4-19-5814/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-19-5814 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2019 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi asendamise kohta O.P (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. detsembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 07.12.2016 otsusega väärteoasjas nr 2780,16,010015 määrati O.P-le LS § 239 lg 1 p 1 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsus jõustus 28.12.
5. 20.11.2019 esitas PPA taotluse O.P-le mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga.
6. Tartu Maakohtu 04.12.2019 määrusega rahuldati PPA taotlus ja asendati O.P-le PPA 07.12.2018 otsusega väärteoasjas nr 2780,16,010015 määratud rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses arestiga 3 päeva. Asendusarest pööratakse täitmisele kinnipidamiskoha asukohajärgses arestimajas koheselt pärast seda, kui O.P vabaneb temale Tartu Maakohtu 10.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10090 mõistetud vangistuse kandmiselt. O.P ei tasunud trahvisummat vabatahtlikult, sundtäitmine nurjus, kuna isikul puudub vara ja sissetulek, millele kohtutäitur oleks saanud sissenõuet pöörata. Lisaks kuulutati välja O.P pankrot. Eelnevast tulenevalt asendas maakohus O.P-le määratud rahatrahvi arestiga. Käesolevalt kannab O.P Tartu Maakohtu 10.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-1710090 mõistetud karistust 2 aastat 10 kuud 21 päeva vangistust, seega tuleb O.P asendusarest pöörata täitmisele kinnipidamiskoha järgses arestimajas kohe pärast O.P vabanemist.
7. Tartu Maakohtu 04.12.2019 määruse peale esitas määruskaebuse O.P, kes palub tühistada maakohtu määruse, kuna see ei tugine faktidele. Kuna kohtutäitur ei ole rahatrahvi sissenõudmiseks astunud vajalikke samme, siis tühistada nõue või peale vanglakaristuselt vabanemist asendada arest üldkasuliku tööga. O.P leiab, et maakohus on valesti asjaolusid selgitanud. O.P toob välja, et ta on olnud Tartu Vanglas alates 27.07.2017 ning nõude oleks pidanud esitama Tartu Vanglasse. Vanglas on O.P raha küll, need on läinud hagide maksmisele. Kohtutäituri tegemata töö tõttu ei ole O.P olnud võimalik rahatrahvi tasuda, kuigi pankrotimenetlusest on raha järele jäänud. Trahvi tasumiseks on O.P olnud piisavalt raha. Trahvi arestiks pööramine ei ole põhjendatud ega otstarbekas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud O.P-le mõistetud rahatrahvi 3-päevase arestiga. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega, peab kohus vajalikuks vastata määruskaebusele järgmist.
9. O.P seadis määruskaebuses kahtluse alla kohtutäituri tegevuse ning leidis, et vanglast tuleks küsida konto väljavõte. Seda kahtluste kõrvaldamiseks ka ringkonnakohus tegi. Vaatamata sellele ei leia ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleks tühistada või asendada arest üldkasuliku tööga. Kõnealune rahatrahv määrati O.P-le juba 07.12.2016 otsusega. PPA esitatud taotlusest ei nähtu, et isik oleks otsust vaidlustanud, seega jõustus kohtuotsus 28.12.
10. Nimetatud otsuses on selgelt välja toodud, et määratud rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot tuli O.P tasuda 15 päeva jooksul, st hiljemalt 24.12.
11. Kuna O.P ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes 02.02.2017 täitemenetlust. Kohtutäitur teavitas 24.01.2019 sissenõudjat täitmise võimatusest. Seega on rahatrahv käesolevaks hetkeks täies ulatuses tasumata. Lisaks on täitemenetluse lõpetamises välja toodud, et täitemenetluse lõpetamise põhjus oli Tartu Maakohtu 21.01.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-16742 välja kuulutatud O.P pankrot (TMS § 51 lg 1). Õige ei ole väide, et O.P on olnud vangla kontol tuhaneid eurosid, mille alusel oleks saanud täitemenetlust läbi viia. Esiteks on oluline see, et O.P on teadlik tema suhtes läbiviidavast täitemenetlusest ning vaatamata sellele, et isiku osas on toimunud rahalisi liikumisi vangistuses, ei ole pidanud O.P vajalikuks tasuda täitemenetluses olevaid nõudeid, vaid on kulutanud raha Tartu Vangla finants- ja majandusosakonnast kaupluse teenuste kasutamiseks või muude teenuste eest tasumiseks. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kui isikul oleks kontol tuhandeid eurosid, kuulutatakse tema osas välja pankrot. Täitemenetluse seadustiku § 51 lg-st 1 tuleneb, et täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Ei nähtu, et O.P oleks sellist kohtutäituri otsustust vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt on õigustatud asendada tasumata rahatrahv arestiga. Üldkasuliku tööga aresti asendamist ei pea tulenevalt isikust O.P puhul ringkonnakohus võimalikuks.
12. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 04.12.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik