1-11-11404/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11404 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Aleksandr Grigorjevi (Grigorjev) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Grigorjevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 06.02.2013 määrusega jäeti Aleksandr Grigorjev temale Harju Maakohtu 26.10.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 26.10.2011 otsusega tunnistati A. Grigorjev süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.05.2009 otsusega A. Grigorjevile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus oli 29.10.2010 ja lõpp on 28.02.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus leidis, et A. Grigorjevi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. 2.1 Maakohus luges positiivseks, et A. Grigorjevil on olemas toetavad lähisuhted ja kindel elukoht. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta sooritanud eesti keele A2 taseme eksami ning läbinud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“. 2.2 Samas tuvastas maakohus, et A. Grigorjev on kriminaalkorras karistatud juba kahel korral ja ka vangistust kannab ta teist korda. Tegemist on raskete kuritegudega. Kuigi eelmise kohtuotsusega pöörati temale mõistetud vangistus koheselt täitmisele vaid osaliselt, andes talle võimaluse kanda enamus karistusest ära tingimisi katseajaga vabaduses olles, siis ei suutnud A. Grigorjev katseaja nõudeid siiski järgida. Ta pani katseajal toime uue kuriteo ja rikkus ka kriminaalhoolduse nõudeid. Seega on ilmne, et varasem karistus ja selle kandmiseks antud kergem võimalus A. Grigorjevile piisavat mõju ei avaldanud. Arvestades seda, et ka käesoleva vangistuse ajal ei ole A. Grigorjev suutnud täielikult alluda tema üle vangistuses kehtestatud reeglitele ning tal on käesoleva aasta algusest kehtiv distsiplinaarkaristus, leidis maakohus, et ei ole piisavat alust arvata, et ka käesolev vangistus oleks süüdimõistetu puhul oma eesmärgi juba täitnud ning on alust kahelda, kas A. Grigorjev suudaks nõuetekohaselt järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. 2.3 Maakohus luges A. Grigorjevi peamiseks kuritegelikku käitumist mõjutavaks teguriks alkoholi tarvitamist ning sellest tulenevat impulsiivsust ja hoolimatut suhtumist. Kuigi vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Grigorjev enda sõnul alkoholi tarvitamisega seotud riskidest aru saanud, on motiveeritud sellest loobuma ning on läbinud ka sõltuvuskäitumist puudutava sotsiaalabiprogrammi, siis kohtuistungil ta vastavat suhtumist otseselt ei avaldanud. A. Grigorjevi poolt kohtuistungil avaldatust jäi maakohtule selgusetuks, kas ta ikka mõistab täielikult oma varasema käitumise väärolemust ja riskitegureid ning on seadnud endale tulevikuks konkreetsed eesmärgid, et edaspidiselt õiguskuulekalt elada. Seega leidis kohus, et A. Grigorjevil tuleks vangla piiratud tingimustes oma probleemkäitumise ja selle lahendusviiside analüüsimisega edasi tegeleda ning võimalusel läbida ka teine temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetav kuriteoriske maandav sotsiaalabiprogramm „Sotsiaalsete oskuste treening“. Samuti aitab vangla kontrollitud tingimustes pikemaaegsem viibimine ilmselt kaasa võõrdumisele alkoholist. 2.4 Maakohus leidis, et A. Grigorjevi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka asjaolu, et vabanemisel puudub tal kindel töökoht ning seeläbi majanduslik stabiilsus ja mõtestatud tegevusega hõivatus. Nimetatud olukorda võib mõjutada ja tema toimetulekut raskendada ka asjaolu, et tema suhtes on täitmisel võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid. 2.5 Samas aga leidis maakohus, et arvestades A. Grigorjevi suhtes juba praeguseks toimunud positiivseid muutuseid ning mõningase motivatsiooni olemasolu enda muutmiseks, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba kuue kuu pärast käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Nimetatud aja jooksul tuleks A. Grigorjevil vangistuses oma kuriteoriskide maandamisega edasi tegeleda ning näidata, et ta on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ja temale kehtestatud reeglitele alluma. Samuti tuleks A. Grigorjevil võimalusel kindlustada endale vabanemiseks garanteeritud töökoht, et maandada kuriteoriske ja võimaldada oma võlanõuete tasumist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
7. Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse A. Grigorjev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 A. Grigorjev leiab, et maakohus on ekslikult märkinud, et ta ei ole vangistuses tööhõives osalenud. Nimelt on ta Harku ja Murru vanglas karistust kandes töötanud OÜ-s Edipsos ning majandusosakonnas. Samuti võiks ta töötada ka Tartu Vangla pesumajas vabade kohtade olemasolul. Seega on A. Grigorjevil kujunenud tööharjumus ning ta on valmis ühiskonda naasma. A. Grigorjev toob välja, et tal on olemas vabaduses kindel elukoht ning toetavad lähisuhted. Ta on motiveeritud registreerima end Töötukassas ning alustama tööotsinguid. Hiljem soovib ta end harida täiend- või ümberõppel, et leida parem töökoht ning tasuda oma rahalisi kohustusi. -2- 3.2 A. Grigorjev väidab, et on nõus tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramme ning ta on edaspidi igati motiveeritud muutma oma senist eluviisi. Samuti on A. Grigorjev nõus täitma kohtu poolt kohaldatud alkoholi tarbimise keeldu. A. Grigorjev väidab, et ta on mõistnud, et alkohol on põhiline tegur, mis tõukab teda kuritegelikule teele ning ta kahetseb oma kuritegusid. Ta on aru saanud, et alkohol muudab teda hoolimatuks ja agressiivseks ning ta peab oluliseks sellest loobumist. 3.3 A. Grigorjev märgib, et Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on tema mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%, mistõttu vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Samuti toetab seda ka prokurör. A. Grigorjev on seisukohal, et õiguskuulekuse saavutamiseks on oluline mitte vangistuse kestus, vaid isiku areng. Ta leiab, et vanglakaristuse kestus ei tohiks ületada mõistlikkuse piire ning õiguskorra kaitsmiseks on odavamaid ning inimlikumaid meetmeid. A. Grigorjev märgib, et on nõus vabanema ka elektroonilise järelevalve alla. 3.4 A. Grigorjev palub määrata talle riigi õigusabi korras kaitsja kohtuistungile, kus arutatakse tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. 3.5 A. Grigorjev on määruskaebusele lisanud kinnipeetava rahaliste vahendite arvestuse õiendi, millest nähtuvalt on ta vangistuses töötanud OÜ-s XXX ning majandusosakonnas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Grigorjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käesoleval hetkel ei ole põhjendatud. Maakohus on A. Grigorjevi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
9. Ringkonnakohus nõustub A. Grigorjeviga, et ta on vangistuses teinud edusamme, osaledes sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning läbides eesti keele A2-taseme kursuse. Määruskaebusele lisatud K-Raha väljavõtte ehk kinnipeetava rahaliste vahendite arvestuse õiendi kohaselt on A. Grigorjev tõepoolest saanud aastal 2012 töötasu OÜ-lt XXX ning Harku ja Murru vanglalt. Seega on põhjendatud määruskaebuses esitatud väide, et A. Grigorjev on vangistuses tegelenud töötamisega ning kohtukolleegium hindab seda. Samuti tuleb lugeda positiivseks A. Grigorjevil vabaduses elukoha olemasolu.
10. Sellele vaatamata leiab kohtukolleegium, et kuna KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, ei kaalu A. Grigorjevit positiivselt iseloomustavad asjaolud üles teda negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. 6.1 A. Grigorjevit on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Käesoleval hetkel kannab ta teist reaalset vangistust. Varem on A. Grigorjevit karistatud sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesoleval hetkel kannab ta karistust röövimise eest, mis on toime pandud grupis. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et Harju Maakohtu 11.05.2009 otsusega pöörati A. Grigorjevile mõistetud vangistus koheselt täitmisele vaid osaliselt, määrates katseaja. Sellele vaatamata pani A. Grigorjev katseajal toime uue kuriteo, s.o röövimise. Samuti rikkus A. Grigorjev kriminaalhooldusel olles talle -3- kehtestatud kontrollnõudeid. Seega on A. Grigorjevile juba antud võimalus kanda nimetatud karistust vabaduses, kuid ta suhtus hoolimatult nii katseaega kui ka kriminaalhooldusesse. Kohtukolleegiumil ei teki sarnaselt maakohtuga veendumust, et A. Grigorjevi ennatlikul tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul läbib ta katseaja ning kriminaalhoolduse tulemuslikult. 6.2 Tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul on oluline vangistatu õiguspärane käitumine. A. Grigorjevil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on talle määratud hiljuti, s.o 04.01.
11. Seega on A. Grigorjev rikkunud karistuse kandmise ajal vanglas kehtivaid norme. 6.3 Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A. Grigorjevi puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on teda alkoholijoobes juhtimise eest karistatud nii väärteo- kui ka kriminaalkorras, kuid ka A. Grigorjevi viimane kuritegu, s.o röövimine, on toime pandud alkoholijoobes. Seega pole talle varasemalt mõistetud karistused mõjutanud teda alkoholi tarvitamisest hoiduma. Kohtukolleegium peab positiivseks määruskaebuses esitatud asjaolusid, et A. Grigorjev on läbinud sõltuvusega tegeleva sotsiaalprogrammi ning on motiveeritud edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduma. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et A. Grigorjev on ka varasemalt pöördunud alkoholismiravile, kuid mõni kuu hiljem jätkas alkoholi tarvitamist. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Grigorjevi ennatliku vangistusest ennetähtaegse vabastamise puhul võib ta jätkata alkoholi tarvitamist ning vangistuse edasine kandmine on käesoleval hetkel vajalik, et kinnistada tema positiivseid hoiakuid.
12. Seoses A. Grigorjevi taotlusega määrata talle ringkonnakohtu istungiks riigi õigusabi korras kaitsja, märgib kohtukolleegium, et KrMS § 390 lg 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses. Seega, kuna ringkonnakohtus ei toimu suulist istungit, millest osavõtmiseks A. Grigorjev on kaitsjat taotlenud, puudub A. Grigorjevile kaitsja määramiseks vajadus.
13. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaaludes KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis, on A. Grigorjevi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Seega jätab kohtukolleegium maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, Paavo Randma Aarne Sarjas -4- Maarika Kuusk