1-07-15246/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. detsember 2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-07-15246 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu I.U , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 01.06.2007 ja lõpp 03.04.2015 Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.11.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
2. RESOLUTSIOON Jätta I.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.03.2008 otsusega KarS § 113 järgi ning karistatud KarS § 68 lg 1, § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 7 aastat 1 kuu 6 päeva alates 27.03.
3. Viru Ringkonnakohtu 12.06.2008 otsusega tühistati eelnimetatud maakohtu otsus KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse, kandmata karistuse ning karistusaja alguse osas. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti I.U-le liitkaristuseks 7 aastat 10 kuud 3 päeva vangistust alates 01.06.
4. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt isik on väärteokorras karistatud kaheksal korral, nendest viiel korral alkoholiseaduse rikkumise eest. Viimase kuriteo sooritas alkoholi- ja amfetamiini intoksikatsiooni seisundis. Vangla materjalide kohaselt on isik tarvitanud narkootikume alates 15-ndast eluaastast. Narkootikumide tarvitamise põhjuseks toob psüühilise ja füüsilise pinge maandamise vajaduse. Kohtuistung Kinnipeetav taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaks nädalat enne viimast kuritegu suri ta ema ning ta jäi üksi ning kaitses ennast. Kahetseb tegu. Teo toimepanemise hetkel oli 16-aastane. Nüüd on tal haridus, kaks eriala ning abikaasa. Peale vabanemist plaanib elama asuda abikaasa juurde ning leida tööd lihttöölisena. Kinnipeetav avaldas, et on muutunud ning ta ei pane uusi kuritegusid toime. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toeta. Isikut on korduvalt karistatud nii tingimisi, kui ka reaalse vangistusega. Viru Maakohtu Kohtla-Järve 27.03.2008 kohtuotsusest nähtub, et käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteo pani I.U toime katseajal. Süüdimõistetu varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom (mh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse on teda karistatud distsiplinaarkaristusega, ta ei ole ka vangistuses üle näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi Viru Vangla poolt 14.10.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, nõustub kohus prokuröri arvamusega ning leiab siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Isikut on korduvalt karistatud nii tingimisi, kui ka reaalse vangistusega. Viru Maakohtu Kohtla-Järve 27.03.2008 kohtuotsusest nähtub, et käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteo pani I.U toime katseajal. Süüdimõistetu varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom (mh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuri tarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Olulist tähtsust omab seejuures asjaolu, et toimiku materjalidest nähtuvalt on I.U üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Kohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord katseaja suudab läbida nõuetekohaselt. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusele allutamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Kohus leiab, et, süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja abikaasa tugi; garanteeritud töökoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kuna I.U kannab liitkaristust tahtliku tapmise, röövimise ja varguste eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on mh näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Raske tahtliku kuriteo tagajärjel suri inimene. Peab rõhutama, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegne vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, elu ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik