järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust D.G -le Tartu Maakohtu 11.juuni 2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 4 päeva vangistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 18.märtsist 2013.a. Kohtuotsus jõustus 04.aprillil 2013.a. D.G karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 22.veebruaril 2014.a. D.G on varem kriminaalkorras karistatud: 1. Valga Maakohtu 15.septembri 2003.a otsusega
lg 2 p 4, 7 järgi 3-kuulise vangistusega
Tartu Maakohtu 27.jaanuari 2010.a otsusega
järgi 4-kuulise vangistusega
Tartu Maakohtu 11.juuni 2012.a otsusega
järgi 5-kuulise vangistusega, mis asendati
D.G on karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D. G puhul uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on D .G vabanemisel olemas kindel elukoht oma X juures. Lähedastest on tal lisaks eelnimetatutele ka X, kellel võib olla probleeme liigse alkoholitarvitamisega. Samuti on alkoholi tarvitamine süüdimõistetu enda oluliseks riskiteguriks. Riski suurendab ka töökoha puudumine vabanemisel. Süüdimõistetu on olnud varasemalt katseajal ja ka üldkasulikku tööd sooritanud. Kriminaalhoolduse nõudeid täitis ta rahuldavalt, üldkasuliku töö ajal oli probleeme töössesuhtumisega ning ta pani toime ka uue kuriteo. D.G kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning elada edaspidiselt seadusekuulekalt. Tal on olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased. Süüdimõistetu on veendunud, et vabaduses suudab olla alkoholi liigtarvitamata ja katseaja jooksul täita kriminaalhooldusnõudeid. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses D. G tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, leides, et süüdimõistetut iseloomustava materjali põhjal puudub veendumus, et tema käitumist ja eluviisi oleks võimalik korrigeerida kriminaalhoolduslike vahenditega ja ennetähtaegne vabastamine oleks tulemuslik.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on D .G ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D.G on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral ning reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Temale mõistetud vangistusi on varem jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning seda on asendatud ka üldkasuliku tööga, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud, sealhulgas üldkasuliku tööga kaasneval käitumiskontrolli ajal. Seega on ilmne, et varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule senini piisavat mõju avaldanud ega teda edasisele õiguskuulekusele suunanud. Süüdimõistetu kuritegeliku käitumise põhiteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, mida ta ka ise tunnistab. Süüdimõistetu ei ole saanud varasemalt seoses alkoholi liigtarvitamisega ravi ja ei ole pidanud vajalikuks vabaduses olles läbida ka vastavaid sotsiaalprogramme. Käesoleva vangistuse ajal on D .G läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“. Kuna vangistust kannab ta esmakordselt, siis ilmselt on ka selle õiguskuulekusele suunav mõju suurem kui korduvat vangistust kandva isiku puhul. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et on valmis alkoholi tarvitamisest katseajal hoiduma. Kriminaalhooldusesse suhtub D.G positiivselt ning leiab, et suudab seekord kõiki nõudeid täita. Kuigi varasemate kriminaalhoolduste ajal on ta pannud toime uued kuriteod, siis nüüd on süüdimõistetu enda sõnul mõistnud, et peab edaspidi rohkem pingutama ja alkoholist hoiduma. Kohus leiab, et eeltoodu põhjal on alust arvata, et käesolev esmane vangistus on süüdimõistetule mõju avaldanud ning tal on olemas motivatsioon oma alkoholiprobleemiga tegelemiseks ja edasipidise õiguskuulekuse saavutamiseks, milles oleks talle suureks abiks ilmselt ka koostöö kriminaalhooldajaga. Samuti on süüdimõistetul vabaduses olemas toetavad lähedased ning kindel elukoht. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et D.G katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et käesolev esmane vangistus on süüdimõistetule mõju avaldanud, tal on olemas motivatsioon oma eluviisi muutmiseks ja ta on asunud sellega ka reaalselt tegelema. Ta on küll kahel korral vangistuse ajal toime pannud distsiplinaarrikkumise, kuid need ei ole oma sisult sellise kaaluga, mis seaksid tema motiivid ennetähtaegseks vabanemiseks ohtu. Kohus leiab, et D .G ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele ilmselt rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Ennetähtaegse vabastamise puhul oleks kriminaalhooldajal võimalik süüdimõistetud kuriteoriskidega edasi tegeleda ning samas teostada tema üle ka teatud järelevalvet. Samuti oleks süüdimõistetu kuriteoriskide maandamiseks ja tema distsiplineerimiseks võimalik määrata talle katseajaks vajalikke lisakohustusi. Kuna D.G puhul on peamiseks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks talle kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustuste panemist. Samuti peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule lisakohustus läbida kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavaid sotsiaalprogramme. Kuigi süüdimõistetu sõnul soovib ta vabanedes asuda tööle, kuid vabanedes tal kindel töökoht puudub, siis peab kohus vajalikuks määrata talle tööle asumise või töötuna registreerimise lisakohustuse, et tagada ka reaalne tööleasumine ja seega mõtestatud tegevusega hõivatus, et piirata võimalusi alkoholi tarvitamiseks. Samuti peab kohus vajalikuks määrata D .G -le süüdimõistetule katseajaks lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, et hoida ära teiste isikute poolne võimalik negatiivne mõju süüdimõistetule ja tema eluviisidele. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada D.G (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 19.märtsi 2013.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
Määrata D.G katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna X talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada D.G katseajal järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas – X;
mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.