1-12-10926 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2013. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-10926 Kohtukoosseis Meelika Aava, Malle Prei

§ 141

lg 2 p 6, § 257 ja § 266 lg 1 - § 25 lg 2 järgi X Xi süüdistuses

§ 257järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 15.

märtsi

1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Kalle Baranin ja tema kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Ainar Koik, kaassüüdistatav X X, kannatanud X X, X X ja X X Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a otsus Kalle Baranini suhtes osas, millega jäeti pneumaatilised relvad püstol Walther CP 99 nr J071760684 koos salve ja selles olnud metallist ballooniga ning püstol Walther CP 99 J071051802 koos salvega Põhja Prefektuuri lubade talitusse ning teha selles osas uus otsus, millega tagastada Kalle Baraninile pneumaatilised relvad püstol Walther CP 99 nr J071760684 koos salve ja selles olnud metallist ballooniga ning püstol Walther CP 99 J071051802 koos salvega. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonid rahuldada osaliselt. Kalle Baranini kaitsjale välja makstud määratud kaitsja tasu summas 640,80 eurot (kuussada nelikümmend eurot ja kaheksakümmend senti) jätta riigi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. märtsi
6. a otsusega üldmenetluses tunnistati K. Baranin süüdi ja karistati

§ 141

lg 2 p 6 järgi vangistusega 7 aastat,

§ 257

järgi vangistusega 2 aastat ja

§ 266

lg 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud.

§ 64

lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.

juuli

1. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 kuu 27 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestatakse alates
2. septembrist
3. a. Kohtuotsuse kohaselt Põhja Prefektuuri lubade talituses asuvad pneumaatilised relvad püstol Walther CP 99 nr J071760684 koos salve ja selles olnud metallist ballooniga ja püstol Walther CP 99 J071051802 koos salvega jäeti Põhja Prefektuuri lubade talitusse. Apelleeritud kohtuotsusega tunnistati süüdi veel V. X, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.
4. K. Baranin tunnistati süüdi selles, et tema, olles

§ 141lg 2 p 6 tähendatud isik - teda karistati Tallinna Linnakohtu 30.03.1998.a. otsusega Kr

K § 115 lg 2 p 3 järgi alaealise vägistamise eest, ta vabanes peale karistuse kandmist 23.09.

1. a ja K. Baranini poolt uute kuritegude toimepanemise tõttu on tema Karistusregistrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemine katkenud -, ööl vastu 01.septembrit
2. a xxxxxxxxxxx kannatanu kasutada olnud korteris sundis temale võõrast X Xt noaga ähvardades – nuga kannatanu kõril hoides ja sellega kannatanu juures vehkides, samuti kannatanut pidevalt kinni hoides ja ähvardades ta maha lüüa ning kannatanut rusikatega näo ja keha piirkonda lüües ehk füüsilise vägivallaga kannatanu vastupanu maha surudes N. X tahte vastaselt K. Baraniniga korduvalt suguühendusse astuma, millise käitumisega pani K. Baranin toime

§ 141lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema teostas ebaseaduslikus korras ehk kasutades

§-s 121 sätestatud löömist ehk kehalist väärkohtlemist ja

§-s 136 lg 1 sätestatud teistelt inimestelt seadusliku aluseta vabaduse võtmist sh ka isikute vabaduse piiramist, oma oletatavat õigust tema enda ja tema töökaaslaste poolt X Xle ärilisel eesmärgil kasutamiseks antud rahasumma tagasinõudmisel, mis seisnes

1. või 10.septembril
2. a selles, et K. Baranin lõi Tallinnas mikrobussis Renault Trafic reg.nr-ga xxxxxxx x. xt ühel korral tahtlikult rusikaga vastu kukalt, samuti sellele järgnevalt K. Baranin 19.septembril
3. a alates kella 19-st xxxxxxxxxxxxmaja juures koos X Xiga võttis oma rahalise nõude tagamiseks ebaseaduslikult vabaduse x. Xlt ja tema ema X Xlt, lubamata kannatanutel nende mõlema tahte vastaselt väljuda K. Baranini juhitud mikrobussist Renault Trafic reg.nr xxxxxxx, kuhu sisenes viimasena x. x x ja tegi sellega võimatuks kannatanute väljumise, K. Baranin rõhutas kannatanutele et ta ei kohku mitte millegi ees tagasi ja tal on raha vaja ning sõidutas seejärel koos x. xiga kannatanud xxxxxxxxxx maja juurde ja jätkas kannatanutelt x. Xle kasutamiseks antud rahasumma tagasinõudmist, K. Baranin ähvardas kaubikus olles kannatanute poolt nö „tõmblema hakkamisel“ kannatanute käed-jalad kinni siduda, seejuures oli x. X näinud samal päeval samas mikrobussis süüdistatavate käes relvataolist eset ja ta informeeris sellest ka x. Xt, mistõttu kannatanud läksid K. Baranini ja x. x kaasa kuna kartsid oma elu pärast ning korteris 2

§ 257järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema ööl vastu 20.septembrit 2012. a kella 01.54 paiku X Xlt ja X Xlt seoses eelnevate sündmustega xxxxxxxx korteris äravõetud korterivõtmetega püüdis valdajate tahte vastaselt siseneda temale võõraste X X ja X X elukohta aadressil xxxxxxxx ilma Xte K. Baraniniga kaasasolemiseta ja nõusolekuta ning seda öisel ajal, kuid peale korteri välisukse avamist valvesignalisatsioon käivitumist ja häire andmist lahkus K. Baranin koheselt. K.Baranini tegu on kvalifitseeritud

§ 266

lg 1 - § 25 lg 2 järgi, so katsena tungida valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ehk korterisse. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav K. Baranin ja tema kaitsja M. Sikut. 3.1 Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega K. Baranin tunnistati süüdi

§ 141

lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista ta selles kuriteoepisoodis õigeks. Tunnistada K. Baranin süüdi

§ 121

järgi (X X löömise episoodis ning karistada teda selle eest lühiajalise vangistusega.

§ 257

süüdimõistmises kergendada mõistetud karistust 10 kuuni.

§ 64järgi mõista K.

Baraninile liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Alternatiivselt juhul, kui ringkonnakohus leiab, et K. Baranini süü vägistamise toimepanemises on tõendamist leidnud, siis kvalifitseerida see ümber vägistamise lihtkoosseisuks

§ 141lg 1 järgi ja vähendada talle mõistetud karistust.

Asitõendina hoiule võetud õhkrelvad tagastada otsuse jõustumisel K. Baraninile. K. Baranini süüdimõistmist ja karistamist

§ 266lg 1 - § 25 lg 2 järgi kaitsja ei vaidlusta.

Kaitsja leiab, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele. Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine seisneb kaitsja hinnangul selles, et kohtuotsuses puuduvad põhjendused ning kohtuotsuse resolutiivosa ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Vägistamise episoodis on maakohus põhjendamatult arvestanud vaid kannatanu X. X ütlustega ja jätnud süüdistatava K. Baranini ütlused põhjendamatult tähelepanuta. Tunnistaja X. X ütlused ei ole usaldusväärsed ning need ei kinnita K. Baranini süüd. Tunnistaja X. X teab vaid seda, mida kannatanu X. X oli talle rääkinud. Kaitsja leiab, et kannatanu X. X ja tunnistaja X. X on eelnevalt omavahel kokku leppinud, mida kohtus rääkida. Lisaks sellele on tunnistaja X. X ütlused vastuolulised, sest kohtueelsel uurimisel ei rääkinud ta sellest, et leidis noa kapi tagant vaiba alt. Ei ole mingit põhjust, miks pidi kannatanu hakkama kapi tagant nuga otsima. Tegemist oli bordelliga, kus käis palju võõraid inimesi, mistõttu noa ja preservatiivid võisid sinna jätta teised isikud. Kannatanu X. X ei rääkinud arstile, et teda vägistati, vaid ainult löömisest. Prostituudile ei oleks vägistamisest rääkimine midagi häbiväärset. Oluline on ka see, et K. Baranin oli eelnevalt X. Xle seksuaalvahekorra eest raha maksnud. K. Baranin kinnitab, et ta maksis prostituudile terve öö eest. K. Baranin lõi kannatanu X. Xt selle eest, et viimane varastas tema raha. Need on kõik kahtlused, mida kohus oleks pidanud tõlgendama süüdistatava kasuks. Isegi juhul, kui K. Baranini süü X. X 3

§ 257

järgi liiga karmi karistuse, sest ei ole arvestanud kuriteo toimepanemise asjaoludega ja kannatanu isikuga, kes ise kutsus oma käitumisega esile tema suhtes toimepandud vägivalla. Õhkrelvad kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt K. Baraninile tagastamisele. Kohus ei ole neid konfiskeerinud ega K. Baraninile tagastanud, vaid jätnud Põhja Prefektuuri lubade talitusse. Kehtiv kriminaalmenetlusseadus asitõendi sellist staatust ette ei näe. 3.2 Süüdistatava K. Baranini apellatsiooni taotlused ja motiivid langevad kokku kaitsja apellatsiooni taotluste ja põhjendustega, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks neid korrata. K. Baranin lisab vaid seda, et ta ei ole relvi kuriteo toimepanemise käigus kasutanud. 4. Apellatsioonidele on esitanud vastuväite prokurör, kes palub jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata, sest see on seaduslik ja põhjendatud. Prokurör leiab, et kohus ei ole rikkunud tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust. Tõendeid K. Baranini süüdimõistmiseks on piisavalt, kohus on neid kogumis hinnanud oma siseveendumuse kohaselt. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Pneumaatilisi relvi ei ole võimalik K. Baraninile tagastada, sest ta kasutas relvataolist eset süüdistuses

§ 257järgi kannatanu X X käitumise ja tahte mõjutamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

1. Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja süüdistatava ning tema kaitsja apellatsioonide väidetega, leiab, et apellatsioonide väited väärivad osaliselt tähelepanu. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 5.1 Esmalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsuses nr 3-11-17-03 väljendatud seisukohale, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium
4. oktoobri
5. a otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Maakohtu otsusest nähtub, et K. Baranini süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et tegu, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, selle teo pani toime süüdistatav ja see tegu sisaldab kuriteokoosseisu, mis on ette nähtud

§ 141lg 2 p-s 6.

Samuti tuvastas maakohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Eeltoodu tõttu on K. Baranini süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. 4

§ 141lg 2 p 6 järgi õigeks mõista, kuna ta ei ole oma süüd tunnistanud.

Kohtukolleegium ei nõustu apellantide väitega, et kannatanu X. X ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohtukolleegium leiab, et tema ütlused on kooskõlas isiku läbivaatuse aktis ja erakorralise meditsiini osakonnas kajastatud andmetega. X X kehal on tuvastatud pikki punaseid jälgi ja sisselõikeid, mis kinnitavad kuriteo käigus noa kasutamist. Kannatanu X. X ütlustega, isiku läbivaatuse aktiga ja erakorralise meditsiini osakonnas fikseeritud andmetega on kooskõlas ka tunnistaja X. X ütlused, mille kohaselt valitses järgmise päeva hommikul korteris erakorraline segadus ning ta leidis korterist võõraid esemeid, sealhulgas noa. X. X rääkis talle sellest, mis oli juhtunud. Ta nägi X. X käel lõikehaava. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et kannatanu X. Xl ei olnud mingit põhjust K. Baranini suhtes valeütlusi anda. K. Baranini ütlused selle kohta, et X. X varastas tema raha, ei ole usaldusväärsed. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium süüdistatava ja tema kaitsja väitega, et K. Baranin ei ole X. X suhtes vägitamist toime pannud. Kaitsja apellatsiooni kohaselt puuduvad kohtuasjas tõendid selle kohta, et K. Baranin oleks varem vägistamise toime pannud. Kohtukolleegium selle väitega ei nõustu, sest kohtutoimiku esimeses köites lehekülgedel 135-141 asub Tallinna Linnakohtu 30. märtsi 1998. a kohtuotsus, millega K. Baranin tunnistati muuhulgas süüdi alaealise vägistamise eest KrK § 115 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseksd 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistusregistri väljavõtte (1 kohtuköide lk 130134) kohaselt vabanes ta karistuse kandmiselt 23. septembril 1999. a. Kuna pärast seda on K. 5

§ 141lg 1 järgi ja kergendada talle mõistetud karistust.

5.3 Järgnevalt peatub kohtukolleegium apellantide väitel, mille kohaselt on mõistetud K. Baraninile süüdistuses

§ 257

järgi liialt karm karistus.

§ 257

sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viie aastani. Maakohus mõistis K. Baraninile karistuseks kaks aastat vangistust, so alla sanktsiooni keskmist määra. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et K. Baranin küll tunnistas selles episoodis oma süüd, kuid ei kahetsenud, sest püüdis oma käitumist igati õigustada. Apelleeritud kohtuotsuse 13-ndal leheküljel on maakohus selle kuriteoepisoodi eest mõistetavat karistust põhjalikult motiveerinud. Kohtuotsuses märgitakse põhjendatult, et K. Baranini omavoli on seotud kahe episoodiga, millest esimeses kasutas füüsilist vägivalda löögiga pähe, teises aga piiras kahe kannatanu vabadust. Kohtukolleegium on seisukohal, et K. Baraninile

§ 257

järgi mõistetud karistus on kooskõlas seaduse ja valitseva kohtupraktikaga, mistõttu selle kergendamiseks puudub alus. 5.4 Viimasena peatub kohtukolleegium apellantide taotlusel tagastada K. Baraninile temalt ära võetud õhkrelvad. Kohtutoimikus olevast

1. septembri
2. a sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et üks õhkrelv leiti kaubiku rooli all asuvast konsoolist (
3. kohtuköide tl 3, 54-56) ja teine K. Baranini korteri kummuti sahtlist (
4. kohtuköide tl 3, 40). Kumba õhkrelva kuriteo toimepanemise käigus K. Baranin kasutas, seda kohtutoimikust ega kohtuotsusest ei selgu. Seda ei selgita ka prokurör apellatsioonidele esitatud vastuväites. Apelleeritud kohtuotsuses puuduvad motiivid selle kohta, miks ja mis alusel õhkrelvad politeiprefektuuri hoiule jäetakse. Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et apellatsioonid on selles osas põhjendatud ja kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse osas, millega õhkrelvad jäeti politseiprefektuuri hoiule ja teeb selles osas uue otsuse, millega tagastab KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel mõlemad õhkrelvad K. Baraninile.
5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras K. Baranini kaitsjale välja maksta 640,80 eurot. Maakohtu otsusele olid esitanud apellatsioonid süüdistatav K. Baranin ja tema kaitsja. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, millega tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse, siis jäävad menetluskulud riigi kanda. 6