lg 2 alusel teatab maakohus G.G-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase G.G arestimajja saabumise aeg.
lg 4 alusel kui süüdlane G.G ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (
) § 211 lg 1 alusel teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi tekstis) TMS § 201 lg 1 alusel kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 2 4-18-2343 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Karistusseadustiku § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Karistusseadustiku § 69 lg 1 alusel võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus süüdlasele G.G-le määratud rahatrahvi jäägi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahvi jääki tasuda. G.G ei ole käesoleva ajani rahatrahvi täies ulatuses tasunud. G.G puudub nii vara, kui ka sissetulek trahvi tasumiseks. Kohus on seisukohal, et G.G-le Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 12.05.2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 240316000114 määratud rahatrahvi jääk 43 trahviühikut tuleb asendada arestiga vastavalt KarS §-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2,3), seega kujuneb aresti pikkuseks 4 päeva. Võlgniku lubadused tasuda rahatrahvi 15.05.2018-ks ei ole veenvad ega usaldusväärsed kuna G.G ei soovinud tasuda rahatrahvi 2 aasta jooksul. Kohus on seisukohal, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole antud juhul otstarbekohane. G.G näol on tegemist isikuga, kes tarvitab narkootilisi aineid, millega seoses ÜKT täitmine tema poolt ei ole tõenäoline. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
§-dest 211. Innokenti Menšikov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.