Obsah (8)

§ 121§ 73§ 68§ 74§ 75§ 2§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 11.-12.06.2019 Kr

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kõrgmaa Süüdistatav N.K Kaitsja Elukoht XXX; viibimiskoht Viru Vangla; isikukood XXX, määratlemata kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – vene keel, XXX Kriminaalkorras karistatud 1-l korral: - 10.03.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 121

(alates 01.01.2015

§ 121

lg 1) järgi,

§ 73

lg 1, 3 alusel tingimisi vangistusega 1 kuu ja 29 päeva, katseajaga 1 aasta Tõkend - vahistamine, vahistamise algus 09.05.2019 Vandeadvokaat Robert Sprengk ringkonnaprokurör Jaanika RESOLUTSIOON Tunnistada N.K süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.05.2019 kuni 08.05.2019, s.o 2 (kaks) päeva ja mõista N.K-le lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1

§ 74lg 2 alusel mõistetud vangistus pöörata osaliselt täitmisele.

Koheselt kuulub ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust ja ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust

§ 74

lg 1, 3 alusel täitmisele mitte pöörata, kui N.K ei pane toime katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; ning

§ 75

lg 2 p 2, 8 ettenähtud kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi - osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas perevägivalda. sotsiaalprogrammis ennetamaks Katseajaks määrata 2 (kaks) aastat. Karistuse kandmise alguseks lugeda 09.05.

1. Jätta N.K vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks N.K vangistuse tähtaeg. Asitõendid: - 3 DVD+R plaati jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Mõista N.K-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 810 (kaheksasada kümme) eurot sundraha ja 690 (kuussada üheksakümmend) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et N.K on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700031633 ning selgitus „N.K, 1-19-4534, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. juunist
3. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. juunist
5. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
6. juulist
7. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja kriminaalasja menetluse käik
8. N.K süüdistatakse selles, et ta pani kolmel korral, s.o korduvalt toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o karistusseadustiku (edaspidi

) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2. Nähtuvalt süüdistusaktist süüdistatakse N.K täpsemalt selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 10.03.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-1390

§ 121

(alates 01.01.2015

§ 121

lg 1) järgi kriminaalkorras karistatud, 09.12.2018.a kella 00.09 paiku XXX asuvas korteris lõi oma elukaaslast N G korduvalt rusikaga näkku vastu nina ning peksis teda vastu ribisid. Sellise teoga tekitas N.K kannatanule N G füüsilist valu ning kehavigastusi – nina pindmine vigastus, huule ja suuõõne lahtine haav, pindmine peavigastus ja lahtine peahaav.

1. Samuti süüdistatakse N.K ´it selles, et ta 07.05.2019.a kella 23.20 paiku XXX asuvas korteris puhkenud olmetüli käigus lõi oma elukaaslast N G kätega vastu kaela ning siis rusikaga näkku, millega tekitas talle füüsilist valu.
2. Ka on N.K-le esitatud süüdistus sellest, et ta 09.05.2019.a kella 02.00 ja 05.00 vahelisel ajal XXX asuvas korteris puhkenud olmetüli käigus lõi oma elukaaslast N G vastu pead, millega tekitas talle füüsilist valu ja kehavigastusi – marrastus kukla piirkonnas.
3. Viru Maakohtu Narva kohtumajja saabus
4. juunil 2019 kriminaalasi nr 1-19-4534 ja see jagati kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. Eelistungil prokurör ja kaitsja taandusi ei esitanud ning kaitsjal puudusid vastuväited ka N.K kohtu alla andmisele. Viru Maakohtu 07.06.2019 määrusega andis kohus N.K kohtu alla.
5. Kohtuistungil teatas süüdistatav N.K , et süüdistus on talle arusaadav, kuid kuritegude toimepanemises ta ennast süüdi ei tunnistanud.
6. Prokurör leidis, et kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist see, et N.K pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning palus süüdistatava süüdi tunnistada.

Karistuse mõistmisel palus prokurör arvestada süüdistatava süüd ja arvestada seda, et tegemist oli kolme episoodiga, mis oli suunatud ühe ja sama kannatanu vastu. Ka tuleb arvestada kannatanule 3 tekitatud valu ning kehavigastuste raskust, kuid samas arvestada ka kannatanu seisukohta, mille kohaselt tal pretensioone süüdistatava suhtes ei ole ning ta soovib oma kooselu N.K-ga igal juhul jätkata ning ta ei suuda ilma temata elada. Seetõttu leiab prokurör, et antud juhul on võimalik kohaldada karistust keskmisest määrast veidi väiksemas määras ning seega taotles ta karistuseks kaks aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg kaks päeva ja kanda jäävaks karistuseks lugeda 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. Kohaldada

§ 74

ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui N.K täidab 2-aastase katseaja jooksul

§ 75

lg-s 1 märgitud kontrollnõudeid ning lisakohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista neli kuud vangistust. Koheselt ära kantava vangistuse alguseks lugeda vahistamise algus, s.o 09.05.

2. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendamata ja palus N.K õigeks mõista. Olemasolevad tõendid ei anna piisavat alust, et kinnitada süüdistatavale etteheidetava kuriteo faktilist külge, mistõttu ei saa talle omistada

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavaid tegusid.

Kannatanu N G on andnud kohtumenetluses ütluseid, et süüdistatav pole teda kunagi löönud. N G on selgitanud, et tarbis alkoholi ning võttis samas arsti poolt välja kirjutatud antidepressante ning nende koosmõjul oli halvas tervislikus seisundis, lõi ennast ära ning kujutas ette, et teda on löönud süüdistatav. Kaitsja on seisukohal, et N G ütlustes pole alust kahelda. N G on selgitanud, et temal on menetlusosaliste ja kohtu ees piinlik, et sellise olukorra on põhjustanud. N G ütluste kohaselt süüdistas ta kohale tulnud politseinikele süüdistatavat ka provokatsiooni tõttu. Asjaolu, et süüdistatav on kannatanut löönud pole tõsikindlalt tõendatud. Vastupidi, kannatanu ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et löömist pole toimunud. Süüdistatav tuleb õigeks mõista.

1. Kohus käsitleb otsust tehes järgmisi esitatud tõendeid, millest dokumentaalsed tõendid avaldas kohus kohtuistungil: lähisuhtevägivalla infoleht kuupäevaga 09.05.2019 (KoTo, tõendite köide, tl 1); asitõendi vaatlusprotokoll 09.05.2019 koos DVD-R-plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 2-8); SA N vastus 22.05.2019 nr 2-1.7/1138-1 koos edastatud kiirabikaardiga kuupäevaga 08.05.2019 (KoTo, tõendite köide, tl 9-10); lähisuhtevägivalla infoleht kuupäevaga 09.12.2018 (KoTo, tõendite köide, tl 11); kiirabikaart 09.12.2018 (KoTo, tõendite köide, tl 12); SA N vastus nõudekirjale 17.12.2018 nr 2-1-12/2698-1 koos kiirabikaardiga 90003217NARVA9320181209001349 (KoTo, tõendite köide tl 13-14); asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-R-plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 15-23); isiku kahtlustatava kinnipidamise protokoll 09.05.2019 (KoTo, tõendite köide, tl 24-29); isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (KoTo, tõendite köide, tl 30-36); asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-R plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 37-46); lähisuhtevägivalla infoleht (KoTo, tõendite köide, tl 47); Viru Maakohtu 10.03.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-16-1390 (KoTo, tõendite köide, tl 48-51); taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrused (KoTo, tõendite köide, tl 52-57); kiirabikaart 9003217NARVA9120181209023459 (KoTo, tõendite köide, tl 58) ja karistusregistrist väljavõte (KoTo, tõendite köide, tl 59). Samuti kuulas kohus kohtuistungil üle süüdistatava N.K (KoTo, tl 37-41), kannatanu N G (KoTo, tl 33-36 pöördel) ning tunnistajad A S (KoTo, tl 27 pöördel-28 pöördel) ja I K (KoTo, tl 28 pöördel-30 pöördel). II Maakohtu seisukoht ja põhjendused 4
2. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KrMS § 3051 lg 3 kohaselt ei välista tõendi esialgne vastuvõtmine selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel. 11.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt. Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Selle kuriteokoossseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervise kahjustamine on erialakirjanduses välja toodu kohaselt tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04 p 8).

1. Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kriminaalasjas kogutud muid tõendeid ning hinnanud neid kogumis ja poolte seisukohtade valguses, jõudis kohus järeldusele, et N.K tuleb süüdi mõista kõikides talle inkrimineeritud kuriteoepisoodides ning süüdistusaktis on tema kuritegelikule käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang. Kohus järgnevalt toob iga kuriteoepisoodi puhul eraldi välja, miks ta leiab, et N.K on süüdi süüdistuses toodud ajal ja kohas toime pandud kehalises väärkohtlemises kannatanu N. G suhtes. N.K poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine 09.12.2018 kella 00:09 paiku XXX asuvas korteris kannatanu N G suhtes
2. Nimetatud kuriteo toimepanemises süüdistatav N.K ennast süüdi ei tunn istanud. Tema ütluste kohaselt
3. detsembril 2018 ta viibis A A juures XXX. A A on tema ämm, kes elas sellel aadressil.
4. detsembril oli 40 päeva ja ta sõitis sinna. Nad olid seal korteris kahekesi abikaasaga. Ta tuli sinna Narva-Jõesuust viiendal kuupäeval tema meelest ja jäi sinna. Ta oli selles korteris
5. detsembril. Äkki päevad läksid segamini, aga ta üldse ei tarvita alkoholi. Äkki nad käisid kuuendal kuupäeval, siis oli 40 päeva täis ja ta oli sunnitud alkoholi tarvitama. Ta ei ole kunagi elus abikaasat puudutanud, mitte kunagi. Seda ei saa olla, et ta on
6. detsembril 2018 enda abikaasat löönud. Ta kunagi ei lubaks endale naisterahvast lüüa. Ta märkas seda, et tema abikaasal ei ole kõik korras peaga peale
7. detsembrit. Kui abikaasa hoolitses oma ema eest, siis ta oli Narva-Jõesuus. Abikaasa oli Narvas ja väga harva palus teda osutada abi. Ta märkas seda, et tema armas inimene hakkas tarvitama alkoholi kord kolme kuu tagant. 4-5 aasta jooksul oli selline võimalus, et kord aastas üheks kuuks võis saada ämma saata haiglasse selle jaoks, et abikaasa saaks puhata. Pärast ämma surma abikaasa hakkaks ravimeid võtma ja peale seda tarvitas ka alkoholi ja ta üldse ei saanud temast aru. See inimene, kes võtab neid tablette, ta nagu kaob, et nagu keegi ronib tema sisse ja sel ajal on parem teda üksi jätta ja ära minna. Hommikul N räägib talle, et palun vabandust, et ei mäleta mitte midagi. Ta räägib abikaasale, et on vaja lõpetada tablettide tarvitamist või alkoholi tarvitamist ja see oleks parem.
8. Kohus ei pea süüdistatava süüd eitavaid ütlusi usaldusväärseks, kuna need on vastuolus kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Aluse pidada süüdistatava ütluseid ebausaldusväärseks eeltoodud osas annab ka see, et ta on erinevas menetlusstaadiumis andnud erinevasisulisi ütlusi 5 oskamata kohtu hinnangul arusaadavalt ja usutavalt selgitada enda vastuoluliste ütluste andmise põhjuseid.
9. Kohus ei pea ka kannatanu N G süüdistatava süüd eitavaid ütluseid tegelikkusele vastavaks ning leiab, et viimane on andnud teadvalt tegelikkusele mittevastavad ütlused kui eitas kohtuistungil seda, et N.K on teda 09.12.2018 kehaliselt väärkohelnud. Kannatanu selgitas seda, et 09.12.2018 helistas ta Häirekeskusesse, kuna tema ema suri ja tal toimus probleem peaga tablettide tõttu ja ta hakkas alkoholi tarvitama. Nad matsid tema ema
10. novembril,
11. detsembril oli 40 päeva tema matustest alates ja kui ta helistas
12. detsembril, siis ta juba tarvitas antidepressante. Arst ütles, et tal on närvihoog, aga ta ei kuulanud teda ja võttis veel lisaks alkoholi - viina, aga neid ei tohi tarvitada koos. Ta on alati koos abikaasaga ja
13. detsembril oli ta koos abikaasaga. Lihtsalt selle tõttu, et ei tohtinud viina ja tablette koos tarvitada, selle tõttu tekivadki hallutsinatsioonid. On võimalik, et abikaasa läks juba välja, ta jäi koju üksi ja siis ta helistaski. Arvatavasti ta ei helistanud politseisse, ta helistas 112 - see on hädaabinumber. Ta tahtis meditsiinilisse osakonda helistada selle jaoks, et tuvastada, mis seisund tal on, et küsida. Tal oli kõrge vererõhk, ta olin ennast löönud ja selle tõttu hakkaski veri jooksma. Ta ise ennast nagu ei löönud, aga ta juhuslikult ninaga lõi vastu aknalauda, mis oli köögis. Tal hakkas pea ringi käima ja ta lõi vastu aknalauda ennast juhuslikult. 20 aasta jooksul tema mees ei ole kordagi teda löönud. Kõige tähtsam on see, et politsei provotseeris selleks, et ta ütleks sellist juttu, sest saage aru, kui naisterahvas on purjus, siis ta võib igasuguseid asju öelda.
14. Aluse pidada kannatanu ütluseid tegelikkusele mittevastavaks selles osas, et süüdistatav ei ole teda süüdistuses toodud ajal ja kohas kehaliselt väärkohelnud annab see, et need on vastuolus alltoodud kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Lisaks annab aluse pidada kannatanu ütluseid tegelikkusele mittevastavaks ka see, et ta on andnud erinevas menetlusstaadiumis erinevad ütlused oskamata kohtu hinnangul arusaadavalt ja usutavalt selgitada enda erinevasisuliste ütluste andmise põhjuseid.
15. Täpne põhjus, miks kannatanu otsustas käesoleval juhul anda tegelikkusele mittevastavad ütlused vaatamata sellele, et nimetatu võib kaasa tuua tema enda kriminaalkorras karistatuse, on kohtule teadmata. Kohus ei välista, et põhjuseks, miks kannatanu otsustas anda süüdistatava süüd välistavad ütlused, on tema enda poolt kohtuistungil välja toodu: „ “. Just selliselt on kannatanu kohtu hinnangul käesoleval juhul toiminud, andes kohtuistungil ütlused, mis välistavad süüdistatava igasuguse süü käesolevas kriminaalasjas ning üritavad toimunut selgitada kannatanu poolt ravimite ja alkoholi koostarvitamise tulemusel tekkinud hallutsinatsiooniga ja politseiametnike provokatsiooniga. Sellele, mis tingis kannatanu poolt kohtus valetamise, pole kohtul võimalik üheselt vastata, sest õiget vastust teab eeltoodud küsimusele ainult kannatanu. Samas kohtul ei jäänud kahtlust selles, et käesoleval juhul kannatanu ütlused ei vasta tegelikkusele seoses süüdistatava süü eitamisega. Kannatanu käitumine kohtuistungil on ka mõneti inimlikult mõistetav, kuna ta on süüdistatavaga tema sõnul suhtes juba 20 aastat ning peab enda ütluste kohaselt viimast enda elu armastuseks, kelleta ta elada ei saa ja tõenäoliselt arvab ta ka tõsikindlalt, et ka tal endal oli mingi roll toimunus seoses alkoholijoobega. Viimati nimetatu aga kohtu hinnangul kuidagi ei õigusta tema kehalist väärkohtlemist süüdistatava poolt. Erimeelsuste lahendamiseks on võimalik kasutada kõnevõimet ning kätel ei tohiks sellise tegevuse juures olla mingit rolli. Seega kohus loodab, et edaspidi leiab kannatanu endas meelekindlust jääda tema poolt tunnistaja A S sõnul lausutu juurde, mille kohaselt ta ei luba kellelgi ennast peksta. Kohtuistungil eitades süüdistatava süüd kehalistes väärkohtlemistes ei pruugi tema eeltoodud avaldus jõuda kohale selle õigele adressaadile. 6
16. Seda, et 09.12.2018 toimus kannatanu kehaline väärkohtlemine aadressil XXX tõendavad tunnistaja A S ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Nimelt on eeltoodud tunnistaja andnud detailsed ütlused, mille kohaselt viimane kokkupuude kannatanuga oli neil 09.12.
17. Neid kutsus välja häirekeskus ja N G 00:17 paiku aadressil XXX, korterit ta täpselt ei mäleta, aga see oli viiendal korrusel. Nad läksid korterisse koos kiirabi töötajatega, korteris oli N G, kelle näol olid verejäljed. N näitas neile vereloiku köögi põrandal. Küsimusele, mis juhtus N selgitas, et tema abikaasa lõi teda mitu korda näo piirkonda ja samuti ta lisas, et abikaasa lõi teda vastu keha. Naiselt oli tunda alkoholilõhna, tema abikaasat kodus ei olnud. Naisterahvas ütles, et teda lõi N.K . N G oli ärritunud, aga vastas kõikidele küsimustele. N G oli paistes nina ja samuti huul ja tema t-särk oli määrdunud verega, muid vigastusi ta ei näinud. Tal oli rinnakaamera. Salvestis oli salvestatud tööarvutisse. Iga kord, kui ta käis sellel aadressil, siis N.K oli adekvaatsem ja kainem kui tema abikaasa. Tunnistaja arvates oli kannatanu N G 09.12.2018 veel tajutu mõju all, kuna oli ärritunud ja nuttis ja rääkis seda fraasi, mida alati: „Ma kellelgi ei luba ennast peksta“. Tunnistaja ka arvas, et kannatanu ei saanud endale ise vigastusi tekitada, kuna oli tehtud mitmekordselt selliseid väljakutseid.
18. Kohus leiab, et eeltoodud tunnistaja ütlused on iseseisvaks tõendiks. Vastavalt KrMS § 66 lg 21 p-le 2 tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kohus leiab, et tulenevalt tunnistaja A S ütlustest on põhjendatud asuda seisukohale, et kannatanu N G rääkis talle 09.12.2018 toimunud kehalisest väärkohtlemisest N.K poolt vahetult pärast seda, kui see toimus ja ta oli ka veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et kannatanu moonutas tõde. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kannatanu süüdistatavat süüstavad ütlused, mida ta andis tunnistaja A S, on tingitud tema poolt ravimite ja alkoholi koostarvitamisest. Käesoleval juhul tuleneb ka tunnistaja A S ütlustest, et kannatanu sai kõikidest küsimustest aru ja ka vastas neile loogiliselt.
19. Seda, et tunnistaja I K ütlused vastavad tegelikkusele ja kannatanu omad mitte kannatanul esinenud kehavigastuste põhjuse kohta tõendab ka kiirabikaart nr 9000321NARVA9320181209001349 (KoTo, tõendite köide, tl 12), mille kohaselt on patsiendiks N G ning juhtumiks on tüli elukaaslasega. Patsient ütleb, et on üleni verine, ei saa rääkida, ainult palub abi. Ka nähtub sellest tõendist see, et häirekeskusesse on teatatud 09.12.2018 kell 00:09:
20. Nimetatud kiirabikaart on kohtule esitatud ka teistkordselt täiendatud andmetega (KoTo, tõendite köide, tl 13-14)) ning kust nähtub, et sündmuskohal XXX toimus peksmine. Samuti nähtub see, et kannatanul on diagnoositud eluviisiga seotud probleemid, alkoholi tarvitamine, pindmine peavigastus, nina pindmine vigastus, lahtine peahaav, huule ja suuõõne lahtine haav ja rünne kehalise vägivallaga. Neuroloogiline leid on tehtud 09.12.2018 kell 00:
21. Seega nimetatud tõendiga on tõendatud see, et kannatanul esinesid sellised tervisekahjustused - nina pindmine vigastus, huule ja suuõõne lahtine haav, pindmine peavigastus ja lahtine peahaav, mille tekitamist süüdistatavale süüdistusakti kohaselt inkrimineeritakse. Kohus leiab, et arvestades kannatanul esinenud vigastusi ei ole eluliselt usutav see, et need said kõik tekkida nii nagu kannatanu on enda kohtuistungil antud ütlustes välja toonud, s.o selliselt, et ta lõi köögis nina vastu aknalauda ära. Kui jaatada kannatanu versiooni toimunust, siis puudub selgitus kannatanul esinenud teiste kehavigastuste kohta peale nina pindmise vigastuse, mis ka annab aluse asuda seisukohale, et kannatanu ei ole käesoleval juhul usaldusväärne tõendiallikas.
22. Ka lähisuhtevägivalla infoleht (KoTo, tõendite köide, tl 11), mille on täitnud tunnistaja A. S, kinnitab selle tunnistaja usaldusväärsust. Nimetatud tõendi kohaselt laekus teade 09.12.2018 kell 00:
23. Väljakutse aadressiks oli XXX. Tegemist peretüliga, kus naine palub abi – politsei ja kiirabi. 7 Vägivalla liigina on ära märgitud füüsiline vägivald – löömine. Vägivalla juhtunu osapooled on omavahel abikaasad. Ohvriks on kannatanu N G, kelle telefoninumbrina on ära märgitud XXX. Vägivallatsejana on ära märgitud N.K . Kannatanu viidi politseiasutusse ja vägivallatseja lahkus. Lisainformatsioonina on ära märgitud, et N ja Aleksandr koos tarvitasid alkoholi. Tüli põhjuseks armukadedus.
24. Ka asitõendi vaatlusprotokoll 09.05.2019 koos DVD-R-plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 1523) tõendab seda, et süüdistatav täitis enda tegevusega süüdistuses toodud ajal ja kohas kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu ning süüdistatav ja kannatanu ei ole kohtuistungil andnud tegelikkusele vastavaid ütlusi. Nimelt nähtub sellest tõendist, et vaadeldavaks objektiks on Aweroc WebPlayeri kaudu DVD-R plaadile salvestatud üks helifail, mis on tehtud häirekeskusesse 09.12.2108 kell 00:09 telefoninumbrilt XXX ning üks videosalvestus, mis on tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga ning salvestatud DVD-R-ketta peale. Selle kohtu hinnangul usaldusväärse tõendi kohaselt 09.12.2018 kell 00:09 on telefoninumbrilt XXX tehtud kõne, kus teataja teatab: „Olge kenad, aadressile XXX. Kiiremini. Kõik on verine. Mind tapetakse. Samuti vastab teataja küsimusele:“ Mees jah“ jaatavalt ning toob ka välja, et tal on verejooks ninast. Samuti vastab teataja, et isik kasutab relvadena käsi. Seda, et toimus kannatanu N G kehaline väärkohtlemine süüdistuses toodud ajal ja kohas tõendab ka vaadeldud videosalvestus, mis on tehtud patrullpolitseiniku rinnakaameraga. Videosalvestuse kellaaeg ja kuupäev on märgitud videofaili nimetuses ehk selle alguseks on 09.12.2018 kell 00:20:
25. Kannatanu vastab politseiametniku küsimusele: „N, aga kus teie abikaasa on?“, et viimane jooksis minema. Ka tõi kannatanu välja, et ei salli, kui mees tõstab naise vastu kätt. Ka on kannatanu vastanud küsimusele, kas tema mehe nimeks on N.K jaatavalt ning küsimusele, millega teda löödi on ta vastanud, et rusikaga. Ka on kannatanu näidanud nina peale seoses küsimusega, kuhu teda löödi ja noogutanud positiivselt ka seoses küsimusega, kas vastu keha ka peksis. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõend täielikult kooskõlas kohtule tõendina esitatud kiirabikaardiga, kus on kannatanul tuvastatud just sellised vigasused, mille tekitamise viis nähtub eeltoodud tõendist. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Häirekeskusesse helistajaks oli kannatanu N. G ja ka kohtuistungil uuritud videosalvestusel oli näha kannatanut, kes on selgelt välja toonud, et isik kasutab relvadena käsi ja teda löödi rusikaga.
26. Riigikohtu otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-29-15 kohaselt valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada seda, et tervel inimesel aistingu olemasolu loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes. Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust. Kohus leiab, et arvestades süüdistavapoolseid korduvaid lööke rusikaga on kannatanule valuaistingu tekitamine süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. 8
27. Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (vt ka RKKKo 3-1-1-13-07, p 12). Toimepanija tahtlus avaldub

§ 121

koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (

§ 16lg 4) kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist.

Kohus leiab, et N.K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Süüdistatav N.K lüües rusikaga kannatanule korduvalt näkku ja vastu keha sai aru, et põhjustab enda tegevusega kannatanule valu ja kehavigastusi ning möönis seda.
2. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. N.K poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine 07.05.2019 kella 23:20 paiku XXX asuvas korteris kannatanu N G suhtes
3. Süüdistatav N.K on eitanud seda, et ta pani toime kannatanu kehalise väärkohtlemise süüdistuses toodud ajal ja kohas. Tema ütluste kohaselt ei ole ta enda abikaasat kunagi puudutanud. Ta võttis oma asju ja sõitis Narva-Jõesuusse nii oligi
4. ja
5. kuupäevadel.
6. kuupäeval teda peeti kinni, kuna nad jõudsid otse korterisse ja talle öeldi, et tuleb ära sõita, kuna tema on korteris perenaine ja ta ütles, et probleeme ei ole ja nad sõitsid politseisse. Vara hommikul teda vabastati politseist ja kuna ta muretses oma armastuse pärast, siis ta kohe jooksis koju ja see oli juba
7. kuupäeval. Ta ei olnud
8. mail kui politsei tuli trepikojast ülesse ja tegi ukse lahti tarvitanud alkoholi.
9. Kohus süüdistatava eeltoodud ütluseid usaldusväärseks ei pea ning leiab, et eeltoodud ütlused on antud eesmärgiga vabaneda kriminaalvastutusest, kuna need on vastuolus alltoodud kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Aluse pidada süüdistatava ütluseid ebausaldusväärseks annab ka see, et ta on kohtuistungil andnud erinevasisulisi ütlusi, kuna kaitsja küsimustele vastates teatas ta, et ei olnud
10. mail kui politsei tuli trepikojast ülesse ja tegi ukse lahti tarvitanud alkoholi. Prokuröri küsimusele, kas ta
11. mail jõi koos N G alkoholi on ta vastanud, et jah võib-olla 40 grammi jõi.
12. Kannatanu on ka selles kuriteoepisoodis eitanud tema kehalist väärkohtlemist süüdistatava poolt. Tema ütluste kohaselt
13. mail helistas ta Häirekeskusesse, sest ta ise on ennast löönud mingi eseme vastu, aga ta ei kutsunud välja politseid, ta kutsus välja kiirabi. Kui ta väljus WC-st, siis seal neil on kahetoaline korter ja ta lõi pea vastu ukseliistu. Ta kutsus välja kiirabi mitte politsei. Kui ta helistas Häirekeskusesse, siis ta oli üksi kodus. N.K oli Narva-Jõesuus. Abikaasa ei ole teda kordagi löönud 20 aasta jooksul. See oli purjus naise jama. Tal tekivad hallutsinatsioonid abikaasat pole, aga miks teda ei ole, et sellise seisundi kohta võib öelda ainult arst, ta ei ole ju arst. On selliseid ravimeid välja kirjutatud, aga peale nende tarvitamist tekivadki hallutsinatsioonid. Ta võtab ravimeid alates aastast
14. Detsembris 2018 ja mais 2019 võttis ta neid samu ravimeid, mida kirjutas psühhiaater doktor Daškin.
15. detsembril 2018 sai 40 päeva alates sellest päevast, millal tema ema suri ja ta võttis ravimeid ja lisaks sellele tarvitas ka alkoholi.
16. mail N.K ei olnud tema korteris, aga võib-olla ta eksib, kuna ta eelnevalt rääkis, et need psühhotroopsed ravimid natuke kustutavad mälu ja sellele lisandub alkohol ja mõnikord kustub mälu. Ta ei ole politseile öelnud, et nad on N.K-ga tülis armukadeduse tõttu. 20 aastat on nad koos, mis armukadedus võib olla. Ta palub vabandust, aga ta ei käi kunagi hommikumantlis. Need on väga 9 tugevad ravimid ja kui neid tarvitada ja lisaks neile tarvitada veel alkoholi, siis hommikul ärkad ja ei mäleta midagi. Ta seda mäletab, et ise end ära lõi.
17. mail ta võttis seda ravimit, aga
18. alates loobus. Hallutsinatsioonid tekkisid tal siis, kui tema ema oli veel elus enne seda enne detsembrit. Arst seletas, et see on närvide hoog ja tal on sügav depressioon.
19. Kohus leiab, et ka selles kuriteoepisoodis ei vasta ei süüdistatava ega ka kannatanu ütlused tegelikkusele, kuna nende ütlused on vastuolus teiste kohtu hinnangul usaldusväärsete tõenditega, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda.
20. Ka annab lisaks kannatanu ütluste elulisele ebausutavusele aluse pidada neid tegelikkusele mittevastavaks see, et nimetatud isikuline tõendiallikas on andnud erinevas menetlusstaadiumis erinevaid ütluseid oskamata kohtu hinnangul usutavalt ja arusaadavalt selgitada enda erinevate ütluste andmise põhjuseid.
21. Kohus rahuldas prokuröri taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel ja lubas avaldada kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused prokuröri poolt taotletud ulatuses. Kohtuistungil avaldati kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused: „ ". Kohus leiab, et kõrvutades kannatanu erinevas menetlusstaadiumis antud ütluseid on põhjendatud asuda seisukohale, et neis esineb vastuolu selles osas, kas 07.05.2019 tarvitas süüdistatav tema suhtes füüsilist vägivalda või mitte. Kannatanu on selgitanud eeltoodud vastuolu sellega, et ta ei ole midagi kirjutanud, mingit avaldust ei olnud esitatud tema poolt, kust seda võeti. Ta ei ole midagi alla kirjutanud, ei olnud mingit ülekuulamisprotokolli. Kuna kaitsja kohtuistungil selgelt tõi välja, et talle on arusaadav, milliste ütluste avaldamist kannatanu ülekuulamise protokollist prokurör taotleb, siis kannatanu eitades üleüldse sellise protokolli olemasolu, ei ole kohtu hinnangul usutavalt selgitanud enda erinevasisuliste ütluste esinemise põhjust, mis suurendab kohtu siseveendumust selles, et kannatanu olles otsustanud anda ütlusi ei täida enda kohustust rääkida kohtus tõtt.
22. Seda, et süüdistatav N.K pani toime 07.05.2019 kella 23:30 paiku kannatanu elukohas viimase kehalise väärkohtlemise tõendavad tunnistaja I K ütlused, mis on iseseisvaks usaldusväärseks tõendiks ja mille kohaselt 07.05.2019 väljakutse oli seoses perevägivallaga ja politsei kutsus välja naisterahvas. See oli öösel Narva linnas Tallinna maanteel, aga maja numbrit täpselt ei mäleta, aga vist oli XXX. Ta korterit ei mäleta, aga oli viies korrus. Ta nägi seda, et avaldaja hiljem selgus, et N G seisis trepikoja juures olles hommikumantlis ja selgitas, et tema abikaasa mitu korda lõi teda ja viimane on siiamaani korteris. Ta kannatanul kehavigastusi ei näinud, aga kaelal oli punetus. Välimuse järgi võib ta öelda, et kannatanu oli pigem purjus. Loomulikult oli kannatanu adekvaatne ja võimeline vastama küsimustele. Nad ootasid veel ühte ekipaaži S S ja G P ja siis koos läksid korterisse, koputasid ja neile tegi ukse lahti see meesterahvas. Ta oli alkoholijoobes ja seoses sellega, et kannatanu viitas sellele isikule, kes teda lõi, siis ta oli kinni peetud. N.K oli purjus, ei tahtnud koostööd teha politseiga, ei tahtnud koos politseinikega minna ja nad olid sunnitud kasutama füüsilist jõudu. Tema arvates kannatanu rääkis tõtt, kuna ta ise viitas sellele ja sel ajal kui nad jõudsid sündmuskohale tema abikaasa oli korteris ja kui ta eelnevalt mainis ta oli agressiivne ja osutas politseile vastupanu. annatanu sõnade kohaselt toimus tüli alkoholi koosjoomise ajal ja põhjuseks oli armukadedus. Kannatanu näitas, kuidas mees lõi teda ja selline punetus ongi selline ja ise ennast lüüa sellisel viisil see on raske isiku jaoks.
23. Ka tõendab süüdistatav N.K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-R-plaadiga (KoTo, tõendite toimik, tl 37-46), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks Aweroc WEbPlayeri kaudu DVD-R-plaadile salvestatud 1 10 helifail, mis on tehtud häirekeskusesse 07.05.2019 kl 23:20 telefoninumbrilt XXX ning kaks videosalvestust, mis on tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga ning salvestatud DVD-R-ketta peale ühiskaustast. Sellest kohtu jaoks usaldusväärsest tõendist nähtub, et teataja teatab: „ Olge kenad XXX . Ma tulen alla ainult trussikutes. Kujutate ette. Olge kenad. Las sõidavad kohale. Ta tahab mind tappa. Tema mees. Ta on korteris, mina olen tänaval. Tema nimi on N G. Mees on purjus. Selles tõendis on vaadeldud ka patrullpolitseiniku rinnakaameraga tehtud videosalvestust, mille kohaselt on selle algusajaks 07.05.2019 kell 23:27:
24. Videosalvestus on tehtud aadressil XXX linnas asuvas kortermaja trepikojas. Kohale on jõudnud vähemalt kaks patrullpolitseinikku. Videosalvestus algab sellest, kuidas trepikojas seisab täidlasema kehaehitusega lühikeste heledate juustega naisterahvas, kes teatab: „Jooksin välja …. Kavatseb mind ära tappa“. Ka on ta vastanud jaatavalt küsimusele, kas teda peksti. Samuti on ta öelnud: „ Palun, viige ta kaasa, see on minu korter, minu omand. Sõitis siia … kujutage ette, mul on homme kohus, ma pean hea välja nägema“. Küsimusele, millisel põhjusel algas skandaal on kannatanu teatanud, et ta oli kuskil kellegi juures. Politseiametniku poolt väljatoodule, et üldiselt muutus armukadetaks on kannatanu teatanud, et kelle suhtes ta ei mäleta. Küsimusele, kas teda löödi vastu huult on ta jaatavalt vastanud tuues välja, et sealt seest on kõik katki. Samuti on kannatanu välja toonud: „Ja kõige tähtsam … Ma ei saa ju teie peale osutada“. Ka on kannatanu vastanud küsimusele, kas lõi vastu kõrvu jaatavalt ning toonud ka välja, et väga valutab, pea käib ringi. Politseiniku küsimusele, mis ta nimi on kannatanu teatanud, et N.K . Ka nähtub sellest tõendist, et äsja kohale tulnud patrullpolitseinikud lähevad trepist üles. Kell 23:33:52 avab ukse lühemat kasvu vanem kiilakas meesterahvas, kelle seljas on tume ülikond. Videosalvestusest on selgelt kuulda, et kahtlustatav on joobeseisundis ning vaevu püsib jalul. Kell 23:34:50 viivad politseiametnikud kahtlustatava trepist alla ning sellega videosalvestus lõppeb. Kohtumenetluse poolte vahel puudub vaidlus selles, et Häirekeskusesse helistajaks oli kannatanu N. G. Samuti puudub vaidlus selles, et videosalvestusel on ka näha süüdistatav ja kannatanu. Nimetatud tõend tõendab kohtu hinnangul usaldusväärselt seda, et toimus kannatanu näkku ja vastu kaela löömine. Nähtuvalt eeltoodud tõendist on kannatanu ka näidanud, kuidas süüdistatav teda lõi vastu kaela ning see on kooskõlas tunnistaja I K ütlustega selles osas, milliseid kehavigastusi ta kannatanul nägi, s.o punetust kaelal.
25. Seda, et tunnistaja I K ütlused vastavad tegelikkusele tõendab ka lähisuhtevägivalla infoleht (KoTo, tõendite köide, tl 47), mille kohaselt teatati lähisuhtevägivallast 07.05.2019 kell 23:23 ja kannatanuks N G. Sündmuse kohaks on XXX ning vägivallatsejaks N.K . Lisainformatsioonina on ära märgitud, et N G sõnul tema abikaasa N.K lõi teda kätega vastu kaela ja rusikaga näkku, mille tagajärjel ta tundis füüsilist valu. Aleksandr oli alkoholijoobes ja tegi seda armukadeduse tõttu.
26. Seda, et süüdistatav viibis kannatanu korteris, kui toimus viimase kehaline väärkohtlemine tõendab ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (KoTo, tõendite köide, tl 30-36), mille kohaselt N.K peeti kinni 07.05.2019 kell 23:30 aadressil XXX Kohus leiab, et ka nimetatud tõendi kõrvutamisel asitõendi protokolli ja tunnistaja I K ütlustega on usaldusväärselt tõendatud see, et just süüdistatav oli kannatanu tervisekahjustuste põhjustaja, sest see selgitab ka seda, miks kannatanu viibides hommikumantlis trepikojas kutsub enda elukohta abi samal ajal kui tema korteris on süüdistatav. Kohus leiab, et eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub see, et kannatanu on murelik ja ta saab kõikidest politseiametnike küsimustest aru ja vastab neile adekvaatselt ning isegi näitab enda peal, kuidas toimus tema kehaline väärkohtlemine. Seega täitis N.K süüdistuses toodud ajal ja kohas talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Enda tegevusega põhjustas ta kannatanule tervisekahjustuse (kaelal punetus) ning arvestades tema poolt rakendatud vägivalda on ka kannatanule valuaistingu tekitamine süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. 11
27. Kohus leiab, et N.K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 38. Süüdistatav N.K lüües rusikaga kannatanule näkku ja kätega vastu kaela sai aru, et põhjustab enda tegevusega kannatanule valu ja kehavigastusi ning möönis seda. Kohtu sellist seisukohta kinnitab see, et süüdistatav on enda ütluste kohaselt varasemalt tegelenud ka poksiga, milles kohtul alust kahelda ei ole, ning seega on alus asuda seisukohale, et ta on ka teadlik sellest, millise löögiga millised tagajärjed saabuvad. Siinkohal ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et teda on ka varasemalt karistatud Viru Maakohtu 10.03.2016 otsusega

§ 121

(alates 01.01.2015

§ 121

lg 1) järgi ning seega on põhjendatud asuda seisukohale, et ta on ka enam teadlik sellest, millised käitumisaktid teise isiku suhtes on kriminaalkorras karistatavad.

1. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. N.K poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine 09.05.2019 kella 02:00 ja 05:00 vahelisel ajal XXX asuvas korteris kannatanu N G suhtes
2. Süüdistatav N.K on eitanud seda, et ta pani toime kannatanu kehalise väärkohtlemise süüdistuses toodud ajal ja kohas. Vara hommikul teda vabastati politseist ja kuna ta muretses oma armastuse pärast, siis ta kohe jooksis koju ja see oli juba
3. kuupäeval. Ta jõudis koju, sai teada, kuidas asjad käivad ja koheselt jooksis tööle. Kus ta töötab seal tehakse suuremaid pilte ja ta palus, et N vanaisa pilt oleks suurendatud ja hommikul
4. kuupäeval jõudis ta kohale, kontrollis ja läks tööle. Arvatavasti abikaasal palju kaob mälust, kuna ta tarvitab tablette, aga ta ütles talle, et ära muretse ja oota kodus nad sõidavad hiljem Narva-Jõesuusse. Kui N tuli foto järgi, siis ta oli juba natuke alkoholi joonud ja samuti ta näeb silmade järgi, et ta oli juba tabletti võtnud. Abikaasa läks koju, ta jäi tööle. Peale kella 17.00 ta tuli koju aadressile XXX ja tegi ukse lahti ja nägi, et tema armastus rahulikult magab vanaema diivanil ja mõtles, et las ta magab, pani ukse lukku ja siis sõitis Ro-Ro-sse. Ta oli seal umbes kella 1.00-ni. Ta istus seal, kuulas muusikat, siis kutsus välja takso, kuna tal oli homme palju tegemist ja sõitis koju XXX. Ta sõitis sinna, kus oli tema abikaasa, kuna nad pidid koos abikaasaga sõitma Narva-Jõesuusse. Ta jõudis koju, N magas ja tema kõrval oli tema lemmik viin. Ta läks magamistuppa ja jäi ise magama. Ta ärkas nagu tavaliselt kell 6.00, pesi ennast ja hakkas N äratama ja ütles, et neil on vaja sõita oma asju tegema. Ta ütles, et kui seisund muutub paremaks, siis tule järgi. Ta kutsus välja takso ja sõitis Narva-Jõesuusse. N ei helistanud ja ei helistanud, aga siis ta helistas ise ja küsis, kuidas ta ennast tunneb ja N ütles, et suurepäraselt. Ta küsis: "Kas sa oled võimeline minuga koos linnavalitsusse minema?" ja tema ütles loomulikult, et ta on normis. Ta ütles: "Mine alla ma kutsun välja takso sulle". Arvatavasti ei jõudnud abikaasa esimese taksoga tulla, kuna arvatavasti ta ei jõudnud riideid selga panna. N helistas talle 15 minuti pärast ja palus uuesti kutsuda välja teist autot. Ta kutsus välja teise auto ja juba 25 minuti pärast nad olid tema maja juures. Ta läks välja ja maksis takso eest. Nad läksid koju ja ta küsis: "Kas kohvi tahad?" ja N ütles ei ja nad läksid jalutama. Ta ei tea, äkki ta ei käitunud päris õigesti, aga siis kui nad kõndisid ta küsis: "Kas sa tunned ennast halvasti?". N ütles, et jah ja nad läksid hotelli "Yes". Ta võttis konjakipudeli. Varsti ta pidi kell 10.00 linnavalitsusse minema ja siis nad läksid liivaranda, see mis asub sauna juures allpool. Ta võttis komme ja kooki. N A jõi 20 grammi ja ütles, et ta samuti tarvitaks, aga ta peab linnavalitsusse minema. Pärast seda, kui N tarvitas 20 grammi alles siis ta sai kuulda ja tema ütles, et ta kutsus välja politsei. N ütles: "Mina lõin pead, et ma olin nii vihane, kui sa lahkusid ja ma ütlesingi, et sina lõid mind" ja ta hakkas nutma. Ta kallistas abikaasat ja ütles, et ära muretse. Siis helistati N numbrile. N võttis toru vastu ja ta kohe sai aru, et 12 politseist helistati. Helistas mingi uurija V ja nagu ta sai aru, et küsiti tema kohta, kus tema asub ja N ütles, et ta on kõrval. Ta ütles N, et anna toru. Ta võttis toru vastu, tutvustas ennast. Nad tunnevad teda ja talle öeldi: "Aleksandr meil on käsk sind toimetada politseisse". Ta ütles: "Ma sõidan teie juurde taksoga, aga bussigraafikut praegu ma ei tea, et kui bussipeatus on lähedal, siis sõidan teie juurde esimese bussiga". Nad ütlesid: "Ei ole vaja kiirustada, et kui on soovi, et võime ise tulla teile järgi" ja ta ütles: "Tulge ma olen siin saunade juures allpool". Võib-olla 20 minuti pärast jõudis operatiivauto. Seal oli V, siis nad teretasid. Tema jaoks oli üllatav, et öeldi, et ta käitus agressiivselt, kuna nad isegi ei vestelnud. Ta koheselt istus tagaistmele, siis vaikuses sõitsid politseisse. Politseis teda toimetati koheselt uurija juurde, kes vabastas teda hommikul kaheksandal kuupäeval. N viidi koheselt teise kohta. Ta küsis: "Mis juhtus?" ja talle öeldi, et N kutsus välja politsei. See oligi kõik, siis teda pandi kinni ja järgmisel päeval toimetati siia.
5. Kohus eeltoodud süüdistatava ütluseid selles osas, et ta ei ole süüdistuses toodud ajal ja kohas kannatanut kehaliselt väärkohelnud usaldusväärseks ei pea, kuna need on vastuolus teiste kohtu jaoks usaldusväärsete alltoodud tõenditega.
6. Seda, et süüdistatav enda süüd eitades on andnud tegelikkusele mittevastavad ütlused kinnitab ka see, et ta on erinevas menetlusstaadiumis andnud erinevasisulisi ütluseid oskamata kohtu hinnangul usutavalt ja arusaadavalt selgitada seda, miks ta on andnud vastuolulisi ütlusi.
7. Kohus rahuldas kahel korral KrMS § 293 lg 1 ja § 289 alusel prokuröri taotluse süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamiseks prokuröri poolt taotletud ulatuses seoses vastuoluga selles, kuhu N.K pärast Ro-Ro külastamist läks. Kohtueelsel uurimisel on süüdistatav andnud järgmised ütlused: „ .“ Süüdistatav selgitas vastuolu enda erinevas menetlusstaadiumis antud ütlustes, kuhu ta Ro-Ro-st läks sellega, et ta ei usu, kui keegi midagi kirjutab. Kui ta tuli uurija juurde ta küsis, mille eest ta on kinni peetud, siis ainukeseks vastuseks oli see, et küsige proua Z käest, kuna tema midagi ei tea. Ta oli täitsa valgeks läinud ja ta küsis, kuhu ta võib pöörduda, kus on tõde, aga tema ütles, et ta ei tea midagi. Aga ta küsis: „Miks teid ei olnud kohtus, et te pidasite mind kinni" ja ta ütles, et nii tahtis prokurör ja uurija ütles: "Ma kahetsen, et mind seal ei olnud". Võib uurida seda, mis kell takso oli välja kutsutud. Ta oli Ro-Ro-s kuni kella kaheni öösel ja siis sõitis sinna taksoga. Kui midagi lahendaks, siis ta juba nõustuks sellega, mis oli prokuröri poolt pakutud, kuna prokurör pakkus minna lühimenetlusse, aga selle jaoks oli vaja ennast süüdi tunnistada, aga kuidas võib ennast süüdi tunnistada selles, mida ei ole toime pandud. See kuritegu, mis oli eelnevalt toime pandud aastal 2016, seal jah küsiti, kas sina lõid ja ta ütles jah. See oli seotud karateega tegeleva isikuga.
8. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub igasugune alus arvata, et kohtueelsel uurimisel on ülekuulamise protokolli koostaja ebaõigesti talletanud süüdistatava ütlused seoses sellega, kuhu viimane Ro-Ro-st siirdus, arvestades seda, et tegemist on perevägivalla juhtumiga, mille puhul on ka eluliselt väga ebatõenäoline, et protokolli koostajal oleks mingi isiklik huvitatus selle kriminaalasja lõpptulemuse osas ning sellekohaseid väiteid ka kohtuistungil ei kõlanud. Ka ei selgunud kriminaalasja arutamise käigus, et süüdistatava ülekuulamise protokollis puuduks tema omakäeline kinnitus selle kohta, et protokoll on koostatud tema ütluste kohaselt. Käesoleval juhul hindamaks süüdistatava kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust pole vähetähtis ka asjaolu, et tegemist on varasemalt kriminaalkorras karistatud isikuga ja kes on seetõttu ka varasemalt kokku puutunud enda kohtueelse ülekuulamisega ning seega saab ka eeldada seda, et ta on enam 13 informeeritud sellest, kuidas ülekuulamine läbi viiakse ja vajadusest ka kontrollida, et ülekuulamise protokollis kajastatu vastab tema poolt antud ütlustele.
9. Seda, et käesoleval juhul on kohtueelsel uurimisel süüdistatava poolt antud ütlused korrektselt kirja pandud ja põhjendatud on pidada tema kohtuistungil antud süüd eitavaid ütluseid valeks kinnitab kohtu hinnangul ka see, et ta pole kohtuistungil olnud enda ütlustes täiesti järjepidev. Nimelt on süüdistatav kaitsja küsimusele vastates, kui kaua ta Ro-Ro-s oli vastanud, et umbes kella üheni istusid seal ja kuulasid muusikat. Samas prokuröri küsimusele, et kas ta läks pärast Ro-Rod N G korterisse Tallinna maanteel on süüdistatav vastanud, et jah kella kahe paiku öösel. Kohtueelsel uurimisel ja kohtus erinevaid versioone toimunust rääkides ning oskamata usutavalt enda ütluste muutmist selgitada pole kohtul võimalik pidada teda usaldusväärseks tõendiallikaks.
10. Kannatanu on ka selles kuriteoepisoodis andnud ütlused, mille kohaselt tema abikaasa ei ole teda kehaliselt väärkohelnud. Kannatanu ütluste kohaselt
11. mail ta oli Narva-Jõesuus koos enda abikaasaga ja ta tegi seal võililledest pärja, et visata seda jõkke, et meelde tuletada neid inimesi, kes kaitsesid Narvat, kes vabastasid Narva. Helistati telefoni teel, aga ta ei tutvustanud ennast ja juba sealt sõitsid politseisse, aga see ei olnud politseiauto. Ta ju ütles, et väljus WC-st ja lõi pead vastu ukseliistu, aga te ei kuulnud. Ta ei kutsunud välja politseid, ta helistas hädaabinumbrile 112, et kiirabi jõuaks kohale mitte politsei. Kohtueelsel menetlusel ta ei avaldanud seda, et tema abikaasa ei ole teda kordagi löönud 20 aasta jooksul, kuna keegi ei küsinud ja teda keegi ei kutsunud kuskile, ta ise helistas igale poole. Ka selles kuriteoepisoodis ei pea kohus kannatanu ütluseid eluliselt usutavaks. Samuti on need vastuolus kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega.
12. Seda, et 09.05.2019 toimus kannatanu kehaline väärkohtlemine aadressil XXX tõendavad tunnistaja I K ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Nimelt on eeltoodud tunnistaja andnud detailsed ütlused, mille kohaselt
13. mail 2019 kohtus ta veel kannatanuga kell 6.30 hommikul seoses väljakutsega, mis oli seotud perevägivallaga. See oli samal aadressil. Kannatanu pea oli veres. Kannatanu sõnade kohaselt tema abikaasa lõi teda. Korteris abikaasat ei olnud. Veri oli põrandal, aga seda ei olnud palju. Kannatanu oli väliselt purjus, aga suutis vastata nende küsimustele. Kui ta õigesti mäletab, siis kannatanu selgitas, et abikaasa lõi teda rusikaga. Tunnistaja meelest kannatanu sõnade kohaselt löömine toimus mõnda aega tagasi. Kui nad käisid väljakutsel oli rinnakaamera ja salvestised olid salvestatud kõvakettale.
14. Kohus leiab, et eeltoodud tunnistaja ütlused on ka selles kuriteoepisoodis iseseisvaks tõendiks. Vastavalt KrMS § 66 lg 21 p-le 2 tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kohus leiab, et tulenevalt tunnistaja I K ütlustest on põhjendatud asuda seisukohale, et kannatanu N G rääkis talle 09.05.2019 toimunud kehalisest väärkohtlemisest N.K poolt vahetult pärast seda, kui see toimus ja ta oli ka veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et kannatanu moonutas tõde. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kannatanu süüdistatavat süüstavad ütlused, mida ta andis tunnistaja Ilja Kulpinile, on tingitud tema poolt ravimite ja alkoholi koostarvitamisest, sest seda ei kinnita kohtu jaoks usaldusväärsed tõendid.
15. Seda, et tunnistaja I K ütlused vastavad tegelikkusele selles osas, et 09.05.2019 toimus kannatanu kehaline väärkohtlemine tõendab ka lähisuhtevägivalla infoleht (KoTo, tõendite toimik, tl 1), mille kohaselt on viimane täitnud infolehe märkides ära, et 09/05/2019 kell 06:29 teatas kannatanu N G füüsilisest vägivallast aadressil XXX ning osapoolte suhteks on märgitud abikaasad. Vägivallatsejaks on märgitud N.K, kes oli politsei saabudes lahkunud. 14 Lisainformatsioonina on ära märgitud, et Aleksandr oli N sõnul joobes ning peksis teda vastu pead. Aleksandr lahkus enne nende tulekut. N oli üle antud operatiivgrupile.
16. Seda, et tunnistaja I K ütlused vastavad tegelikkusele ja 09.12.2018 toimus süüdistatava poolt kannatanu kehaline väärkohtlemine süüdistuses toodud ajal ja kohas tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-R plaadiga (KoTo, tõendite toimik, tl 2-8), mis on kohtu hinnangul usaldusväärne tõend, kuna salvestiste sisu kattub protokollis kajastatuga ja mille kohaselt oli vaadeldavaks objektiks Aweroc WebPlayeri kaudu DVD-R-plaadile salvestatud 1 helifail, mis on tehtud häirekeskusesse 09.05.2019 kell 06:27 telefoninumbrilt XXX ning 1 videosalvestus, mis on tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga ning salvestatud DVD-R-ketta peale. Nimetatud tõendist nähtub see, et 09.05.2019 kell 06:27 on telefoninumbrilt XXX tehtud kõne Häirekeskusesse, kus naishääl räägib, et vaja on kiirabi ja politseid aadressile XXX, sest teatajal on pea lõhki löödud. Ka asitõendina vaadeldud videosalvestus kinnitab seda, et N.K täitis 09.12.2018 enda tegevusega kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. Nimelt nähtub videosalvestuse vaatlusest, et 09.05.2019 kell 06:37:55 avab korteriukse täidlase kehaehitusega vanem naisterahvas, kes seoses küsimusega, mis juhtus näitab käega kukla peale. Küsimusele, kus ta on vastab kannatanu, et jooksis minema. Kannatanu näitas ka põrandal oleva verise lapi peale, peale seda oma kukla peale. Kannatanu tõi välja, et tuli öösel ja kuni kella viieni hommikul teda, vot nii … (näitab taas kukla peale). Küsimusele, miks kannatanu varem politseid välja ei kutsunud vastab viimane, et sellepärast, et ta võttis tema telefoni ja kõik, hoidis käes. Jooksis minema. Sõitis XXX. Lööja sõitis ära just enne neid. Kannatanu tõi ka välja, et isik saabus kell kaks öösel ja piinas teda kuni kella viieni. Vot niimoodi on lõhki löödud ja verd jookseb kapitaalselt. Niimoodi ei tohi, saate aru. Ta mõnitab mind. Kannatanu tõi välja, et ta maksab alati kätte. Ta hoiab teda kakskümmend aastat vabaduses, et ta vangi ei läheks. Vot, niimoodi süüdistatav ei salli teda. Kannatanu noogutas positiivselt vastuseks, kas skandaal algas jälle armukadedusest. Ka tõi ta välja, et ei saa aru kust. Ei saa aru, üldse ei saa aru. Üldse ei saa aru miks, kuidas. Ja, vot niimoodi teda peksta. Mille eest? Ta ütles lööjale: „Ma ei anna seda sulle kunagi andeks.“ Ka lisas kannatanu, et vägivald jah. Aga vägivalla eest tuleb vastutada.
17. Seda, et tunnistaja I K ütlused ja asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu vastavad tegelikkusele tõendab ka 09.05.2019 kiirabikaart nr 9000321NARVA9320190509063832 (KoTo, tõendite toimik, tl 10), mille kohaselt sündmuskohaks on XXX. Patsiendiks on N G, kellel on diagnoositud pindmine peavigastus. Kukla piirkonnas on marrastus kuni 3 cm. Verejooksu ei ole ja teisi nähtavaid vigastusi ei ole. Ka on välja toodud, et eile tuttav peksis. Nimetatud tõendiga on tõendatud ka see, et süüdistatava tegevuse tulemusena põhjustati kannatanule 09.05.2019 tervisekahjustuse – marrastus kukla piirkonnas. Seega on kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist leidnud see, et N.K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu.
18. Kohus leiab, et N.K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav N.K lüües kannatanule vastu pead, mille tulemusena tekkis kukla piirkonnas marrastus, sai kohtu hinnangul aru, et põhjustab enda tegevusega kannatanule valu ja kehavigastuse ning möönis seda. Arvestades kannatanul esinenud peavigastus on ka kannatanule valuaistingu tekitamine süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.
19. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. N.K poolt toime pandud kuriteo kvalifikatsioon 15
20. Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides: p 2 eeldab seda, et tegu on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtes õigusvastaste teo toimepanemine on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu, süüdistatava kui ka tunnistajate ütlustega, millistest nähtub, et süüdistatav ja kannatanu on lähisuhtes olevaks isikuks; p 3 eeldab seda, et tegu on toime pandud korduvalt. Korduvus (lg 2 p 3) on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. N.K on varem kriminaalkorras karistatud 10.03.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 121

(alates 01.01.2015

§ 121

lg 1) järgi,

§ 73lg 1, 3 alusel tingimisi vangistusega 1 kuu ja 29 päeva, katseajaga 1 aasta (Ko

To, tõendite toimik, tl 59). Eelpool leidis kohus, et usaldusväärselt on tõendatud see, et käesolevas kriminaalasjas N.K kolmel korral kehaliselt väärkohtles kannatanut süüdistuses toodud ajal ja kohas. Seega tuleb N.K poolt toime pandud kuritegu kvalfitseerida

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

1. Kohus peab käesolevas kriminaalasjas vajalikuks viidata ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-8-10 punktile 11, mille kohaselt kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn ) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt
2. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või
3. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Kohus leiab, et eeltoodud kolme kuriteoepisoodi pinnalt joonistub välja süüdistatava käitumismuster kannatanu kehalisel väärkohtlemisel. Nimelt nähtub kuriteo toimepanemise asjaoludest, et põhjendatud on asuda seisukohale, et kannatanu kehaline väärkohtlemine on seotud ühise alkoholi tarvitamisega ning süüdistatav kasutades kannatanu suhtes vägivalda on igakordselt seda teinud ka lüües peapiirkonda.
4. Ka peab kohus vajalikuks välja tuua, et eluliselt usutav ei ole see, et kannatanu sellise lühikese perioodi jooksul (09.12.2019-09.05.2019) oleks võimeline endale kodus kolmel korral tekitama selliseid kehavigastusi nagu kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist leidis. Samuti ei ole eluliselt usutav see, et kannatanu tuues välja, et tal olid hallutsinatsioonid seoses ravimite ja alkoholi koos tarvitamisega mäletab ainult kindlalt seda, et ta lõi ennast ise ära. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareegiltega (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11). Riigikohus on korduvalt märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid oluline on hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10). Ka pole kohtul alust kahelda kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel välja toodus, mille kohaselt ei ole ta varasemalt tegelenud tõsisemalt näitlemisega. Arvestades kohtuistungil uuritud videosalvestustelt nähtud kannatanu N. G käitumist, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et ta on suuteline andma kolmel korral sellise näitlejameisterlikkusega etendused, kus sündmuskohal viibinud kiirabitöötajad ja politseiametnikud on ninapidi veetud selles, kas ta on lähisuhtevägivalla 16 ohver või mitte. Siin tuleb arvestada ka seda, et üle kuulatud usaldusväärsete tunnistajate I K ja A S ütluste kohaselt oli kannatanu alkoholijoobes, mis aga üldteada asjaoluna pärsib kontrolli käitumise üle, ning seega veelgi vähendab seda tõenäosust, et videosalvestustelt nähtu oli näitekunst kannatanuga peaosas.
5. Mõistetav on see, et perevägivallast võõrastele isikutele rääkimine ei ole kerge ülesanne, kuna vägivallatsejaks on olnud isik, kes peaks just suhtes vastupidiselt toimima jagades hellust ja hoolitsust. Seega kohus ei näe käesoleval juhul politseiametnike mõningates suunavates küsimustes midagi taunimisväärset, sest nende töökäik nõuabki seda, et võimalikult kiiresti ja õigesti välja selgitada sündmuskohal, mis täpselt on aset leidnud. Seega mingist politseiametnike lubamatust provokatsioonist käesoleval juhul põhjendatud rääkida ei ole. Ka ei saa nõustuda kaitsjaga selles, et kannatanu vastas kõikidele küsimustele selliselt nagu küsija soovis vastust saada. Kohtu hinnangul olid küsijate küsimused tavapärased, mida on põhjendatud esitada lähisuhtevägivalla ohvritele. Ka näitab kohtupraktika seda, et just armukadedus on tihti selleks kurjajuureks, mis tingib lähisuhetes vägivaldsust ning kannatanu ei ole ka eitanud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt seda, et nende suhtes eeltoodut esines. Seega kohtu hinnangul on põhjendatud asuda seisukohale, et kannatanu ei valetanud käesolevas kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajatele ja ka Häirekeskusesse helistades selle kohta, mis tema korteris 09.12.2018, 07.05.2019 ja 09.05.2019 toimus ning toimunu on liigitatav lähisuhtevägivalla juhtumiteks, mille puhul peab toimuma kannatanu poolt öeldu, mis on talletatud asitõendi vaatlusprotokollis. Nimelt on kannatanu välja toonud, et vägivalla eest tuleb vastutada. Kohtu seisukoht karistuse osas
6. Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 59. Süüdistatava osas karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, Süüdistatav on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelisena teise astme kuriteod.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 60. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel kohus arvestab seda, et N.K on karistatud kriminaalkorras

§ 121

järgi ja käesoleval juhul on ta toime pannud kolmel korral enda abikaasa kehalise väärkohtlemise. Nimetatust tulenevalt ja karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades ei pea kohus võimalikuks karistada N.K kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna kohtu hinnangul ei hoiaks selline karistus ära seda, et süüdistatav ei pane tulevikus toime samalaadset kuritegu. Ka varasemalt on teda karistatud teise isiku kehalise väärkohtlemise eest tingimusliku vangistusega, mis samuti välistab pöördumise kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse poole. 61. Hinnates süüdistatava süü suurust kehalise väärkohtlemise toimepanemisel, ei ole tähtis mitte see, kas ta täitis ühe või mõlemad

§ 121

koosseisualternatiivid, vaid kehalise väärkohtlemise intensiivsus ja seeläbi kannatanule tekitatud tervisekahjustuse raskus või objektiivselt hinnatava valu tugevus (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-44-16 p 20). 17

1. N.K on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning arvestades tema süü suurust, mida suurendab kuriteoepisoodide arv ja kannatanule tekitatud tervisekahjustused koos valuga ning vähendab kannatanu pretensioonide puudumine, peab kohus põhjendatuks karistada teda alla keskmäära jääva vangistusega.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N.K tuleb karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.05.2019 kuni 08.05.2019, s.o kaks päeva ja mõista N.K-le lõplikult ärakandmisele 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus peab põhjendatuks

§ 74lg 2 alusel mõistetud vangistus pöörata osaliselt täitmisele.

Arvestades seda, et süüdistatav on vankumatult olnud seisukohal, et ta ei ole enda abikaasat kehaliselt väärkohelnud ja teda on ka varasemalt teise isiku kehalise väärkohtlemise eest karistatud, siis saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, s.o seda, et tulevikus midagi taolist ei kordu peab kohus põhjendatuks mõista talle 2-kuulise nn šokivangistuse. 64. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise, s.o mõnekuulise vangistusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-41-04 ja 3-1-1-21-05). Karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise nn šokivangistusega tõsine hoiatus. Arvestades seda, et süüdistatavat on juba varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest ja käesoleval juhul leidis kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist see, et ta on kannatanut kolmel korral kehaliselt väärkohelnud ning enda süüd ta toimunus täielikult eitab, siis saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki on põhjendatud mõista talle nn šokivangistus andmaks mõista, et teise isiku kehaline väärkohtlemine on lubamatu ning tal tuleb enda käitumist korrigeerida. Ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust

§ 74

lg 1, 3 alusel täitmisele mitte pöörata, kui N.K ei pane toime katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 65. Samuti arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, s. o süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist alkoholijoobes, siis kohus peab põhjendatuks määrata ka lisakohustusena

§ 75lg 2 p-s 2 ettenähtud kohustus: mitte tarvitada alkoholi.

Kohtule esitatud eeltoodud usaldusväärsete tõendite pinnalt saab järeldada, et just alkohol lisaks armukadedusele on see kurjajuur, mis kutsub esile süüdistatava vägivaldset käitumist. Samuti arvestades seda, et käesolevas kriminaalasjas on kolm kuriteoepisoodi, mil kannatanut kehaliselt väärkoheldi, siis ei ole seega tegemist ühekordse juhtumiga, vaid pigem väljakujunenud taunitava käitumismustriga ja seega tuleb määrata süüdistatavale ka

§ 75

lg 2 p-s 8 ettenähtud lisakohustus: osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis ennetamaks perevägivalda. Nimetatud programmis osalemine peaks selle eduka läbimise korral aitama kaasa sellele, et N.K edaspidiselt võtab tarvitusele kõik meetmed vältimaks vägivalla kasutamist kannatanu suhtes. 18 Katseajaks peab kohus põhjendatuks määrata kaks aastat. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 09.05.2019, mil süüdistatav peeti 09.05.2019 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt kinni (KoTo, tõendite toimik, tl 24-29).

1. Seoses süüdistatavale kohaldatud tõkendiga peab kohus põhjendatuks jätta N.K vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks N.K šokivangistuse tähtaeg. Asitõendite suhtes kohaldatav meede
2. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.
3. Kohus leiab, et 3 DVD+R plaati, mis asuvad hoiul kriminaalasja materjalides, on põhjendatud jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulude suurus ja jaotus
4. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu.
5. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub N.K-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 810 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale.
6. Kohus peab tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja §-st 180 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest ja kriminaalasja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest kokku summas 690 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus seoses menetluskulude suurusega, et N.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1500 eurot osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul.
7. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 311-
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 19 20