1-13-774/138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2018 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-774 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.V tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla Asja läbivaatamise kuupäev 12.02.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu D.V , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta D.V vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määrused ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. 1 D.V tunnistati süüdi Viru Maakohtu 20.11.2013 otsusega KarS § 113 järgi ja karistati KarS § 68 sätte kohaldamisega 13 aasta 11 kuu ja 27 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus arvestati alates 09.08.
2. Karistuse kandmise algus 09.08.2012 ja lõpp 05.08.
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 06.02.
4. D.V andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega ( tl 16). Kinnipidamisasutusest D.V kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglas kannab karistust teist korda. Kinnipeetav ei osale tervisliku seisundi tõttu tööhõives. Vangistuse jooksul on läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, Eluviisitreeningu ja Eluviisitreeningu järeltegevuse. Isik on läbinud vestluse sotsiaalprogrammis Viha juhtimise kinnistamiseks ja vestluse psühholoogiga. Isik alustas riigikeele õpinguid, kuid jättis pooleli. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Vabanemisel elektroonilise valve alla soovib kinnipeetav vabaneda xxx (xxx). Koht on garanteeritud ning vastab elektroonilise valve tingimustele. Kinnipeetav omandas xxx (xx) põhiharidust, jättis pooleli. Käitumisprobleemide ja õigusrikkumiste tõttu käis xxx. Riigikeelt ei valda. Alustas vanglas õppimist riigikeele A1 taseme kursusel, millest loobus. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks xx ja mitteametlikult tööst saadud tulu. Kinnipeetav väidab, et töötas ehitajana (plaatija). Ametlik töökogemus puudub. Varasemalt on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Isiku lähivõrgustiku kuulub elukaaslane V T ja kaks last. D.V ei ole ametlikult kinnitatud laste isana. D.V sõnul suhted elukaaslasega on head ja toetavad. Suhtlevad kokkusaamiste, kirja ja telefoni teel. Ema J K ta ei suhtle. Isik oli varem karistatud vägivalla kasutamise eest ema suhtes. Suhtlusringkonnas on nii kriminaalseid kui ka seaduskuulekaid tuttavaid. Isikule on iseloomulik hoolimatus iseenda kui ka teiste heaolu vastu. Isik ei arvesta tagajärgedega. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuriteo pani toime olles tugevas alkoholijoobes. Alkoholijoobes muutub agressiivseks, kasutab vägivalda. Oma sõltuvust ei tunnista. Väidab, et jõi ainult tähtpäevadel. Vanglas läbinud Eluviisitreeningu - ei mõista alkoholi negatiivset mõju ning probleemi ei tunnista. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav varem tarvitanud kanepit, kuid narko sõltuvus puudub. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. On xxx. Liikumiseks vajab xxx. Ebastabiilse psüühika ja kõikuva meeleoluga. On raskusi emotsioonide vaos hoidmisega. Lapsepõlves olid käitumisprobleemid. Kinnipeetaval on madal enesehinnang, mida kompenseerib agressiivse käitumisega. Emotsionaalselt ebastabiilne ja väga madala empaatiavõimega. Ei suuda oma sisepingetega toime tulla ja kasutab sõltuvusained pingete maandamiseks. Talle on iseloomulik impulsiivne käitumine ja äkkviha, eriti joobeseisundis. Kinnipeetav läbis vanglas sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine", kus esines samuti ärritunud käitumist. Kinnipeetava sõnul, ei ole kasu tal programmist. Isik leiab oma käitumisele õigustust. On esinenud ametnike peale karjumist, samuti korraldusele allumatust. Varem pole kriminaalhooldusele suunatud. Suhtumine ühiskonda negatiivne, korduvad kuri- ja väärteod. Ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik konkreetse täiskasvanu suhtes, kõrgohtlik avalikkusele, risk esineb ühiskonnas. Ohustatud on isikud kellega D.V tekib konflikt või tüli. Lähedased isikud (ema). Oht seisneb vägivalla kasutamises. Tegutseb impulsiivselt ja agressiivselt. Konfliktsituatsioonis võib kaotada enesevalitsuse ja põhjustada inimese surma. Oht kõige tõenäolisem kui isik on alkoholijoobes. Ohtlikkus suurendab ebastabiilne 2 psüühiline seisund, provotseerimised. Puudub motivatsioon muutmiseks. Soodusteguriks on alkohol. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 53%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt rahvastikuregistri andmetel D.V sündis KohtlaJärvel, rahvuselt venelane, kodakondsuseta, algharidusega. Tema lähedasteks on elukaaslane ja nende kaks last. Kinnipeetav ei suhtle oma emaga. Kinnipeetava ema J K sõnade kohaselt on poeg käitumiselt agressiivne ja mitu korda elus talle kallale tulnud ja löönud. Ta hoidub kõrvale pojaga suhtlemisest. Kainena ta veel kontrollib ennast, kuid alkoholijoobes on eriti vägivaldne, konfliktide korral haarab kergesti noa ja hakkab vehkima. On mitmeid korda oma ema ähvardanud (näiteks aknast lubanud alla visata). Ema sõnul, kui poeg sai kätte oma xxx jõi selle kiiresti maha. Ema sõnade kohaselt on poeg olnud õpi- ja käitumisraskuste tõttu ka xxx ja oli juba lapsepõlves varakult toksikomaan (nuusutas erinevaid aineid). Kinnipeetav on taotlenud vabanemist elektroonilise järelevalve alla xxx aadressile xx. R K andis nõusoleku selle kohta, et D.V on võimalik peale vabanemist asuda sinna elama. Rahvastikuregistri andmetel isikul kehtiv dokument puudub. Kinnipeetava elukaaslane on nõus D.V toetama võimaluste piires nii moraalselt kui materiaalselt. Elukaaslase sõnul on ta käinud pidevalt vanglas pikaajalistel kokkusaamistel ja saadab D.V-le ka raha 515 eurot kuus. Elukoht xxx (aadress: xxx) elektroonilise valve kohaldamiseks olemas ja vastab nõuetele. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 prokurör ei soovi võtta osa D.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, D.V ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõisatetu D.V selgitas kohtuistungil, et vangla jätab oma kohustused täitmata ega taga talle vajaölikku meditsiinilist abi. Ta vajab tegelikult operatsiooni. Ta palub kohut kaaluda ennetähtaegset vabastamist, et ta saaks vabaduses tegeleda oma tervisega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et D.V tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 D.V on omandatud algharidus. Isikul on lähedastest elukaaslane ja kaks last. Kinnipeetava elukaaslane on valmis isikut materiaalselt ja moraalselt toetama. Isikul on peale vabanemist olemas kindel elukoht. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on üks kehtiv kriminaalkaristus. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu teise inimese tapmise eest. Kehtivaid väärteokaristusi isikul ei ole. Kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides Viha juhtimine ja Eluviisitreening. Samuti on kinnipeetav läbinud vestluse sotsiaalprogrammi Viha Juhtimises õpitu kinnistamiseks, vestluse psühholoogiga ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreeningu järeltegevuse. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Kuigi isik ise on sotsiaalprogrammide lõppedes avaldanud, et tal ei ole neist kasu. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isikul puuduv kehtiv isikut tõendav dokument. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx (xxx). Koht on garanteeritud ning vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning lähedaste toetus. Samuti on positiivselt tervitatav taasühiskonnastavates tegevustes osalemine. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Esmalt tuleb tähele panna, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-191-06 p 8.1). See tingimus on täidetud (süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused). Teiseks tuleb tähele panna, et isikul on küll üks kehtiv kriminaalkaristust, kuid vangla iseloomustusest lähtuvalt on isikut kriminaalkorras karistatud neljal korral ning vanglakaristust kannab teist korda. Käesolevat karistust kannab isik tapmise eest, mis on raske isikuvastne kuritegu. Kinnipeetava näol on tegemist isikuga, kellele on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ta ise ei tunnista. Isik on ebastaabilse psüühikaga ja madala enesehinnanguga ning oma probleemide lahendamiseks tarvitab alkoholi. Kohtu hinnangul on suureks riskifaktoriks asjaolu, et isik muutub alkoholi tarvitades agressiivseks ja vägivaldseks ning võib konfliktsituatsiooni tekkimise korral põhjustada teise isiku surma. Oluline on märkida, et käesolev kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes olles. See annab aluse arvata, et tegemist on isikuga, kellel on kalduvus tarvitada alkoholi, olla vägivaldne, ja vägivalla aste on ohtlik – ohustatud on isikute elu. Isik on avaldanud, et tal ei ole alkoholisõltuvust ning samuti pole tal abi olnud läbitud sotsiaalprogrammidest. Seega isik ei teadvusta endale oma probleeme vaid õigustab oma käitumist. See aga iseloomustab süüdimõistetu käitumismustrit, st et ta ei ole enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. 4 Lisaks on oluline märkida, et kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Suhtlemine pidevalt alkoholi tarbivate isikutega suurendab isiku puhul uue kuriteo toime panemise tõenäosust. Seda seetõttu, et suheldes selliste isikutega kes ise pidevalt alkoholi tarbivad, on tõenäoline et kinnipeetav tarbib koos nendega samas seltskonnas alkoholi. Seltskonnas alkoholi tarbimine suurendab uue kuriteo toime panemise tõenäosust, kuna isik muutub alkoholijoobes olles agressiivseks ja konflikti tekkimisel kasutab vägivalda, mis võib kaasa tuua teise isiku surma. Isik on mitmel korral olnud vägivaldne ka oma ema suhtes. Ema on avaldanud, et kinnipeetav on haaranud mitmel korral noa. Seega suhtlemine sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.08.2023, s.o 5 aasta 6 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedaste olemasolu ning taasühiskonnastavates tegevustes osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema vägivaldne ja agressiivne käitumine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. 5 Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema agressiivsust ja vägivaldset käitumist ning alkoholisõltuvust mida isik ise ei tunnista, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue isikuvastase kuriteo toimepanemise riski. Isik tarbib alkoholi oma sisepingete maandamiseks regulaarselt, on psüühiliselt ebastabiilne ja ei suuda lahendada konfliktsituatsioone. Isik ei tunnista oma probleeme vaid leiab õigustusi oma käitumisele. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu D.V temale Viru Maakohtu 20.11.2013 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 6