← Eesti

1-15-10688/7

Obsah (4)§ 263§ 68§ 74§ 75

1-15-10688 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2015.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10688 (14250100619) Kohtukoossei

§ 263

lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses I.U Süüdistatav Elu- või asukoht: x Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Perekonnaseis: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: ole Tõkend: vahistamine XXX x x x x x kriminaalkorras karistatud ei 17.11.2015.a kohald tõkend Kaitsja kokkuleppel: vandeadvokaat Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.U

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 17.11.2015.a kuni 22.12.2015.a, so 1 (üks) kuu ja 6 (kuus) päeva. Kandmata karistuseks on kohtuotsuse Lk 1 / 5 1-15-10688 kuulutamise aja seisuga seega 10 (kümme) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta kandmata karistuse 10 kuu ja 25 päeva osas vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui I.U ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale

§ 75lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid.

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel ja vabastada isik koheselt vahi alt. Tsiviilhagi. Rahuldada esitatud tsiviilhagi ja välja mõista I.U-lt solidaarselt kriminaalasjas nr 14250100621 (kohtuasja nr 1-14-9105) võimalike süüdimõistetutega P P´iga ja K K´iga kannatanu K.N´e kasuks varaline ja mittevaraline kahju summas 1705 (üks tuhat seitsesada viis) eurot. Asitõendid. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde järgmised asitõendid: - 2 CD plaati salvestistega - pakendid nr 1 ja

  1. Välja mõista I.U-lt menetluskulud riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel: sundraha 585 € ja tasu riigi õigusabi eest 48 €, kokku 633 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada I.U menetluskulude tasumine ositi 6 kuu jooksul alates
  2. jaanuarist 2016.a kuni
  3. juunini 2016.a iga kuu
  4. kuupäevaks mitte vähem kui 105,50 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  5. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Lk 2 / 5 1-15-10688 I.U süüdistatakse selles, et tema 24.06.
  6. a ajavahemikul kell 02.45 kuni 03.30 Pärnumaal Häädemeeste vallas Orajõe külas RMK Lemme telkimisalal pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et grupis koos M E, R Š, J K ja vähemalt kuue kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga, tungis avalikus kohas kallale R Tle, M Ple, M Rle, M Mle, M Mle, K Mle, E Ole, R Mle, R Nle ja I Ole, millise tegevuse käigus tungisid J.K ja kohtueelese menetlusega tuvastamata kaks meest kallale R Tle, mille käigus J.K lõi parema käe rusikaga ühel korral R T näo piirkonda, misjärel lõi kohtueelse menetlusega tuvastamata mees vähemalt kahel korral rusikatega R T näo piirkonda, mispeale jooksis R T eemale. Jooksmise ajal tõukas, kas J.K või kohtueelse menetlusega tuvastamata kaks meest R Tt käega selga, mispeale kukkus R T maha. Seejärel peksid J.K ja kohtueelse menetlusega tuvastamata kaks meest R Tt, millise tegevuse käigus nad lõid R Tt vähemalt viiel korral rusikatega pea piirkonda, vähemalt kolmel korral rusikatega kaela piirkonda ja vähemalt kuuel korral jalaga selja ja külje piirkonda. Kui peksmine oli lõpetatud ja R T liikus eemale ning kükitas, siis lõi üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees ühel korral vasaku jalaga R T näo piirkonda. Peksmisega põhjustati kogumis R.Tle füüsilist valu ja tervisekahjutused – kõrva ja põsesarna piirkonna põrutus, paremas silmas verevalum, parema silma ümber verevalum, alumise huule haav. Seejärel J.K lõi M.Pi ühel korral parema käe rusikaga vasaku kulmu piirkonda, mispeale kukkus M.P maha. Kui M.P oli püsti tõusnud, siis lõi pärast hetkelist sõnelust M E teda ühel korral rusikaga alumise huule piirkonda, põhjustades kogumis M.Pile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – haava huule piirkonnas ja lauba paistetuse. Samal ajal R Š lõi MR ühel korral rusikaga lõua piirkonda, põhjustades M Rle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – haava suunurgas. Samal ajal kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi M Mt ühel korral rusikaga näo piirkonda, mispeale kukkus M M maha. Kui M M oli püsti tõusnud ja hakkas eemale jooksma, siis ta kukkus, misjärel pärast püsti tõusmist lõi I.U koos kahe kohtueelse menetlusega tuvastamata mehega vähemalt neljal korral M M rusikatega näo piirkonda, mispeale kukkus M M maha. Seejärel lõi I.U koos kahe kohtueelse menetlusega tuvastamata mehega vähemalt kümnel korral jalgadega M Mt selja piirkonda ja ribide piirkonda, ning ühel korral jalaga parema kõrva piirkonda. Peksmisega põhjustati kogumis M Mle füüsilist valu ja tervisekahjustused – parema põse seesmisel pinnal haav, parema silma juures hematoom, parema kõrva paistetus, seljal marrastused. Samal ajal üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi M M ühel korral jalaga kukla piirkonda, mispeale Ma M kukkus maha, põhjustades M Mle füüsilist valu. Samal ajal üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees tõukas K Mt, mispeale viimane kukkus maha. Seejärel lõi kohtueelse menetlusega tuvastamata mees vähemalt kolmel korral jalaga K Mt rindkere piirkonda, põhjustades K Mle füüsilist valu. Samal ajal üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi E Ot kurika laadse esemega ühel korral kaela piirkonda ja vähemalt ühel korral käte piirkonda, põhjustades E Ole füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumi kaelal ja verevalumid mõlemal käel. Samal ajal üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi põlvili maas olevat R Mku ühel korral jalaga lauba piirkonda, põhjustades R Mle füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Samal ajal kaks kohtueelse menetlusega tuvastamata meest tungisid kallale R Nle, kelledest üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi R N ühel korral vasaku käe rusikaga parema põse piirkonda ja ühel korral parema käe rusikaga vasaku põse piirkonda, mispeale kukkus R N pikali maha. Seejärel lõi teine kohtueelse menetlusega tuvastamata mees R N ühel korral jalaga lõua piirkonda. Löömisega põhjustati kogumis R Nle füüsilist valu ja tervisekahjustus – parema põse paistetus. Samal ajal üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi I O ühel korral vasaku käe rusikaga parema põse piirkonda. Seejärel liikus I O eemale ning mõne minuti pärast tõukas üks kohtueelse menetlusega tuvastamata mees I O kätega õlgadest, misjärel lõi I O kaks korda vasaku käe rusikaga parema põse piirkonda. Löömisega põhjustati kogumis I Ole füüsilist valu ja tervisekahjustus – paremal silmakoopa murd. Eelneva tegevusega rikkusid I.U , M E, R Š, J.K ja vähemalt kuus kohtueelse menetlusega tuvastamata meest avalikku korda, kui tavade, heade kommete, normide ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, Lk 3 / 5 1-15-10688 vabadusi ja kohustusi, millise tegevusega häirisid konfliktis mitte osalenud kõrvaliste isikute (M Ui, J K, M P, M A, S R, S P, A P, A P, A K, P T ja M T) rahu. I.U käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Samuti tema, 24.06.
  7. a kella 09.32 ajal Pärnumaal Häädemeeste vallas Orajõe külas RMK Lemme telkimisalal pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et grupis koos P.Pi, K.Ke ja kohtueelse menetlusega tuvastamata mehega tungiti avalikus kohas kallale K.Nele ja J N, millise tegevuse käigus P.P lõi ühel korral parema käe küünarnukiga K.Nele näo piirkonda, pärast mida astus K.Ne juurde I.U , kes lõi ühel korral parema käe rusikaga ja ühel korral vasaku käe rusikaga K.Nt näo ette kaitseks tõstetud käte piirkonda. Seejärel lõi P.P K.Ne kaitseks kaklusesse sekkunud J N ühel korral jalaga külje ette tõstetud parema käe piirkonda. Pärast seda võttis edasise rünnaku takistamiseks K.N P.Pil käsivarrega kaelast kinni, mispeale kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lõi ühel korral käega K N pea piirkonda. K.N vabastas haardest P.Pi, misjärel P.P, I.U ja kohtueelse menetlusega tuvastamata mees lahkusid nende juurest ning naasid mõne minuti pärast koos K.Kga. I.U hakkas otsima nuga ning ütles samal ajal, et inimesed hakkavad surma saama. Seejärel lõi K.K kohtueelse menetlusega tuvastamata arv kordi rusikatega K.Nt õla piirkonda, mispeale lõi K.N enesekaitseks K.Kt vähemalt ühel korral rusikaga näo piirkonda, mispeale kukkus K.K maha ning maas olles lõi K.K jalaga ühel korral Johannes Nõgest rindkere piirkonda. Eelneva tegevusega rikkusid K.K, P.P, I.U ja kohtueelse menetlusega tuvastamata mees avalikku korda, kui tavade, heade kommete, normide ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi,vabadusi ja kohustusi, millise tegevusega häirisid konfliktis mitte osalenud kõrvaliste isikute (S S, A-L N, R S, M P, N P, E P ja G H) rahu. K.K ja P.P põhjustasid J Nle füüsilist valu ja tervisekahjutuses – parema käe teise sõrme turse. K.K, P.P, I.U ja kohtueelse menetlusega tuvastamata mees põhjustasid K.Nele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – turse paremal käelabal, hematoomi paremal õlanukil, hematoomid mõlema käe küünarvartel, muhu vasema kõrva taga peas, turse vasema silma all. I.U käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Seega tema, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime

§ 263

lg 1 p 1 (kuni 01.01.2015.a.

§ 263p 1, 4) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: I.U-le karistuseks

§ 263

p 1, 4 (alates 01.01.2015.a.

§ 263

lg 1 p 1) järgi 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg s.o.

17.11.2015.a. kuni kohtuotsuse kuulutamiseni ja ülejäänud vangistus jätta

§ 74

lg 1, 3 alusel täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui I.U ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75kontrollnõudeid.

MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Lk 4 / 5 1-15-10688 Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Tsiviilhagi. Kannatanu K.N´e tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1705 eurot kuulub rahuldamisele ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1, § 134 lg 2, § 136 lg 1 ja § 137 lg 1 alusel süüdlaselt solidaarselt kriminaalasjas nr 14250100621 (kohtuasja nr 1-14-9105) võimalike süüdimõistetutega P.P´iga ja K.K´iga sissenõudmisele. Kinnitatud kokkuleppes on I.U tunnistanud esitatud tsiviilhagi ja nõustunud, et kohus mõistab temalt tekitatud kahju K.N´e kasuks välja. Asitõendid. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde järgmised tõenduslikult olulised asitõendid: - 2 CD plaati salvestistega - pakendid nr 1 ja 2. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 585 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 48 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 6 kuu jooksul. Rubo Kikerpill Kohtunik Lk 5 / 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.