(edaspidi LS) § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik K.T isikukood XXX; elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel – eesti keel; töökoht xxxx Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida politseijaoskond asukoht Rahu 38, 41532 Jõhvi prefektuuri Jõhvi Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – K.T Kohtuvälise menetleja esindaja – Asja Malahhova Tunnistaja T V RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada K.T süüdi 05.11.2018 mootorsõiduki juhtimises seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus o li mitte väiksem kui 0,74 milligrammi (0,79 +/- 0,05 mg/l), s.o
S § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg 05.11.2018 kell 10.53 kuni 07.11.2018 kell 10.53, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub 10 (kümme) päeva aresti.
lg 3 p 2 alusel võtta lisakaristusena K.T-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 5 (viis) kuud kohtuotsuse jõustumisel.
alusel on K.T kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et K.T on õigus kanda 10 (kümme) päeva aresti ositi 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtuotsuse tegemisest puhkepäeviti Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna kambris (Ülesõidu 1 Jõhvis). Korraga ärakantava aresti kestuse suurus on 2 (kaks) päeva. Aresti kandmise alguseks lugeda arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 2 alusel saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Asitõendid - sõiduauto HONDA ACCORD x, sõiduki registreerimistunnistus x ning süütevõti koos puldiga - tagastada K.T-le kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so
lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Ida Prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks (lk 2). I Kohtuistung Kohtuistungil taotles politsei esindaja K.T suhtes aresti määramist, juhtimisõiguse äravõtmist ja sõiduki konfiskeerimise kohaldamist. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik K.T ennast ülalnimetatud väärteo toimepanemises süüdi ning selgitas, et hommikul oli tema enesetunne hea. Eelmine õhtu oli saunas käinud, natukene alkoholi tarbinud ja hommikul oli kella 11-ks pandud Polvenis kinni rehvi vahetus. Arvas, et peaks tervisega nagu kõik korras olema ja sõitis rehvi vahetusse. 2 Ilmselt see eelmisel päeval tarbitud alkohol ei läinud nii kiiresti organimist välja. Kahetseb toimepandut. Tunnistaja T V selgitas kohtus, et K.T oli peatatud ja kontrollitud „kõik puhuvad“ politseioperatsiooni käigus. Selgus, et K.T juhtis autot ebakaines olekus. Kohus avaldas ka asja materjalid. II Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistaja, politsei esindaja, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et K.T tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning
(edaspidi LS) §-s 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist. K.T süü on tõendatud tema enda ütlustega, väärteoprotokolliga, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning tunnistaja ütlustega. Väärteoprotokolli (tl 5) kohaselt, 05.11.2018 kell 10.53 Ida-Viru maakonnas, JÕHVI TARTU – VALGA maantee 5km, juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (lk 10) tuleneb, et 05.11.2018 kell 10.53 kontrollile oli allutatud K.T, indikaatorvahendi näit oli 0.78 mg alkoholi liitri kohta. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (lk 11,12) tuleneb, et 05.11.2018 kell 10.58-11.03 kontrollile oli allutatud K.T , alkomeetri lõplik mõõtetulemu s on 0.74 mg/l. Tunnistaja T V kinnitas kohtus, et just K.T juhtis mootorsõidukit. Vastavalt
lg 3 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Olles rikkunud ülalnimetatud
sätet, pani K.T toime mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,74 mg/l, st LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik pani süüteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul K.T teadis või vähemalt möönis, et ta on joobeseisundis, vaatamata sellele ta tahtis juhtida sõiduautot ning tegi seda. 3 Kohus leiab, et K.T ütlused selles osas, et sõidu alustamise ajal arvas ta, et tema terviseseisund on normaalne, et õhtul tarbitud alkohol on juba läinud organimist välja, ei ole usaldusväärsed kuna väärteoasja materjalidest tuleneb, et K.T väljahingatavas õhus oli vähemalt 0.74 mg/l alkoholi. Eluliselt pole usutav, et isik, kellel on tuvastatud taoline alkoholijoobe astme, ei saa aru ega tunne, et tema on joobeseisundis. Seega, K.T on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. III Kohtu seisukoht karistuse määramise osas 3.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.T karistust raskendavad asjaolud KarS §58 mõttes puuduvad. Tema karistust kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on puhtsüdamlik kahetsus.
lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 3.2 Karistuse määramisel arvestab kohus ka sellega, et K.T on varemgi karistatud samalaadsete süütegude eest nii rahalise karistuse, kui ka tingimisi vangistusega ning vaatamata sellele ta pani taas tahtlikult toime uue samalaadse süüteo ning seda katseaja jooksul. Sellega seoses asub kohus seisukohale, et K.T on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma üksnes kõige rangema karistuse liigiga ehk arestiga. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli K.T väga suur, kuriteost jäi puudu kõigest 0,01 mg/l. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku süüaste on suur. Võttes aga arvesse karistust kergendava asjaolu olemasolu ning karistust raskendavate asjaolude puudumist väärib menetlusalune isik karistust, mis on alla keskmise määra. Võttes arvesse K.T tööalast seisundit, määrab kohus aresti kandmise ositi. 3.3 Samal ajal, lähtudes K.T süü suurusest ning selleks, et aidata K.T paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja distsiplineerida teda, tuleb kohaldada tema suhtes ka lisakaristust.
lg 3 p 2 alusel kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 4 Kohtu hinnangul väärib menetlusalune isik lisakaristust, mis on veidi üle keskmise määra. 3.4 Kohtuistungil taotles politsei esindaja K.T sõiduki konfiskeerimise kohaldamist ka. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et on olemas suur tõenäosus, et menetlusalune isik paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus selle sõiduauto kasutades. Lahendis 3-1-1-37-07 aktsepteeris Riigikohtu üldkogu sõiduauto konfiskeerimist isikult, kes on pannud toime joobes juhtimise, omistades sellele meetmele samaaegselt karistusliku tähenduse. Seega võib teha järelduse, et konfiskeerimist kui muud mõjutusvahendit kohaldatakse eelkõige õiguskorra tugevdamise eesmärgil. Kui konfiskeeritakse suhteliselt suure väärtusega, kuid vabas tsiviilkäibes olev asi, nagu seda on sõiduauto, saab möönda, et karistuslik mõju on domineeriv. Antud juhul karistatakse K.T kõige rangema põhikaristusega, temale määratakse ka lisakaristus. Kohus on seisukohal, et taolisi meetmeid piisab selleks, et mõjutada K.T edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kui kohaldada lisaks põhi- ja lisakaristusele veel sõiduauto konfiskeerimist, siis kohtu hinnangul oleks tegemist nö ülekaristamisega, mida tuleb vältida. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et juhtimisõiguse äravõtmine määratakse K.T-le pikaks ajaks ning selle aja jooksul sõiduauto kasutamine K.T poolt on niigi välistatud. IV Resolutiivosa ilmse ebatäpsuse parandamine Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.12.2018 kohtuotsuse resolutiivosas on ekslikult lahendamata jäänud asitõendite küsimus. Nagu nähtub 05.11.2018 asitõendi vaatlusprotokollist (lk 16-26) kohtueelse menetluse käigus on K.T-lt äravõetud sõiduauto HONDA ACCORD xxx, sõiduki registreerimistunnistus x ning süütevõti koos puldiga. Kuna kohtuvälise menetleja esindaja taotlus nende asjade konfiskeerimiseks jäi tulemuseta, tuleb tagastada neid asju omanikule. Sel eesmärgil ja ebatäpsuse parandamiseks on vaja lisada Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.12.2018 kohtuotsuse resolutiivosasse järgmine: „Asitõendid - sõiduauto HONDA ACCORD xxx, sõiduki registreerimistunnistus x ning süütevõti koos puldiga - tagastada K.T-le kohtuotsuse jõustumisel“. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 Innokenti Menšikov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.