MS § 238 lg 2 alusel vähendati F.U-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 06.11.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-8927 mõistetud karistusega, s.o 4 aastat vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.08.2015. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.08.2019. 1
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on F.U temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. F.U on kriminaalkorras karistatud korduvalt nii isikuvastaste kui varavastaste kuritegude toimepanemise eest, vanglakaristust kannab ta seitsmendat korda. Käesolev liitkaristus on mõistetud arvutikelmuse, varguse ning röövimiste eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine ning sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele. Karistuse kandmise ajal on F.U riskikäitumisega tegeletud. Kinnipeetav on läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni ning osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes, s.o õppinud riigikeelt, osalenud tööhõives, sotsiaalprogrammides, sõltuvusteemalises loengutsüklis ning tagasilanguse ennetamise grupitöös. Programmide läbiviijad on hinnanud süüdimõistetu motivatsiooni keskmiseks. Ta küll väljendab soovi oma elu muuta, kuid pikaajaline pingutus eesmärgi saavutamiseks ilma välise toe ja suunamiseta on vähe tõenäoline. Kinnipeetava käitumist saab pidada positiivseks, kehtivaid rikkumisi ei ole. Vabanemise korral sooviks kinnipeetav minna rehabilitatsioonikeskusesse ja kuriteoriskide maandamise seisukohalt oleks see mõistlik. Süüdimõistetul praktiliselt puudub iseseisva elu kogemus, ta on pikaaegne uimastisõltlane. Samuti puudub tal tugivõrgustik, kes teda seaduskuulekale teele suunaksid. F.U on võtnud ühendust nii Sillamäe kui Viljandi keskustega, kuid kummaski keskuses kohta talle broneeritud ei ole, kuna tema võimalik vabanemise aeg ei ole teada. Muud elukohta F.U vabaduses ei ole. Kindla elukoha olemasolu on üheks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.