1-15-2937/108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2937 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märts 2018 määrus, millega jäeti Juri Hohlov (ik 37001130290) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Hohlov, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
5. märtsi 2018 määrus, millega Juri Hohlov jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega tunnistati Juri Hohlov süüdi KarS § 200 lg 2 pde 4, 6, 7, 8, 9 ja § 255 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti J. Hohlovile karistuseks 6 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati J. Hohlov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti J. Hohlovile liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
9. veebruaril
10. a ja lõpeb
11. veebruaril
12. a.
13. Vangla ja prokurör ei toeta J. Hohlovi vabastamist tingimisi enne tähtaega.
14. Tartu Maakohtu
15. märtsi
16. a määrusega jäeti J. Hohlov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused J. Hohlovi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. J. Hohlovil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Ta kannab karistust kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, mille tegevus oli suunatud röövimiste toimepanemisele. J. Hohlov on süüdi mõistetud grupiviisiliste röövimiste toimepanemise eest suures ulatuses, mis on toimepandud relvaga või relvana kasutatava muu esemega ning sissetungimisega, samuti varguste toimepanemise eest. Varasemast elukäigust nähtuvalt on J. Hohlovile kahel korral mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Ta peeti
17. veebruaril
18. a kahtlustatavana kinni mitmete varavastaste süütegude, s.o varguste ning juveelipoodide röövimiste toimepanemises, samuti kuritegelikku ühendusse kuulumise kahtlusega. Süüdistusest nähtuvalt on J. Hohlov kuritegeliku ühenduse liikmena osalenud kokku seitsmes grupiviisilises röövimises (sh üks episood jäi katse staadiumisse) ja seitsmes varguses. J. Hohlov selgitas kohtule, et kuritegusid pani ta toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. J. Hohlovile mõistetud karistus näitab, et kohus pidas tema süüd suureks. J. Hohlov on praeguseks ajaks ära kandnud ligikaudu 4 aastat 2 kuud vangistust. Hinnates kuritegude toimepanemise asjaolusid, leidis kohus, et senini ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega. Ka J. Hohlovi käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks: tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (
19. detsembrist 2017 ja
20. jaanuarist 2018) tööst keeldumise eest. J. Hohlov on täitnud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, ent riigikeele õppimiselt A1 tasemel eemaldati ta motivatsiooni puudumise tõttu. J. Hohlovi vabanemisjärgseid tingimisi pidas kohus positiivses: J. Hohlovil on olemas nii elu- kui töökoht. Töökoha olemasolu on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, sest J. Hohlov on pannud kuriteod toime suure varalise kasu saamise eesmärgil. Sissetulek on oluline ka seetõttu, et J. Hohlovil on rahalisi nõudeid ligikaudu 16 509 euro ulatuses ja vabanemisfondis üksnes 443,61 eurot. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et J. Hohlovi ei saa vabastada vangistusest eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolude, aga osaliselt ka tema käitumise tõttu karistuse kandmise ajal.
21. J. Hohlov taotleb ringkonnakohtult Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist määruskaebuses toodud asjaoludel. Määruskaebuse esitaja märgib, et oli varem 2 korda vanglas: esimest korda 1 kuu, teine kord 3 kuud enne kohtuotsust. Teisel korral määras kohus tingimisi vangistuse. Seejärel ei olnud J. Hohlovil kahe aasta jooksul rikkumisi. Ta töötas ja kannab reaalset vangistust esimest korda. Mõistetud karistusest on J. Hohlov ära kandnud 4 aastat ja 2 kuud ning leiab, et proportsionaalne oleks ta järelejäänud karistusajast – 1 aasta ja 10 kuu pikkusest vangistusest, vabastada. Oma süüst on J. Hohlov aru saanud, mida ta kinnitas puhtsüdamliku ülestunnistusega. J. Hohlovil on kaks distsiplinaarkaristust seoses tööst keeldumisega. Neid proovis ta vaidlustada, ent tulemusteta, sest kahjuks alluvad vangla arstid vangla juhtkonna korraldustele. J. Hohlov on x. Tal on problemaatiline seista kaua jalgel ja istuda, mis tingis ka õppimise katkestamise. Eesti keele õppimise vastu ei ole J. Hohlovil midagi, ent ta soovib paremaid tingimusi (tugitooli). Kohus märkis, et J. Hohlovi vabanemisfondis on 443,61 eurot, samas aga rahalisi nõudeid 16 509 eurot. J. Hohlov märgib, et maksimaalne võimalik summa vabanemise fondis on 1300 eurot. J. Hohlovil on töö ja võlanõuded hakkavad vähenema. Kohus ei arvestanud prokurör R. Siniväli arvamust ega J. Hohlovi puhtsüdamlikku kirjalikku ülestunnistust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
23. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad J. Hohlovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
24. J. Hohlov ei vaidle põhiosas vastu kohtu järeldustele selles, et ta pani toime raske kuriteo. Ta palub arvestada, et on teost aru saanud ning ära kandnud suurema osa karistusest. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna need väited alust tühistada maakohtu põhjendatud järeldust, et isiku, kes on 2 kuritegeliku liikmena süüdi tunnistatud kokku seitsmes grupiviisilises röövimises ja seitsmes varguses, ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema toimepandud teo asjaoludega. Karistuse üks eesmärke ongi panna isikut mõistma ja järele mõtlema oma teo üle ning oma teost arusaamine on iseenesest positiivne. Küll aga ei ole ainuüksi asjaolu, et isik on ära kandnud suurema osa oma karistusest, alus tema vabastamiseks, sest vastavalt kassatsioonikohtu praktikale ei anna KarS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt kõnealustes sätetes märgitud tähtaegade saabumine iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna nimetatud normidest tulenevalt otsustab süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kohus KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolude kaalumise tulemusena. Seega on KarS §-s 76 sätestatu näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (vt RKKKm, nr 3-1-1-91-06, p 8.1). Ka ringkonnakohus leiab, et määrav ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
25. Praegusel juhul on maakohus välja toonud ka konkreetsed põhjused, miks ta leiab, et J. Hohlov võib panna vabanedes toime uued kuriteod. Nendeks on J. Hohlovi poolt toime pandud kuriteo asjaolud ning osaliselt tema käitumine karistuse kandmise ajal. J. Hohlovi iseloomustusest nähtub, et kuriteod pani ta toime toimetulekust sõltuvalt. Kuriteo ajendiks oligi tahe saada kiiresti suurt raha (tl 44). Ehkki J. Hohlovil on võimalik vabanedes tööle asuda, nähtub vangla iseloomustusest, et vangla pakutud tööst on J. Hohlov keeldunud, mis on kaasa toonud tema karistamise distsiplinaarkorras. Märkimist väärib, et viimati karistati J. Hohlovi
26. jaanuaril 2018, s.o vaid mõned kuud enne tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamist. J. Hohlov küll väidab, et ei saa töötada tervislikel põhjustel, ent vangla arvamus seda ei kinnita. J. Hohlovil on suured võlanõuded, mis võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Kui isiku tervislik seisund on nii halb, nagu ta väidab määruskaebuses, siis ei pruugi ka kindel töökoht tagada talle stabiilset materiaalset kindlustatust ning kuna isikul puudub toetav sotsiaalvõrgustik, ei ole ka J. Hohlovi vabanemisejärgsed tingimused tema toimetulekut soodustavad.
27. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau