4-19-1410 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-1410 (2316,19,000508) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 251

ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik U.N; ik: XXX; elukoht: xxx; töökoht: ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja Kristel Proos, politseijaoskond Põhja prefektuuri Kesklinna RESOLUTSIOON 1 1. U.N süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1,

§ 25ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.

1. Mõistetud arest 8 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 06.05.
2. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
3. CD-plaat kaupluse turvakaamerate videosalvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 04.04.
4. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 08.02.2019 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1569619 (2316,19,000508) selles, et U.N 08.02.2019 kell 12.47 x asuvas kaupluses X pani pükste taskusse ning seejärel möödus kassarivist, jättes tahtlikult kauba Whisky Grants 0,2 l eest 1 tasumata kokku summas 8, 29 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Sellise 1 käitumisega U.N pani toime KarS § 218 lg 1, 3 ning § 25 ettenähtud väärteo, mis vastab KarS § 199 lg 1 tunnustele. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalusele isikule kohtukutse edastatud tema avaldatud elektroonilise posti aadressil ning menetlusalune isik on 25.03.2019 kinnitanud kutse kättesaamist. Seega saab järeldada, et menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ja menetlusaluse isiku osavõttu ei ole kohus teinud kohustuslikuks, arutab kohus väärteoasja menetlusaluse isikuta VTMS § 90 lg 1 korras. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega, s.h kaupluse turvakaamerate videosalvestistega. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud erinevaid süütegusid, ka samalaadseid ning ta jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. Seetõttu taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga 8 päeva, mille ärakandmiseks võib anda kuuajalise tähtaja. Kohtu seisukoht väärteokoosseisu osas: Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, vaadanud videosalvestisi, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkxneeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud KarS § 218 lg 1 ja 3 ning § 251 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega KarS § 199 lg
5. Menetlusalune isik pani kaupluses X pükste taskusse 0,2 liitrise pudeli Whisky Grants hinnaga 8, 29 eurot ning seejärel möödus kassarivist jättes tahtlikult kauba eest tasumata. KarS 218 lg 1 kohaselt karistatakse väärteokorras varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süs temaatiline vargus. KarS § 218 lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu. KarS § 218 lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asi või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega üle 200 eurose varavastase süüteo puhul on tegemist juba kuriteoga KarS § 199 mõttes. Antud juhul prooviti varastada kaupa summas 8, 29 eurot, mis jääb väheväärtusliku asja piiridesse. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, millise varavastase kuriteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt KarS § 218 lg 4 sätestatud piirist kvalifitseerima selle süüteo KarS § 218 lg 1 alusel varavastaseks süüteoks väheväärtusliku asja vastu. Kohus leiab, et 08.02.2019 kell 12.47 x asuvas kaupluses X kauba Whisky Grants 0,2 l summas 8, 29 eurot varguse katse toime panemine U.N-i poolt on tõendatud väärteoasjas leiduvate kirjalike tõendite ja videosalvestisega. Varguse katse toimepanemist menetlusaluse isiku poolt tõendab kaupluse avaldus, mille kohaselt võttis isik kaupluses Whisky Grants 40% 0, 2 l, hinnaga 8, 28 eurot, mis võeti isikult pärast kassade läbimist ära ja tagastati kauplusele. Kaupluse turvakaamerate videosalvestiselt on näha, kuidas menetlusalune isik siseneb kauplusesse koos kaaslasega ja suundub alkoholi osakonda. Alkoholi riiulite juures seistes võtab menetlusalune isik pooleliitrise likööripudeli ja hoiab seda käes, ning räägib mobiiltelefoniga. Pärast mõningast arupidamist paneb menetlusalune isik pudeli riiulisse tagasi ning võtab järjest kaks väiksemat alkoholipudelit ning paneb kummalegi poole 2 taskutesse. Seejärel lahkub menetlusalune isik alkoholi osakonnast kiirel sammul ja väljub iseteeninduskassade kaudu müügisaalist, pillates teel ühe pudeli maha. Maha kukkunud pudeli võtab üles kõrvaline naisterahvas ja viib selle alkoholiosakonda, kus endiselt seisab menetlusaluse isiku kaaslane. Menetlusaluse isiku turvaväravate läbimisel hakkab signalisatsioon tööle, turvatöötaja jookseb menetlusalusele isikule järele ja peab ta kinni. Kinnipidamise järgselt toimetab turvatöötaja menetlusaluse isiku turvaruumi ukse juurde ja sel ajal võtab menetlusalune isik pudeli välja ja hoiab seda käes kuni turvaruumi ukseni toimetamiseni. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida menetlusaluse isiku poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu X Eesti Food AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 08.02.2019 X kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Xle kuuluvat kaupa maksumusega 8, 29 eurot. Kuivõrd ära võetud kaup oli korras ja tagastati kauplusele, on sedastatav, et need esemed olid menetlusaluse isiku jaoks võõras vara ning menetlusalune isik ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis menetlusalune isik lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna menetlusaluse isiku poolt asja äravõtmisest andis menetlusaluse isiku müügisaalist väljumisel märku turvaväravate signalisatsiooni rakendumine, peeti menetlusalune isik turvatöötaja poolt kinni. Seetõttu ei olnud vargust võimalik lõpuni viia menetlusaluse isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseexne menetlusaluse isiku poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine menetlusaluse isiku poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Menetlusaluse isiku käitumisest nähtub üheselt, et kauba äravõtmisega sooviti selle omanik jätta kaubast ilma kestvalt ning kui menetlusalune isik ei oleks turvatöötaja poolt kinni peetud, siis ei oleks ta kaupa poodi tagasi viinud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul seitse kehtivat kxnaalkaristust ja seda valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks sellele on menetlusalusel isikul ka kakskümmend kehtivat väärteokaristust, s.h ka KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Need väärteod on kehtivad seetõttu, et menetlusalune isik on jätnud temale määratud rahatrahvid tasumata. Samas on need väärteod toime pandud pikema ajavahemiku jooksul. Seega on tegemist isikuga, kes on varem korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Nagu kohus juba eelpool mainis on tegemist väheväärtusliku asjaga ja seega tuleb süütegu kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 alusel. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et KarS § 251 kohaselt on väärteokatse karistatav käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud juhtudel. KarS § 218 lg 3 kohaselt on karistatav ka § 218 lg 1 ja 2 alusel toime pandud süüteo katse. Kuivõrd KarS § 218 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav ja § 251 kohaselt on väärteokatse karistatav vaid seaduses sätestatud juhtudel, on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1,

§ 251järgi.

Tõendamist on leidnud, et U.N pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel, s.t jäi katse staadiumisse. Arvestades süüteo asjaolusid, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik U.N pani toime KarS § 218 lg 1,

§ 251ettenähtud väärteo katse, s.o varavastase süüteo katse väheväärtusliku asja vastu. 3 Karistuse mõistmine Kar

S § 218 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahviga, kuid määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Lisaks sellele on menetlusalust isikut korduvalt karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Sellele vaatamata on menetlusalune isik toime pannud uue samalaadse väärteo. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalust isikut on karistatud ka korduvalt arestidega narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Arvestades väärteo varavastast iseloomu, asjaolu, et menetlusalusel isikul on kümneid tasumata rahatrahve ja teda on korduvalt karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest, saab üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, mis tähendab, et rahatrahv kui karistusliik ei oleks täidetav. Samuti puudub menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale avaldatud andmete kohaselt tal ka kindel töökoht või mõni muu püsiv ja legaalne sissetulek. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki rahatrahvi näol, kuivõrd selline karistus on menetlusaluse isiku poolt korduvalt jäetud täitmata ja tuleb kohaldada aresti. Hinnates isiku süüd süüteo toimepanemisel arvestab kohus varastada püütud eseme väärtust, mis ei ulatunud KarS § 218 lg 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäi alla eelmärgitud piirmäära keskmise väärtuse. Samuti jäi tegu katse staadiumisse, seega leiab kohus, et menetlusaluse süü on hinnatav alla keskmise. Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole kohus ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu tuvastanud. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning lisaks on isikul ka mitmeid kehtivaid kxnaalkaristust KarS § 199 ettenähtud kuriteo eest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkxneeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kohus peab võimalikuks karistada menetlusalust isikut arestiga mõistes selle mõningal määral alla keskmise määra, kuivõrd väärtegu jäi katse staadiumisse ja menetlusalusele isikule inkxneeritakse vaid ühe väärteo toimepanemist, kusjuures varastada puutuda võõra vallasasja materiaalne väärtus oli suhteliselt tühine. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4