S § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises ja temalt väljamõistetud sundraha suuruses. Uue otsusega: Mõista J.S süüdi KarS § 113 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõista talle karistuseks 6 aastat vangistust.
Xe kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.05.2012.a otsusega mõistetud kandmata karistuse (11 kuud ja 28 päeva) võrra ja mõista lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Välja mõista Andres Xt menetluskuluna sundraha 300 eurot riigituludesse. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Välja mõista Eesti Vabariigilt X x kasuks apellatsioonimenetluses esindajale makstud tasu hüvitamiseks 240 (kakssada nelikümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu 23.04.2013.a otsusega kvalifitseeriti Andres Xe süüks arvatud tegu ümber ning ta tunnistati süüdi KarS § 120 ja § 121 järgi ning KarS § 63 lg 1 kohaselt mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, mida
lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.05.2012.a otsusega mõistetud kandmata karistuse (11 kuud ja 28 päeva) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.09.2012.a. J.S-i suhtes kohaldati kaheks aastaks kannatanule S. Xe lähenemise keeld kaheks aastaks, keelu tähtaja arvestamisega arvates vangistuse kandmiselt vabanemise päevast. S. J.S-i tsiviilhagi rahuldati osaliselt ja A. Xt mõisteti tema kasuks välja 908 eurot saamata jäänud töötasu, 61.57 eurot taastusravi kulude katteks, 229.45 eurot lõhutud riiete ja telefoni hüvituseks, 999 eurot ravil käimisega tekkinud sõidukulude katteks ja 10 000 eurot kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvituseks. Samuti mõisteti A. Xt välja menetluskulud. Andres Xe oli esitatud alljärgnev süüdistus KarS § 113 - § 25 lg 1, 2 järgi – olles varem korduvalt ähvardanud endisel abikaasal X X kõri läbi lõigata, tungis 27.09.2012.a kella 13 paiku xxxxxxxxxxx asuvas garaažis S. Xe kallale – ähvardas teda tappa, viskas katki 2 kannatanu mobiiltelefoni, peksis kätega kehasse, lõikas noaga haava kõri piirkonda ja paremale käele. Kannatanul õnnestus garaažist ülestõstetava ukse alt välja saada ja põgeneda abi saamiseks. Seepärast jäi kuritegu J.S-i tahtest olenemata lõpule viimata. J.S põhjustas kannatanule lõikehaava kaela eesmisele pinnale, lõikehaavad parema labakäe seljale koos teise kolmanda ja osaliselt neljanda sõrme sirutajakõõluste vigastustega ning nahaaluse verevalumi vasakule kiiru piirkonda. Maakohus kvalifitseeris A. Xe süüks pandud teod kuritegudena KarS § 120 ja 121 järgi. Kohus leidis, et süüdistatava tegevuses ei ole tõendatud süüks arvatud kuriteo subjektiivsed tunnused. Kohus märkis, et ainsaks teoks, mille saaks lugeda kannatanult elu võtmisega alustamiseks, on noaga kaela lõikamine. Samas on tuvastatud, et pärast noaga kätte ja kaela lõikamist läks süüdistatav garaaži värava juurest eemale laua juurde, siis pääses kannatanu väravast välja ja süüdistatav talle ei järgnenud. Vahetult enne oli süüdistatav endal läbi lõiganud käe veresooned. Kohus leidis, et ei ole tõendatud süüdistuse väide, et tapmine jäi lõpule viimata kannatanu põgenemise tõttu. Kannatanu löömisest kehasse, kannatanu kaela ja käe noaga vigastamisest, garaažist lahkumise takistamisest ja nõudmisest koos surra ei saa antud juhul järeldada üheski KarS § 16 lg 1 nimetatud vormis süüdistatava tahtlust kannatanu tapmiseks. APELLATSIOONI SISU Kannatanu X x taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega J.S-i süüditunnistamist KarS § 113 ja 25 lg 1, 2 järgi. Apellandi hinnangul on kohus süüdistatava teod ebaõigesti kvalifitseerinud, kohtuotsus on vastuoluline ja ei vasta tegelikele asjaoludele, mis puudutab J.S-i ütlusi osas, et tal puudus tahtlus tapmiseks. Kohtu järeldus, et süüdistatav püüdis ennast ise tappa, mitte teda, on vastuolus kogutud tõenditega. Apellant märgib, et tema ülekuulamine leidis aset vahetult pärast sündmust ehk 28.09.2012.a. See on ajal, mil ta viibis intensiivravis ning mistõttu ei olnud kõikidele küsimustele suuteline vastama. J.S on alkoholisõltlane, on igati oma ütlusi moonutanud ja andnud ebatõeseid ütlusi. Kohtuotsus ei ole jälgitav ja kohtu järeldused ei vasta kogutud tõenditele, eriti mis puudutavad süüdistatava tahtlust. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Kannatanu esindaja toetas apellatsiooni ja leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning uue otsusega J.S KarS § 113 - § 25 lg 1, 2 järgi süüdi tunnistada. Prokurör toetas apellatsiooni. J.S ja tema kaitsja leidsid, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, otsus on põhjendatud ja seaduslik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon väärib tähelepanu, maakohus on materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud, otsus tuleb J.S-i süüditunnistamises KarS § 121 ja 120 järgi tühistada. 3 Esmalt märgib kohtukolleegium, et kõik süüdistuse aluseks olevad faktilised asjaolud on maakohus õigesti kontrollitud tõendite analüüsi ja hindamise tulemusel tuvastanud. Muuhulgas on kohus andnud hinnangu nii süüdistatava kui kannatanu ütlustele ja leidnud põhjendatult, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, süüdistatava versioon aga nagu oleks kannatanu vigastamine noaga leidnud aset tahtmatult rüseluse käigus, on paljasõnaline ega ole eluliselt usutav. Kohtu poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid apellatsioonis ei vaidlustata. Seega on kindlaks tehtud, et 27.09.2012.a tungis J.S xxxxxxxxx garaažis X Xe kallale – peksis kätega, viskas katki kannatanu telefoni, lõikas jahinoaga kannatanu kaelale haava ning takistamaks kannatanu ruumist väljumist, lõikas kätte L tähe kujulise haava, näitas siis valmis pandud toolidele ja ütles kannatanule, et „sureme koos“ ja lõikas ka endal veresooned läbi. Seejärel õnnestus kannatanul garaaži uks üles tõsta, põgeneda ja abi saada. Kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt tuvastati kannatanul kaela alumises kolmandikus vasakul pool joonekujuline lõikehaava arm, mis alaosas kahekordne: ülemine pikkusega 13 cm, alumine 5 cm. Kaela vigastus paikneb elutähtsate organite (kõri, magistraalveresooned, uitnärv) läheduses, millede vigastused on eluohtlikud. Seega on võimalik, et sügavam lõikehaav oleks võinud vigastada elutähtsaid organeid /tl 54-57/. Maakohus on leidnud, et neist tehioludest ei saa antud juhul järeldada üheski KarS §-s 16 lg 1 nimetatud vormis süüdistatava tahtlust kannatanu tapmiseks. Kohtukolleegium maakohtuga ei nõustu. Esmalt rõhutab kohtukolleegium, et ajalist aspekti silmas pidades tuleb tahtlus tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga. Tapmine eeldab toimepanija ettekujutust sellest, et tegu, mis ta kannatanu suhtes toime paneb, toob üldjuhul kaasa inimese surma. J.S lõikas jahinoaga kannatanule kaela. Ka tavalise elukogemusega isikule on teada, et sellisel moel teise isiku kaela vigastamine toob üldjuhul kaasa isiku surma (et kaelas asuvad magistraalveresooned ning nende vigastamise puhul järgneb ulatuslik ja intensiivne verejooks, on üldteada). J.S-i edasine tegevus – sama noaga kannatanu käe ulatuslik vigastamine ei olnud küll otseselt suunatud kannatanu elu vastu, kuid näitab soovi takistada kannatanu pöördumist abi järele. Asjaolu, et pärast seda süüdistatav kannatanust eemaldus, ei muuda kohtukolleegiumi hinnangul tema tapmistahtlust olematuks, sest endal veenide läbilõikamine ja kannatanule öeldu et „sureme koos“, annab tunnistust süüdistataval sel hetkel olnud soovist, et nii tema kui kannatanu sureksid ning enda arvates oli ta selleks vajalikud teod toime pannud. Kohtukolleegiumi hinnangul saab tuvastatud tehioludest üheselt järeldada, et J.S pani kuriteo tahtlikult toime. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtuga selles, nagu oleks süüdistuse väide, et tapmine jäi lõpule viimata kannatanu põgenemise tõttu, tõendamata, sest pärast kaela ja käe noaga lõikamist läks süüdistatav garaaži värava juurest eemale, kannatanu sai ruumist välja ning süüdistatav talle ei järgnenud. Kohtukolleegium märgib, et A. Xe on esitatud süüdistus tapmiskatses, mitte lõpule viidud kuriteos. Süüteokatse on alanud, kui vastavalt isiku ettekujutusele teost ei jää tema ja reaalse süüteokoosseisule vastava teo vahele enam ühtegi olulist käitumisakti. J.S lõikas jahinoaga kannatanule kaela, st sai aru, et oli teinud KarS §-s 113 ettenähtud tagajärje saabumiseks kõik. Sellele viitab tema ütlus „sureme koos“. Selleks ajaks kui kannatanu garaažist välja pääses, oli J.S KarS §-s 113 ja 25 lg 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toime pannud. Tagajärg – kannatanu surm – jäi saabumata ühelt poolt seetõttu, et kannatanu garaažist välja abi järele pääses ning teisalt ilmselt ka seetõttu, et teda noaga lõikamise hetkel kaelas olnud sall kaitses (kannatanu sõnul visati haiglas tal kaelas olnud ja katki lõigatud, verine sall minema). 4 Maakohut on kuriteo subjektiivse koosseisu hindamisel eksitanud ilmselt asjaolu, et kannatanu kaelavigastus ei osutunud eluohtlikuks. Kohtukolleegium peab vajalikuks siinjuures märkida, et näiteks olukorras, kus kõik tuvastatud tehiolud oleksid asjas samad, kuid noalõige kaela oleks vigastanud kõri või magistraalveresooni ning kannatanu oleks abi saamata mõne minuti jooksul surnud, peaks ju tapmisteo tahtluse tuvastama täpselt samadel alustel kui käesoleval juhul. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja J.S süüdi tunnistada KarS § 113 ja § 25 lg 1, 2 järgi. Prokurör taotles J.S-i karistamist 6-aastase vangistusega, s.o KarS § 113 ettenähtud karistuse alammääras. Kohtukolleegium nõustub prokuröri taotlusega. Sanktsiooni minimaalses määras mõistmise tingib raskendavate asjaolude puudumine, puhtsüdamlik kahetsus ning asjaolu, et kuritegu jäi katse staadiumisse. KarS §-s 60 sätestatu kohaldamiseks kohtukolleegium käesolevas asjas alust ei näe. Kuivõrd ringkonnakohus mõistab J.S-i süüdi KarS § 113 ja § 25 lg 1, 2 järgi, s.o esimese astme kuriteos, siis tuleb maakohtu otsus tühistada ka temalt sundraha väljamõistmises.
lg 1 p 1 kohaselt on sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 800 eurot. Kohtukolleegium nõustub aga maakohtu põhjendustega
lg 3 kohaldamise ja menetluskuludest osa riigi kanda jätmise kohta ning mõistab A. Xt välja 300 eurot sundraha riigi tuludesse. Apellatsioonist ja käesoleva otsuse sisust sõltumatult peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et 15.08.2013 esitas kannatanu esindaja ringkonnakohtule Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 1001814 22. juulist 2013.a, millest nähtuvalt on X x tunnistatud parema käe vigastuse tõttu osaliselt töövõimetuks. Töövõime kaotuse protsent 40, põhjus vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastus. Kuivõrd maakohus oli J.S-i süüdi tunnistanud KarS § 121 järgi, nimetatud otsus ja KarS §-s 118 p 2 sätestatu viitab aga sellele, et süüdistatava tegudega põhjustati kannatanule raske tervisekahjustus, siis kohtukolleegium leidis oma istungil, et erandkorras, vaatamata kriminaalasja lahendamisele lühimenetluses, tuleb esitatud Sotsiaalkindlusameti otsus kriminaalasja materjalide juurde võtta. Käesolevat otsust tehes aga kohtukolleegium selle tõendiga ei ole arvestanud. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes
aprilli 2013.a otsuse J.S-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 120 ja 121 järgi, KarS § 65 lg 2 alusel talle liitkaristuse mõistmises ja väljamõistetud sundraha suuruses. Ringkonnakohus teeb uue otsuse ning tunnistab J.S-i süüdi KarS § 113 ja § 25 lg 1, 2 järgi ja mõistab talle karistuse. Kannatanu apellatsiooni ringkonnakohus rahuldab. J.S-i kaitsja adv Natalia Suvorova esitas taotluse määrata tema poolt A. Xe apellatsioonimenetluseks ettevalmistamises ja apellatsioonimenetluses (ettevalmistus kohtuistungiks, ringkonnakohtu istungil osalemine) osutatud õigusabi eest ning õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja ja sõidukulude katteks Advokaadibüroole Legalia makstavaks tasuks 206.88 eurot (sealhulgas 20% käibemaksu). Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktidest 5, 16, 18, 19, 47.2, 52 ja 54 rahuldada. Kuivõrd apellatsioonimenetlus toimus 5 kannatanu apellatsiooni alusel ning ringkonnakohus tegi
Kannatanu X x esindaja adv Mare Lust esitas dokumendi, mille kohaselt on kannatanu kandnud seoses temale õigusabi osutamisega apellatsioonimenetluses kulutusi 240 euro ulatuses.
lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud kulutused, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.
lg 1 kohaselt kannab käesoleva seadustiku § 337 lg 1 punktides 2-4 lahendi tegemise puhul menetluskulud riik. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab kannatanu apellatsiooni, esindajale makstud tasu on mõistliku suurusega, siis tuleb õigusabile tehtud kulutustest kannatanule S. Xe hüvitada. Malle Preimer Meelika Aava 6 Julia Katškovskaja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.