lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.mai 2009.a otsusega Aleksandr Grigorjevile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust alates 29.oktoobrist 2010.a. Kohtuotsus jõustus 09.detsembril 2011.a. Tartu Maakohtu 06.veebruari 2013.a määrusega jäeti Aleksandr Grigorjev temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata ning määrati, et vangla on kohustatud esitama materjalid Aleksandr Grigorjevi tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti 6 kuu möödumisel kohtumääruse jõustumisest alates. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 19.märtsil 2013.a. Aleksandr Grigorjevi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 28.veebruaril 2014.a. Aleksandr Grigorjevit on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 11.mai 2009.a otsusega
lg 1 ja § 424 järgi 2-aastase vangistusega, millest
alusel pöörati kohesele täitmisele 4 kuud vangistust ja 1 aasta 8 kuud vangistust jäeti tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Lisakaristuseks mõisteti sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 4 kuuks. Aleksandr Grigorjevit on varem karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Grigorjevil mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul olemas toetavad lähedased ja vabanemisel kindel elukoht. Kindel töökoht tal vabanemisel puudub. Aleksandr Grigorjev kinnitas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda kuna ei näe kriminaalhooldusel enese jaoks mõtet ega soovi katseaega. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Aleksandr Grigorjevi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, leides, et isiku suhtes toimunud positiivsed muutused ei ole praeguseks veel piisavalt juurdunud. Vangistuses distsiplinaarrikkumiste toimepanemise tõttu on alust kahelda, kas ta on võimeline alluma käitumiskontrollile ning samuti tuleb riskiteguriks pidada süüdimõistetul vabanemisel kindla töökoha puudumist.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Grigorjev ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Grigorjev ise ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja soovib karistusaja lõpuni ära kanda kuna ei soovi endale võtta vabanemisel täiendavaid kohustusi seoses katseajaga. Kuna isik ise enda vabastamist enne karistuse lõpptähtaja saabumist ei soovi, siis puudub ka kohtul põhjus teda ennetähtaegselt vabastada. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et isik ei ole motiveeritud ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja tingimusi täitma ja seega ei ole põhjendatud tema puhul kohaldada kergemat karistuse kandmise viisi vabaduses, kuid lisakohustuste täitmisega. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta Aleksandr Grigorjev (IK: 37906060388) temale Harju Maakohtu 26.oktoobri 2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.