1-13-1465/9

(11233000256)Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Valeria Tjapkina Tõlk Inga Kaljus Kriminaalasi E.K süüdistuses KarS kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Algis Sepp Süüdistatav E.K § 424 järgi, Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood XXX, VF kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht: xxx. Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kehtis alates 14.12.2011 kuni 14.12.

1. RESOLUTSIOON Tunnistada E.K süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Kohaldada KarS § 73 ning mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui E.K ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata katseajaks 3 (kolm) aastat. Katseaja algus - 04.04.
2. Mõista E.K-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti, ekspertiisi tegemise eest 37 (kolmkümmend seitse) eurot 71 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 04.04.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 43 (nelikümmend kolm) eurot ja 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata E.K-le menetluskulude summas 618 1 1-13-1465 (kuussada kaheksateist) eurot ja 51 senti tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuine makse ei tohi olla väiksem kui 51 (viiskümmend üks) eurot ja 54 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „E.K , 1-13-1465, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas E.K süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobe seisundis, 11.11.2011 kella 18.15 ajal Narvas, Tiimani 14 maja juures juhtis mootorsõidukit Opel Zafira reg nr xxx TJB. Tema veres mõõdeti alkoholi vähemalt 3,09 mg/g. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma tegevusega E.K, kelle veres mõõdeti alkoholi vähemalt 3,09 mg/g kohta, pani toime alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel. Kooskõlas E.K , tema kaitsja Galina Tšelnokova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Algis Sepa vahel 05.02.2013 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokuröri abi kohtus E.K-le karistuseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust. KarS § 73 alusel jätta karistus täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. Kohtuistungil E.K avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet. 2 1-13-1465 Asja kohtulikul uurimisel jõudis kohus veendumusele, et kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-
5. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 3