§-15 lg 1 p 2 rikkumise eest, LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga summas 120.- eurot. Kiirmenetluse otsuse nr 10220162836076 kohaselt N.F 26.02.2019.a kella 14:22 ajal Tallinnas, Tartu mnt, Kesklinna linnaosas juhtis mootorsõidukit kiirusega 77 km /h +/- 3 teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Oma sellise teoga N.F rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätteid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kohtumenetluse poolte seisukohad: 13.03.2019.a esitas N.F Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse selle kohta, et tema soovib, et talle kiirmenetluse otsusega nr 10220162836076 määratud rahatrahvi summas 120 eurot oleks võimalik tasuda 4 kuu jooksul. Kohtule esitatud kaebuses N.F märgib, et kaitsjat ta ei soovi ja asja võib läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on kohtule 22.03.2019.a esitatud seisukohas andnud nõusoleku asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ning märgib, et 28.02.2019.a N.F esitas kohtuvälisele menetlejale samasisulise taotluse, mille alusel vanemväärteomenetleja L. S koostas rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määruse ja määras rahatrahvi tasumise tähtajaks 13.05.2019.a. Määrus saadeti meiliaadressile XXX s.t samale aadressile, millelt N.F saatis oma taotluse ka kohtule. Seega on kohtuvälise menetleja hinnangul alus arvata, et N.F on ka kohtuvälise menetleja määruse kätte saanud. Võttes arvesse, et N.F-ile on kohtuväline menetleja juba võimaldanud rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise 3 kuu võrra ja isik ei põhjenda, miks oleks edasine pikendamine vajalik, siis leiab kohtuväline menetleja, et tähtaeg 13.05.2019.a on rahatrahvi tasumiseks piisav ja selle teistkordne pikendamine pole rahatrahvi eripreventiivse mõju säilitamiseks põhjendatud. Kohtule antakse teada, et seisuga 21.03.2019.a pole N.F rahatrahvist midagi tasunud. Kohtuotsuse motiivid: Kohus, läbi vaadanud N.F esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nimetatud soovi on avaldanud nii kohtuväline menetleja kui ka kaebuse esitaja N.F ise. Kohus selgitab, et VTMS § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja täies ulatuses arutamise nõue tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus vajalikuks välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. (vt RKKKo 3-1-1-16-14, p 6). 2 N.F-i väärtegu seisneb selles, et tema 26.02.2019.a kella 14:22 ajal Tallinnas Tartu mnt Masina tn ja Pallasti tn vahel juhtis mootorsõidukit kiirusega 77 km/h +- 3 km/h teel, kus oli lubatud sõidukiiruseks aga 50 km/h s.t ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, oma sellise tegevusega N.F rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatut, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga summas 120 eurot. 21 40 kilomeetrit tunnis . atrahvi kuni 100 Kaebuse esitaja N.F ei ole temale etteheidetud väärteo toimepanemist vaidlustanud. Kohtuvälise menetleja poolt väljsastud kiirmenetluse otsusest nähtub, et N.F kiirmenetluse otsuse koostamisel on kinnitanud, et . Märgitust võib järeldada, et menetlusalune isik on oma süüd temale etteheidetud väärteo toimepanemises tunnistanud. Kohtu hinnangul tõendab menetlusaluse isiku süüd temale etteheidetud väärteo toimepanemises ka kohtuvälise menetleja poolt kohtule väljastatud video ja audiomaterjal 1 CD plaadil, milline on lisatud väärteomaterjalide juurde ning, millises on fikseeritud menetlusaluse isiku poolt temale etteheidetud väärteo toimepanemine. Märgitud tõendist s.t CD plaadile salvestatud videofailist nähtub, et 26.02.2019.a on mootorsõiduki VW Transporter reg nr XXX suurimaks sõidukiiruseks mõõdetud 77 km/h. Antud fakt, kinnitab kohtu hinnangul kaebuse esitaja poolt temale kiirmenetluse otsuses etteheidetud väärteo toimepanemist. Käesolevas väärteoasjas on tõendite hulka lisatud menetlusaluse isiku N.F suhtes väljastatud , millisest nähtub, et kaebuse esitaja on varasemalt karistamata isikuks, märgitud teadmine on kohtule isikut iseloomustavaks asjaoluks. Kohtuväline menetleja on kohtule esitanud , millisest nähtub, et kaebuse esitaja N.F-ile on võimaldatud 07.03.2019.a tasuda temale määratud rahatrahv summas 13.05.2019.a. Ülalmärgitud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et N.F-i poolt 26.02.2019 kella 14:22 ajal mootorsõiduki juhtimine Tallinnas, Masina tn ja Pallasti tänaval kiirusega 77 km /h +/- 3 km /h s.o teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h vastav LS § 227 lg 2 kirjeldatud väärteokoosseisule see tähendab temale inkrimineeritud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et N.F väärteo eest mõistetud karistus on kooskõlas karistuspraktikaga ning selle muutmiseks või vähendamiseks puudub alus. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. 3 Menetlusaluse isiku karistus: Kohus ei ole tuvastanud N.F-i tegevuse õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid. Menetlusalune isik N.F taotleb kohtult temale määratud rahatrahvi s.o summas 120 eurot maksmise võimaldamist 4 kuu jooksul. Kohtule esitatud kaebuses ei ole N.F poolt välja toodud ühtegi asjaolu, mis põhjustel ta seda taotleb. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsuses on kaebuse esitaja märkinud, et tema töötab OÜ R, kaebuse esitaja menetlusaluse isikuna antud selgitustest kiirmenetluse otsuses nähtub samuti, et viimane oli kiirustamas tööle. Antud asjaolu arvesse võttes asub kohus seisukohale, et N.F’i on olemas kindel töökoht s.t ka igakuine sissetulek töötasu näol. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja N.F karistades on juhindunud KarS § 56 lg 1 ning määranud viimasele karistuseks rahatrahvi 120 euro ulatuses. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Juba eelnevalt märgitud Liiklusseaduse § 227 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki suurima sõidukiiruse ületamine väärteokorras karistatav. Hinnates N.F süü suurust LS § 227 lg 2 alusel kvalifitseeritavas teos, leiab kohus, et tema süü toimepandud teos ei olnud väga suur ja seda võib pidada keskmiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik N.F , juhtides kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ning kohas mootorsõidukit VW Transporter reg nr XXX sõidukiirusega 77 km/m -+3 km/h alal, kus lubatud sõidukiiruseks on 50 km/h ei tekitanud küll otseselt sellist liiklusohtlikku olukorda, milline konkreetsel juhul oleks kaasa toonud raske tagajärje või olulise kahju, kuid viimase poolt toimepandud väärtegu on aset leidnud ajal, mil igapäevane linnaliiklus on keskmiselt tihedam. Antud seisukohta kohtu hinnangul toetab ka videosalvestisel kajastatu. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-40-04 ja nr 3-1-1-99-06 avaldatule ja nimelt on Riigikohus märkinud, et . Kohus asub seisukohale, et kohtuväline meneleja N.
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga summas 120 eurot karistades on seda ka teinud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebuse esitaja näol on tegemist isikuga, keda ei ole varasemalt väärtegude – ja kuritegude toimepanemise eest karistatud. Märgitut toetab tema suhtes väljastatud väärteoasja materjalide juurde lisatud ning märgitut peab kohus ka menetlusalust isikut iseloomustavaks asjaoluks. Kohus arvestades kaebuse esitaja isikut on veendunud, et ta on temale süüks arvatud väärteo toimepanemisest õiged järeldused teinud ja ei jätka samalaadsete väärtegude toimepanemisega. 4 Kohtuväline menetleja on karistanud N.
lg 2 alusel toimepandud väärteo eest rahatrahviga 30 trahviühikut s.t summas 120 eurot, s.o. sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et N.F-ile väärtegude eest mõistetud karistus on kooskõlas karistuspraktikaga ning selle muutmiseks või vähendamiseks puudub alus. Juba varasemalt märgitud käesoleva kaebemenetluse raames N.F ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, milline võimaldaks kohtul kaaluda ja asuda seisukohale, et viimasele määratud rahatrahv summas 120 euro tasumist tuleks võimaldada 4 kuu jooksul. Käesoleval hetkel on kohtul andmed selle kohta, et N.F on olemas kindel töökoht, kohus järeldab sellest, et seega ka kindel sissetulek. Samuti ei jäta kohus tähelepanuta teadmist, et kohtuväline menetleja on juba kaebuse esitajal võimaldanud eelpool märgitud rahatrahvi tasuda pikema ajavältel, kui seda tema suhtes koostatud kiirmenetluse otsusega ette nähtud oli. Kohus peab asjakohaseks kohtuvälise menetleja poolt kirjalikus vastuses välja toodud seisukohti, millised on ka eespool kajastatud ning loeb seetõttu N.F kohtule esitatud kaebuse asjakohatuks. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus N.F-i esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 109 – 111; § 133-135. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.