannatanu Xxxi röövimise, samuti osutab pangaautomaadi, kus toimus kannatanu arveldusarvelt raha võtmine. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kahtlustatava Z.K ütlused (tl 95-101), mille kohaselt ta tunnistas oma süüd ning selgitas, et 18.01.2017 õhtusel ajal DO küsis Z.K-lt, kas ta tahab raha teenida, millega Z.K nõustus. 19.01.2017 nad kohtusid Astri kaupluses. Z.K oli sel ajal kaupluses koos Maksim Zinovjeviga. DO tuli üksinda nende juurde ja ütles, et tuleb peksa anda ühele kutile, kellel on arvel 6000 eurot, võtta temalt ära pangakaart ja siis see raha arvelt välja võtta. Samuti Z.K palus Oi täpsustada, kuidas saab teada selle kannatanu pangakaardi PIN koodi, mille peale O vastas, et tema sõbratar nimega K teab kaardi PIN koodi ja ütleb selle neile hiljem. Maksim Zinovjev kuulis Z.K jutuajamist Oiga ja O tegi talle ettepaneku võtta sellest osa, kuid Zinovjev keeldus. Umbes kell 19.00 helistas mulle O ja ütles, et ma tuleksin tema maja juurde, see tähendab ühiselamu juurde Rakvere tn 91 Narvas. Kohtumisele Oiga tuli siiski Fillipov koos Zinovjeviga, kes tuli temaga kaasa lihtsalt seltskonna mõttes. Kui O tuli välja meie juurde, ütles ta, et lähme Pähklimäele, et K toovat sinna nüüd selle noormehe ja et K teab üht kohta Pähklimäel, kuhu ta tuleb viia. Samuti ütles K, et ta teab juba selle noormehe pangakaardi PIN koodi, kuna oli vaadanud seda sellel noormehel vist sel hetkel, kui noormees raha välja võttis. Zinovjev tuli kaasa ainult seltskonna mõttes. Samuti oli nendega ühine tuttav Xxx, kes tuli samuti seltskonna mõttes kaas. Seejärel helistas O ühele tuttavale Xxxle ja tegi talle ettepaneku tulla nende juurde ja osaleda noormehe peksmises, Xxx oli nõus tulema. Kui Xxx tuli, siis kõik läksid Pähklimäele. O rääkis, et kui nad Kt ja seda noormeest kohtavad, siis lähevad neile vastu, Xxx pidi lööma seda noormeest vastu nägu, et ta maha kukuks, Z.K pidin läbi vaatama selle noormehe taskud, O aga pidi teda peksma, et noormees vastu ei hakkaks. Zinovjev ja Xxx ei hakanud metsa-pargialale tulema ning jäid ootama teel laternate all, sellepärast ei näinud nad, kuidas kõik toimus. Kui nad märkasid, et K ja noormees tulevad mööda rada pargis, siis Z.K, O ja Xxx tõmbasid pähe kapuutsid ja läksid neile vastu. Kst ja noormehest möödudes lõi Xxx käega seda noormeest vastu nägu. Noormees kukkus maha ja pärast seda hakkas O seda noormeest jalgadega peksma, samuti virutas Z.K talle ühe korra jalaga ning pärast seda hakkas tema jope taskuid läbi vaatama. Z.K leidis taskust rahakoti ja nad jookisid kohe kolmekesi minema. K jäi selle noormehe juurde seisma. Nad jooksisid pargist välja garaažide juurde. Garaažide juures vaatas Z.K noormehe rahakoti üle ning võttis rahakotist sularaha 30 eurot kupüürides (neli 5-eurost kupüüri ja üks 10-eurone kupüür). Münte Z.K rahakotist ei võtnud, rahakoti enda aga andis Oile. 30 eurot oli jagatud, Z.K jättis 10 eurot endale, 10 eurot andis Xxxle ja veel 10 eurot andis Oile. O oli juba võtnud rahakotist välja pangakaardi. Samuti võttis O oma jopetaskust välja paberilehe, kuhu oli kirjutatud noormehe kaardi PIN kood. Seejärel viskas O rahakoti mingi garaaži katusele minema. Ta tegi ettepaneku minna Megamarketi juures oleva sularahaautomaadi juurde ja seal raha välja võtta, kuna selle kaupluse juures ei ole 11 1-17-3142 videovalvet. O ja tema sõber Xxx jooksid pangakaardiga selle poe juurde ning Z.K ja Zinovjev läksid kiirustamata neile järele. Pärast seda hakkas Z.K raha välja võtma, ta võttis 2-3 korda 160 eurot korraga, siis kirjutas sularahaautomaat, et selles on sularaha otsas. Sellest 160 eurot andis O Z.K-le, 160 eurot andis Maksim Zinovjevile ja 160 eurot jättis endale. Samuti ütles O, et midagi sellest rahast tuleb visata ka Kle, kes ju tõi selle noormehe Pähklimäele. Z.K andsin K jaoks 10 eurot, Zinovjev 15-20 eurot ja O lisas veel 50 eurot. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kahtlustatava Maksim Zinovjevi ütlused (tl 136-141), mille kohaselt ta tunnistas oma süüd ainult selles, et talle anti selle noormehe raha, keda peksti. Ta selgitas, et 19.01.2017 tuli ta kauplusse Astri koos Z.K-ga. Kuni nad Astris pingil istusid, rääkis Z.K talle, et 18.01.2017 Z.K on planeerinud koos DOiga peksta mingit kutti ja temalt raha ära võtta. Samuti pani Z.K Zinovjevile ette osaleda selles, kuid viimane keeldus kohe. Samuti soovitas ka temal seda mitte teha, kuid Z.K ei kuulanud Zinovjevit. Astris olles käis nende juures 4-5 korda tütarlaps, kelle nimi on K. Kui K nende juures käis, rääkis ta Z.K-le, et läheb kohe varsti noormehega Pähklimäele, kus nad pidid noormeest peksma. Samuti Zinovjev kuulis, kuidas ta ütles Z.K-le, et oli näinud noormehel pangaarvel raha summas 6000 eurot ja et ta oli vaadanud ka pangakaardi PIN koodi. K ja Z.K jutust Zinovjev sai aru, et nad olid planeerinud kallaletungi noormehele ja tema röövimise juba päev enne seda, see tähendab 18.01.2017. Mingil hetkel helistas Z.K mobiilile O ja ütles, et ta tuleks tema maja juurde. Selleks ajaks oli Zinovjevi juurde juba tulnud tema sõbratar, kelle nimi on Xxx, aga tema ei kuulnud ega teadnud midagi. Kui Z.K läks Oi juurde, läksid Zinovjev ja Xxx talle seltsiks kaasa, lihtsalt jalutama, kuid röövis osaleda ta ei kavatsenud, Xxx aga ei teadnud sellest üldse midagi. Läksid Oi maja juurde ning seejärel suundusid Pähklimäe poole. Zinovjev selgitas, et päras seda nende juurde tuli mingi noormees, keda kutsus kaasa O. Viiekesi läksid nad Pähklimäe poole, seejärel jäi Zinovjev ja Xxx seisma, Z.K, O ja noormees aga läksid edasi. Umbes 3-4 minuti pärast kuulis ta pimeduses müdinat, kuid hääli ei kuulnud. Seejärel Zinovjevist ja Xxxst jooksid mööda Z.K, O ja see noormees. Zinovjev ja Xxx jooksid neile järele. Kui nad peatusid garaažide juures, siis O hakkas läbi vaatama selle noormehe rahakott, keda nad just olid peksnud, millest võttis O pangakaardi, Z.K aga sularaha. Kui Z.K raha jagas, andis ta Zinovjevile sellest rahast 10 eurot, samuti andis ta Oile. O, Z.K ja noormees otsustasid kontrollida pangakaarti sularahaautomaadis. Zinovjevile andis Z.K 160 eurot ja Zinovjev võttis selle vastu, hoolimata sellest, et ta teadis, et raha on saadud kuritegelikul teel. Kui palju O ütles, et tuleb võtta sellest rahast 15 eurot ja maksta Kle selle eest, et ta tõi noormehe parki ja uuris välja kaardi PIN koodi. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et JBja täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu, nimelt aitas kaasa kuriteo toimepanemisele. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et JBja pani röövimise kaasaitamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. JBja teadis, et kannatanu pangaarvel olevad raha on tema jaoks võõrad ja võttes need sealt ära teiste kuriteo toimepanijate abil ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime röövimise kaasaitamise ja tahtis seda. JBjal esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et JBja pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 12 1-17-3142 DOi süüdistatuna KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 213 lg p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kohus leiab, et DOi poolt talle inkrimineeritavate kuritegude objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud nii eeluurimisel kui kohtuistungil ennast süüdi selles kuriteos (tl 52-57, 106-109). Süüdistatava poolt talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemist tõendavad ka kaassüüdistatava Z.K ja süüdistatava Maksim Zinovjevi ütlused, mille kohaselt nad on ennast samuti süüdi tunnistanud nii eeluurimisel kui kohtuistungil selle kuriteo toimepanemises. Nimetatud kahtlustatava DOi ütlustega haakub asitõendi vaatlusprotokoll koos fotoga (tl 26-31), mille kohaselt on vaatlusobjektiks kahtlustatava DOi mobiiltelefoni IPhone 4S, kus ta suhtleb Z.K-ga ja arutab, kas nende näod kuriteo toimepanemise ajal oli nähtav või mitte. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritavate kuritegude objektiivse koosseisude täitmist kannatanu Xxxi ütlused (tl 1-6, 32-37) koos lisatud pangaarve väljavõttega, mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed. Samuti on eeltoodud tõenditega kooskõlas tunnistaja Xxxi ütlused (tl 144-150), mille kohaselt 2016 jaanuarikuus tuli ta Astri kaubanduskeskusse, et kohtuda oma sõbra Maksim Zinovjeviga. Esialgu oli ta koos Zinovjeviga, siis nende juurde tuli Z.K . Seejärel väljusid nad kolmekesi Astri keskusest, kuna pidid nad kellegi poolt läbi tulema ning jalutama minema. Pärast seda nende juurde tuli vähetuttav noormees, keda Xxx tunneb Di nime all. Keegi noormeestest ütles, et on vaja mina Pähklimäe juurde, mida nad tegidki. Pärast seda nende juurde tule veel üks noormees, keda hiljem kutsusid noormehed . Kui tuli juurde, siis noormehed läksid edasi Pähklimäele. Z.K ütles Xxxile ja Zinovjevile mitte minna koos nendega, vaid oodata teel. Xxxi küsimusele miks ta peab ootama, vastasid talle Zinovjev ja Z.K: „Ei ole tähtis!“. Z.K, ja D läksid metsapargialasse. Paari minuti pärast kuulis Xxx metsast mehe kisa ning tema ja Zinovjevi suunas jooksvaid Kabanit, Z.K ja Di. Nemad jooksid temast ja Zinovjevist mööda, Zinovjev karjus talle: „Jookseme!". Xxx hämmeldus ja jooksis nende järel garaažideni ning seal ta nägi, et D ja Z.K hakkasid kellegi tumedat rahakotti üle vaatama. Sel hetkel sai tema aru, et nemad varastasid selle rahakoti kelleltki. Ta hakkas nendelt küsima, miks nad tegid seda, vastuseks ütlesid talle Zinovjev ja Z.K, et sellel noormehel, kellelt nemad varastasid rahakoti, on kontol 6000 eurot, mida nad tahavad välja võtta ja endale jätta. Xxx selgitas, et ta nägi, et sel ajal kui nad vaatasid rahakotti üle, võtsid sealt sularaha välja, mida jagasid omavahel, nimelt Zinovjevi, Z.K, ja Di vahel. Nemad ei pakkunud Xxxile raha, Xxx aga ei võtnud. Samuti ta kuulis, et noormehed panid omavahel raha kokku, et anda neid neiule Kle, kes ütles neile kaardi PIN-koodi. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et DO täitis enda tegevusega talle inkrimineeritavate kuritegude objektiivsed koosseisud. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldavad koosseisud tahtlust. Süüteokoosseisud on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et DO pani röövimise ja arvutikelmus toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. DO teadis, et rahakotis ja kannatanu pangaarvel olevad raha on tema jaoks võõrad võttes need sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja ebaseaduslikult sisestades andmeid sularahaautomaati teadis ta, et paneb toime röövimise ja arvutikelmuse ning tahtis seda. 13 1-17-3142 Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad röövimise ja arvutikelmuse toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o raha ebaseaduslik omastamine. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisud, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et DO pani talle inkrimineeritavad kuriteod toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Z.K süüdistatuna KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 213 lg p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kohus leiab, et Z.K poolt talle inkrimineeritavate kuritegude objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud nii eeluurimisel kui kohtuistungil ennast süüdi selles kuriteos (tl 52-57, 106-109). Süüdistatava poolt talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemist tõendavad ka kaassüüdistatava DOi ja süüdistatava Maksim Zinovjevi ütlused, mille kohaselt nad on ennast samuti süüdi tunnistanud nii eeluurimisel kui kohtuistungil selle kuriteo toimepanemises. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritavate kuritegude objektiivse koosseisude täitmist kannatanu Xxxi (tl 144-150) koos lisatud pangaarve väljavõttega ja tunnistaja Xxxi ütlused (tl 1-6, 32-37), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Z.K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritavate kuritegude objektiivsed koosseisud. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldavad koosseisud tahtlust. Süüteokoosseisud on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Z.K pani röövimise ja arvutikelmus toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Z.K teadis, et rahakotis ja kannatanu pangaarvel olevad raha on tema jaoks võõrad võttes need sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja ebaseaduslikult sisestades andmeid sularahaautomaati teadis ta, et paneb toime röövimise ja arvutikelmuse ning tahtis seda. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad röövimise ja arvutikelmuse toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o raha ebaseaduslik omastamine. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisud, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Z.K pani talle inkrimineeritavad kuriteod toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 14 1-17-3142 Maksim Zinovjevi süüdistatuna KarS § 307 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohus leiab, et Maksim Zinovjevi poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud nii eeluurimisel kui kohtuistungil ennast süüdi selles kuriteos (tl 136-141). Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist tõendavad ka süüdistatavate DOi ja Z.K ütlused, mille kohaselt nad on ennast samuti süüdi tunnistanud nii eeluurimisel kui kohtuistungil röövimise toimepanemises. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist äratundmiseks esitamise protokoll koos fotoga (tl 111-116), mille kohaselt DO tunneb ära Zinovjevit ning selgitab, et ta on Z.K sõber ja ta võttis osa kallaletungist Xxxile. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu Xxxi (tl 144-150) koos lisatud pangaarve väljavõttega ja tunnistaja Xxxi ütlused (tl 1-6, 32-37), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Maksim Zinovjev täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Maksim Zinovjev pani kuriteost mitteteatamise otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Maksim Zinovjev teadis, et tegemist on röövimisega, st esimese astme kuriteoga ning ei ole sellest faktist informeeritud politseist teadis ta, et paneb toime kuriteost mitteteatamise ning tahtis seda. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Maksim Zinovjev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. IV Kohtu seisukoht karistuste ja kohaldatud tõkendite osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Seejuures tuleb toonitada, et KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras 15 1-17-3142 pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate ja/või raskendavate asjaolude esinemisel nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Süüdistatava JBja karistus Süüdistatava B roll kuriteo toimepanemisel ei olnud väga aktiivne, ta ise ei kasutanud vägivalda kannatanu suhtes, millega seoses asub kohus seisukohale, et tema süüaste pole suur. B tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes – puhtsüdamlik kahetsus. Ta on varem kohtu poolt karistamata ning pani kuriteo toime alaealisena, tegemist on kuriteole kaasaaitamisega. Ülaltoodu alusel peab kohus võimalikuks kohaldada karistust KarS § 61 alusel alla KarS §200 lg 2 sätestatud alammäära ning mitte pöörata määratud karistus täitmisele, kui süüdistatav ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1,2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Süüdistatava DOi karistus Süüdistatava Oi roll kuriteo toimepanemisel oli olulisem, kui Bl, mistõttu asub kohus seisukohale, et tema süüaste on suurem, kui B oma. Oi tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes – puhtsüdamlik kahetsus. Ta on varem kohtu poolt karistamata ning pani kuriteo toime alaealisena. Ülaltoodu alusel peab kohus võimalikuks kohaldada karistust KarS § 61 alusel alla KarS §§ 200 lg 2 ja 213 lg 2 p 4 sätestatud alammäära (aga suuremal määral, kui Ble) ning mitte pöörata määratud karistus täitmisele, kui süüdistatav ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1,2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Süüdistatava Z.K karistus Süüdistatav Z.K pani toime I raskusastme kuriteo (röövimise) ning samuti II raskusastme kuriteo (arvutikelmuse). Teda on varem kohtu poolt karistatud, mõlemad kuriteod on toimepandud katseaja jooksul. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Z.K on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega. Z.K tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes – puhtsüdamlik kahetsus, ta pani kuriteo toime alaealisena. Ülaltoodu alusel peab kohus võimalikuks kohaldada karistust KarS § 61 alusel alla KarS § 213 lg 2 p 4 sätestatud alammäära ning KarS § 200 lg 2 alusel – sanktsiooni alammääral. Kuna Z.K pani kuriteod toime katseajal, siis KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.11.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 16 1-17-3142 Kohtul on alust arvata, et, vabaduses viibides, võib süüdistatav jätkata kuritegude toimepanemist. Sellele viitab asjaolu, et mõlemad kuriteoepisoodid on toimepandud juba kahe kuu möödumisel esimest süüdimõistmist, katseaja jooksul. Selleks, et vältida uute kuritegude toimepanemist süüdistatava poolt ning tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine kohaldab kohus
Süüdistatava Maksim Zinovjevi karistus Süüdistatav Zinovjev pani toime II raskusastme kuriteo. Teda on varem kohtu poolt karistatud, kuritegu on toimepandud katseaja jooksul. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Maksim Zinovjevi on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes vangistusega ning rahaline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu kuna karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Zinovjevi tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes – puhtsüdamlik kahetsus. Ülaltoodu alusel peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 307 lg 1 sanktsiooni miinimummäära lähedast karistust. Arvestades seda, et tegemist on 2 raskusastme kuriteoga, et süüdistatav Zinovjev õpib käesoleval ajal gümnaasiumis, on kohus veendunud, et vabaduses viibides ei pane süüdistatav toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et reaalse vangistuse ärakandmine Zinovjevi poolt ei ole otstarbekas ning tuleb asendada määratud vangistuse üldkasuliku tööga. V Tsiviilhagi Kohus leiab, et tsiviilhagid tuleb rahuldada, arvestades süüdistatavate poolt tsiviilhagide õigeksvõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seotud kostja hagi õigeksvõtuga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele 17 1-17-3142 mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus tuvastas, et süüdistatav DO hüvitas kannatanule osa tekitatud kahjust, nimelt hüvitas ta ¼ ehk 145 eurot. Seoses sellega tuleb rahuldada kannatanu tsiviilhagi osaliselt, nimelt selles osas, mis ei ole veel hüvitatud süüdistatavate poolt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tsiviilhagi tuleb rahuldada arvestades süüdistatavate poolt tsiviilhagide õigeksvõttu, millega kohus on seotud ning mõista solidaarselt JBjalt, Z.K-lt ja Maksim Zinovjevilt välja: - kannatanu Xxxi (isikukood xxx, elukoht Estonia pst 10-51, Kohtla-Järve linn) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Kuna B näol on tegemist alaealisega, siis JBja rahaliste vahendite puudumisel ning kuni tema täisealiseks saamiseni välja mõistetakse kuriteoga tekitatud kahju tsiviilkostjalt Kohtla-Järve Linnavalitsus (registrikood 75001017, asukoht Keskallee 19, Kohtla-Järve). VI Menetluskulud
Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud.
kohaselt kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Seega on tegemist kohtu kaalutlusotsustusega, kas kohustada süüdistatavat hüvitama tekkinud kriminaalmenetluse kulud või panna see kohustus süüdistatava kasvatusasutusele. Kohus leiab, et käesoleval juhul, arvestades seda, et süüdistatav JBja saab üksnes
§-de 175 lg 1 p 9 alusel kuulub JBja, Z.K ja DOilt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 1175 eurot, milline summa vastab 2,5 kuupalga alammäärale.
§-de 175 lg 1 p 9 alusel kuulub Maksim Zinovjevilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 705 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale.
§-de 175 ja 180 kohaselt kuulub JBjalt riigituludesse väljamõistmisele määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 240 eurot ning kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 20.06.2017 ja 22.06.2017 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 192 eurot. Arvestades süüdistatava alaealisust
lg 3 alusel pidades silmas tema resotsialiseerumisväljavaateid vabastada JBja osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes menetluskuludest 432 eurot riigi kanda. Vastavalt
§-le 188 tuleb panna ülejäänud menetluskulude hüvitamine alaealise JBja seaduslikule esindajale Kohtla-Järve Linnavalitsusele. Arvestades menetluskulude kogusummat
lg 3 alusel määrab kohus, et Kohtla-Järve 18 1-17-3142 Linnavalitsusel on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (kogusummas 1175 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.
§-de 175 ja 180 kohaselt kuulub DOilt riigituludesse väljamõistmisele määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 168 eurot. Arvestades süüdistatava alaealisust
lg 3 alusel pidades silmas tema resotsialiseerumisväljavaateid vabastada DOi osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes menetluskuludest 168 eurot riigi kanda. Vastavalt
§-le 188 tuleb panna ülejäänud menetluskulude hüvitamine alaealise DOi seaduslikule esindajale Xxxle. Arvestades menetluskulude kogusummat
lg 3 alusel määrab kohus, et Xxxl on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (kogusummas 1175 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.
§-de 175 ja 180 kohaselt kuulub Z.K-lt riigituludesse väljamõistmisele määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 192 eurot ning kaitsja Igor Belugini poolt 20.06.2017 ja 22.06.2017 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 192 eurot.
lg 3 alusel vabastada Z.K osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes menetluskuludest 384 eurot riigi kanda.
lg 3 alusel määrab kohus, et Z.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (kogusummas 1175 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.
§-de 175 ja 180 kohaselt kuulub Maksim Zinovjevilt riigituludesse väljamõistmisele määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 144 eurot ning kaitsja Tatjana Massalina poolt 20.06.2017 ja 22.06.2017 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 192 eurot.
lg 3 alusel vabastada Maksim Zinovjevi osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes menetluskuludest 336 eurot riigi kanda.
lg 3 alusel määrab kohus, et Maksim Zinovjevil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (kogusummas 705 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub
Innokenti Menšikov Kohtunik 19
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.