) §-de 215 lg2 p1,2 ja 424 järgi järgi kokkuleppemenetluses avalikul kohtuistungil 20. märtsil 2013.a. (kokkuleppemenetluseks läinud üldmenetlusest) Kriminaalasi Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav S.R, ik,XXX, Kaitsja Vandeadvokaadi abi Eve Grass RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.R kuriteos
lg 2 p 1, 2 järgi asja omavolilise kasutamise eest, hõivas omavoliliselt ja grupis koos Kristjan Küppar ja Reiko Ojaga ajutise kasutamise eesmärgil 25.12.2011.a. õhtusel ajal Saare maakonnas, XXX maja ette pargitud võõra, Läti Vabariigi ettevõttele SIA MMG Transports kuuluva ja O F ja M T kasutuses oleva sõiduauto Renault Kangoo reg märgiga XXX, ning kasutasid autot mööda Saaremaad ringi sõitmiseks kuni peeti 26.12.2011.a. kell 16.50 paiku politsei poolt Kuressaare linnas kinni. 29.09.2012.a päeval, kella 13.00-15.00 vahelisel ajal, isikuna, kes on varemalt toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, XXX hoovist omavoliliselt võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil V M-ILEkuuluva sõiduauto Ford Escort reg nr XXX, maksumusega 800.-eurot. Omavolilise kasutamise käigus sõitis S.R V M-ILE kuuluva sõiduautoga teelt välja vastu puud, mille tagajärjel muutus sõiduauto kasutamiskõlbmatuks. Sellega tekitas S.R kannatanu V M-ILE varalist kahju 800.-euro väärtuses. 2 1-12-4173 Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, grupi poolt, pani S.R toime
29.09.2012.a päeval, kella 13.00-15.00 vahelisel ajal, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust (pannes seega toime LS § 201 lg 1 sätestatud väärteo), juhtis S.R Saare mk XXX V MILEkuuluvat sõiduauto Ford Escort reg nr XXX alkoholijoobeseisundis, EKEI toksikoloogiaekspertiisi akti nr 211I kohaselt etanoolisisaldusega veres (3,01±0.06) mg/g, k =2. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Alkoholijoobe tõttu S.R ei tulnud auto juhtimisega toime ning sõitis sellega Luulupe küla vahel vastu puud. Auto purunemisega S.R tekitas omanikule M V-LE 800.-eurot varalist kahju Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani S.R toime
Prokuröri poolt kohtus S.R ’ ile nõutud karistus:
Eeltoodust ja RK lahendist 3-1-2-409 tulenevalt (Liitkaristuse mõistmine on loogiliselt võimalik vaid mõlema liidetava olemasolul). 28.02.2011.a Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsusega
lg 2 p 1, 2,
järgi karistati S.R liitkaristusega vangistus 1 a 8 k, mis asendati üldkasuliku tööga 1200 tundi tähtajaga 2 aastat. Seisuga 08.02.2013 ÜKT on sooritatud, seega karistus täidetud, mis aga tähendab ühe liidetava puudumist. Süüdistatav S.R andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel on väljendanud oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Tsiviilhagile vastuväited puuduvad. Kinnitab, et ei hakka karistuse kandmisest kõrvale hoiduma ja tõkendit ei ole vaja muuta. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus S.R-iga sõlmitud kokkuleppe juurde. Tõkendi muutmise taotlust ei esitatud. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas
S.R on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras
§-de215 ja 424 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest, kuid vaatamata varasemale 6-le kriminaalkaristusele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et S.R pani uued kuriteod toime ajal mil tema suhtes kehtis veel eelmise 28.02.2011.a. kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse vangistuse 1 3 1-12-4173 aasta 8 kuud, milline asendati üldkasuliku tööga 1200 tundi, tegemise kahe aastane tähtaeg, kuigi üldkasuliku töö tunnid oli ta sooritanud enne tähtaja lõppu. Kohus nõustub prokuröri taotluses karistuse mõistmise kohta märgitud põhjendusega, mille kohaselt Karistusseadustiku § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides
Eeltoodust ja RK lahendist 3-1-2-4-09 tulenevalt (Liitkaristuse mõistmine on loogiliselt võimalik vaid mõlema liidetava olemasolul). 28.02.2011.a Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsusega
lg 2 p 1, 2,
järgi karistati S.R liitkaristusega vangistus 1 a 8 k, mis asendati üldkasuliku tööga 1200 tundi tähtajaga 2 aastat. Seisuga 08.02.2013 ÜKT on sooritatud, seega karistus täidetud, mis aga tähendab ühe liidetava puudumist. S.R on aga oma süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust toimepandu üle ning nimetatud asjaolu on arvestatav karistust kergendava asjaoluna. Kriminaalhooldusest väljastatud iseloomustuses kinnitatakse, et S.R on oma üldkasuliku töötunnid sooritanud enne tähtaega, kuigi töötundide sooritused ei ole kulgenud ilma probleemideta. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et suutmatus loobuda alkoholi tarvitamisest suurendab uue kuriteo toimepanemise riski S.R-i poolt. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei ole S.R-i suhtes põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine, mida seadus ju võimaldab. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kokkuleppe kinnitada. Tsiviilhagi- Kannatanu V M on esitanud tsiviilhagi summas 675,80 eurot. Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja VÕS §-de 1043 ja 1045 p5 alusel kuulub rahuldamisele. Asitõendid –ei ole Tõkend. Kohtuotsuse tegemisel tuleb kohtul lahendada ka küsimus tõkendi kohaldamise osas. S.R-i suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Kohtul puuduvad andmed, et S.R oleks tõkendiga kehtestatud piiranguid rikkunud. Tõkendi muutmist ei ole taotletud. Kohus leiab, et tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb S.R-i suhtes jätta kehtima kuni karistuse kandmisele asumiseni, siis tõkend tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Kaitsja on läbi menetluse esitanud kohtule kirjalikud taotlused riigiõigusabi tasu maksmiseks summades 115,20 eurot ja 76,80 eurot (sisaldavad käibemaksu). Kohus peab kaitsja poolt esitatud taotluseid põhjendatuks. Väljamõistmisele S.R-ilt kuulub ka alkohoolse joobe kindlaks määramisega seotud ekspertiiside tasud. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg3 märgitud aluseid S.R-i vabastamiseks menetluskulu tasumisest kasvõi osaliselt ei esine. Kristel Pedassaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.