KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juunil 2018 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-18-1636 Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Mariann Rei Tõlk - Väärteo

§ 224lg 2 järgi osaliselt, s.o karistusmäära osas.

RESOLUTSIOON 1 2. Teha asjas uus otsus ja karistada D.S

§ 224lg 2 järgi rahatrahviga 180 päevamäära, s.o 720 (seitsesada kakskümmend) eurot. 3. Määrata Kar

S § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumine ositi 12 (kaheteistkümnele) kuule järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on D.S kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 60 (kuuskümmend eurot) kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

1. D.S-i kaebus rahuldada. Makseinfo Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ühele järgmistest Rahandusministeeriumi kontodest: • EE891010220034796011 SEB Pank, • EE932200221023778606 Swedbank, • EE403300333416110002 Danske Bank AS eesti filiaal või • EE701700017001577198 Luminor Bank. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
3. juulil
4. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud ja menetluse käik Lõuna prefektuur koostas 12.02.2018 väärteoprotokolli (tl 12) väärteoasjas nr 2780,18,001437 selle kohta, et D.S juhtis 12.02.2018 kell 02.52 Tartu linnas Turu tn 6 juures Soola tn ja Aida tn vahel mootorsõidukit Citroën C4 Picasso registreerimisnumbriga XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,66 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg, loeti lõplikuks tulemiks 0,61 mg/l. Mõõtmine toimus Alcotestiga 7110 EST ARDM
5. Sellise teoga rikkus D.S

§ 69

lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 224lg-s 2 kirjeldatud teo.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur määras 12.03.2018. a otsusega (tl 16-17) väärteoasjas nr 2780,18,001437 D.S-ile

§ 224lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 255 trahviühikut, s.o 1020 eurot.

D.S esitas 22.03.2018 kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 12.03.2018. a otsusele. Kaebuse andmetel tunnistab D.S oma eksimust, kuid leiab, et määratud trahvisumma 1020 eurot on ebaõiglaselt suur.

§ 224lg 2 järgi on trahv kuni 300 trahviühikut.

Ta ei ole 2 varasemalt kunagi autorooli alkoholi tarvitanuna istunud, see on esimene ja viimane kord. Autorooli istudes uskus ta, et on piisavalt puhanud ja ta ei ole juua täis. Tema majanduslik seisund on keeruline – tal on XXXX . Tema sissetulekuks on XXX eurot ning elatise võlg täitemenetluses umbes XXXX eurot. D.S palub, et kohus vähendaks tema trahvisummat minimaalseks ning võimaldaks tal tasuda rahatrahv osade kaupa mitte suuremas summas kui 50 eurot kuus. 26.06.2018. a toimunud kohtuistungile D.S ei ilmunud. D.S oli teadlik, et kohus saab asja arutada ilma temata, kaebusest loobumise avaldust ta ei esitanud. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et D.S-i süü talle süüks arvatud väärteo toimepanemises on tõendatud. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, seades ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kuna käesolevaks ajaks on ilmnenud, et isikul puudus varasem karistatus, ta on oma tegu kahetsenud ning tema majanduslik olukord on raske, siis on võimalik, et isikut saab mõjutada õiguskuulekalt käituma ka kergema karistusega. II Kohtu põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid, ja hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et D.S-i kaebus tuleb rahuldada.

§ 224

lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades, kui juhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

§ 69

lg 3 näeb ette, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 33

lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki (tl 13) kohasel mõõtis politseiametnik A.K. 12.02.2018 kell 03.00 – 03.05 alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seerianumbriga XXX, D.S-i väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 0,66 mg/l, laiendmääramatusega 0,05 mg/l, s.o lõpliku tulemusena 0,61 mg/l. Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRC-17/00145 (tl 19) järgi on tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST, nr XXX, taadeldud 13.10.2017. Mõõtmist teostanud isik läbis „Pädeva mõõtja koolituse“ 25.08.2016, mille kohta esitati teatis (tl 20). Mootorsõiduki juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületades kinnitab veel sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 14), mille andmetel kõrvaldati D.S mootorsõiduki Citroën C4 Picasso registreerimisnumbriga XXX juhtimiselt 12.02.2018 kell 02.52, kuna juhi suust oli tunda alkoholilõhna. Samuti tunnistab menetlusalune isik D.S väärteoprotokolli kantud ütlustes, et sõitis 3 joobes (tl 12). Seega on väärteoasjas olemas tõendid, mis kinnitavad, et D.S rikkus

§ 69

lg 3 nõudeid, juhtides mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Kohus on seisukohal, et D.S pani KarS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. D.S tunnistas, et juhtis mootorsõidukit joobes. Isik, kes teab, et ta on tarvitanud alkoholi ja asub pärast seda mootorsõidukit juhtima, peab võimalikuks, et tema seisund võib olla selline, milles on sõiduki juhtimine keelatud. D.S-i tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esinenud. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et D.S juhtis sõiduautot Citroën C4 Picasso, registreerimisnumbriga XXX, Tartu linnas Turu tn 6 juures Soola tn ja Aida tn vahel alkoholi piirmäära ületavas seisundis, s.o tema väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,61 mg/l. Seega pani D.S toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo.

III Kohtu seisukoht karistuse osas Kohtuväline menetleja karistas D.S trahviühikust, s.o 1020 eurot.

§ 224

lg 2 järgi rahatrahviga 255

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 47 lg 1 sätestab väärteo eest kohaldatava rahatrahvi piirmäärad, milleks on kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suuruseks on neli eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et D.S-ile kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus on liiga suur ja ei vasta tema süü suurusele, mistõttu seda tuleb vähendada. D.S-i karistusregistri väljavõtte andmetel (tl 18) puuduvad tal kehtivad karistused. Seega on tegemist varasemalt karistamata isikuga. Sellise isiku karistamine maksimaalse võimaliku karistuse lähedases määras ei ole ilmselgelt põhjendatud. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, mis on 150 trahviühikut ning kaaluda seejärel süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes D.S-i käitumises ei esine. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel D.S-i puhtsüdamlikku kahetsust, mida ta väljendas oma kaebuses. D.S-i väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi sisalduseks 0,61 mg/l.

§ 224

lg 2 alusel karistatakse isikut, kelle väljahingatavas õhus on mootorsõiduki juhtumise ajal alkoholi sisaldus vahemikus 0,25 – 0,74 mg/l. Seega oli alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus 4 väärteokorras karistamiseks keskmisest suurem, mistõttu on suurem ka tema süü. Sellises seisundis mootorsõiduki juhtimine paneb ohtu nii tema kui ka kaasliiklejate tervise ja elud, kuna isiku reaktsioonikiirus ja tähelepanuvõime halvenevad. Arvestades ühelt poolt kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning teiselt poolt

§ 224

lg 2 koosseisus ettenähtud keskmisest kõrgemat alkoholisisaldust isiku väljahingatavas õhus, on kohus seisukohal, et D.S tuleb karistada sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra suurema karistusega. Eeltoodu alusel vähendab kohus D.S-ile määratud karistust ja mõistab talle karistuseks

§ 224lg 2 järgi rahatrahvi 180 trahviühikut, s.o 720 eurot.

Arvestades D.S-i keerulist majanduslikku olukorda, mis ei võimalda tal tasuda kogu trahvisummat ühekordse maksena ilma, et see mõjutaks tema ja tema alaealiste laste igapäevast hakkamasaamist, tuleb anda talle võimalus tasuda rahatrahvi osade kaupa. KarS § 66 lg 2 alusel annab kohus D.S-ile aega rahatrahvi ositi maksmiseks 12 kuud. D.S tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 60 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Ingeri Tamm kohtunik 5