Obsah (5)

§ 49§ 223§ 236§ 33§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. septembril 2018 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-18-2822 Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Mariann Rei Väärteoasi

§ 49

lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4 p 4 ja lg 5 nõudeid ning pani toime

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur määras 14.05.
2. a otsusega (tl 38-40) U.J-ile

§ 223

lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 35 trahviühikut ehk 140 eurot ja

§ 236lg 1 järgi rahatrahvi 15 trahviühikut ehk 60 eurot.

1. 28.05.2018 esitas U.J Tartu Maakohtule kaebuse (tl 1-3) Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.05.
2. a otsuse peale, milles taotles otsuse tühistamist

§ 236lg 1 järgi.

Kaebuse kohaselt ei tundnud ta, et oleks teist sõidukit riivanud, kui oleks seda tundnud, oleks ta kindlasti sellest politseid teavitanud, kuna varalise kahju tekitamine oleks lahendatud liikluskindlustuse raames.

1. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde.
2. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Kahju tekkimine on tõendatud, sõidukitel on ühtivad vigastused, kokkupõrget kirjeldas ka tunnistaja. Ei ole eluliselt usutav, et kokkupõrge ei olnud juhile tajutav, kuna sõidukitel on jäljed peal ja pargitud auto liikus. Karistuse mõistmisel on arvestatud menetlusaluse isiku kahetsust, varasemat karistuste puudumist ja seda, et tegemist on õpilasega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 9.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 10. U.J-ile heidetakse ette

§ 49

lg 1 nõude rikkumist, mille kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi; samuti § 33 lg 2 p 8 nõude eiramist, mis kohustab juhti enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et U.J juhtis 21.03.2018 kell 19.30 paiku mootorsõidukit Toyota Avensis Tartu linnas Anne tn 75 juures ja tagurdas otsa sinna pargitud T.V. sõidukit VW Golf.
2. Tunnistaja M.R. ütlused tõendavad, et tema paiknes oma autoga Tartu linnas Anne 73 maja ees. Oli õhtune aeg. Ta nägi, kuidas üks auto manööverdas Anne 75 maja ees. See sõiduk läks liiga lähedale autole Volkswagen Golf või Polo ja läks sellele autole otsa nii, et kere õõtsus natukene, kokkupõrke heli ei olnud kuulda. Manööverdav auto sõitis hästi väikese kiirusega. Ta jäi ootama, kas autojuht tuleb autost välja. Juht tagurdas ja sõitis minema. Ta pani auto numbri kirja ja helistas politseisse. Ta tundis Anne 75 ühistu esimeest ja sai teada, kellele kuulus sõiduk, millele otsa sõideti. Seejärel läks ta kannatanu ukse taha ja andis teada, et selline asi juhtus. Kannatanu tuli välja ja vaatas Volkswageni 3 üle. Auto tagaosa oli ühelt poolt ära kriibitud. Tunnistaja sõnul on Anne 75 maja juures väga vähe ruumi. See on tupiktänav ja õhtusel ajal kinni pargitud.
3. Tunnistaja T.V. ütluste kohaselt kasutab ta umbes kolm aastat sõiduautot Volkswagen Golf. 21.03.
4. a õhtul tuli M. tema ukse taha ja ütles, et mingi auto tagurdas tema autole sisse. Ta läks koos M. oma sõidukit vaatama. Kahjustused olid taga pamperi peal, vasakpoolsel küljel olid kriimustused, oli värvikahjustus. Samas parklas, Tartus Anne 75 maja ees on autole ka küljelt sisse tagurdatud. Parkimistingimused on seal kitsad.
5. U.J ütluste kohaselt läks ta 21.03.2018 kella 7-8 ajal sõidukiga Toyota Avensis Annelinna, et sealt sõpra peale võtta. Seal on 2 kortermaja, mis asetsevad omavahel risti, kõnnitee osa peal on parkla. Ta sõitis lõppu välja ja nägi, et on tupik. Üks parkimiskoht oli vaba ja ta otsustas tagurdada, et ootav auto saaks mööda sõita. Ta sai aru, et ei mahu sinna ja tagurdas hästi aeglaselt välja ning jäi seisma, et sõber peale võtta. Valge auto ikka ootas, siis tagurdas ta äärekivi peale, et see auto saaks mööda minna. Seejärel väljus ta parklast. U.J sõnul ei saanud ta aru, et oleks kokkupõrge toimunud. Peeglist ei olnud midagi näha, tema auto ei liikunud ja heli ka ei olnud. Parklas oli liiklusolustik väga kitsas, oli pime ja libe ka. Umbes nädal aega hiljem, kui ta hakkas autot koristama, märkas ta, et on toimunud kõks ja arvas, et äkki on sõitnud mingi poe parkimiskivi vastu. Vigastus oli nii väike, et auto remonti ei vajanud.
6. Tuvastamaks, kas U.J pani toime talle

§ 223

lg 1 järgi süüks arvatava väärteo, peab kohus kindlaks tegema, et ta rikkus liiklusnõudeid ning nende liiklusnõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses varalise kahju tekkimisega T.V. ja A.S. 16. Kohus on seisukohal, et U.J ei olnud Tartus Anne 75 parklas manööverdades piisavalt hoolas, mistõttu ta riivas oma sõiduki parempoolse külje tagumise uksega sinna pargitud T.V.sõiduauto Volkswagen Golfi põrkeraua vasakut nurka. U.J ei täitnud

§ 33

lg 2 punktis 8 sätestatud juhi üldist kohustust veenduda alati enne manöövrit, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Antud sättega on seadusandja pannud manöövri sooritajale suurema hoolsuskohustuse tagamaks ohutu liiklus, sest just tema loob oma manöövriga võimaliku ohu. U.J eiras

§ 49

lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat. Tunnistajate, samuti U.J enda ütluste kohaselt oli Anne 75 parklas liiklemine raske, kuna seal oli kitsas, lisaks oli pime ja libe. Kokkupõrke vältimiseks oleks U.J saanud sellistes halbades liiklusoludes kasutada teise isiku abi, oodates enne manööverdamist ära sõbra, kellele ta järgi läks. 17.

§ 223

lg 1 koosseisu objektiivseks tunnuseks on teisele isikule varalise kahju tekitamine.

1. Sündmuskoha vaatlusprotokolli-liiklusõnnetuse aktis (tl 16) ei ole koostaja, väärteomenetleja Janis Miilits märkinud dokumendi koostamise aega ega kohta. Protokollil on märge, et sõidukitest teavitamise hetkeks olid sõidukid ära liigutatud, fotod sõidukist VW XXX on tehtud T.V.ülekuulamise käigus 04.04.
2. Sellel dokumendil ei ole tõendi väärtust.
3. Sõidukist Volkswagen Golf reg märgiga XXX 04.04.2018 tehtud fotodelt (tl 17-18) on 4 näha, et autol on taga vasakul nurgal, põrkeraual nühkejälg, värv on kahjustatud. U.J kasutuses olnud sõidukist Toyota Avensis reg märgiga XXX on tehtud fotod 06.04.3018, kui ta käis ülekuulamisel. Nendelt fotodelt (tl 19-20) on näha, et sellel sõiduautol on värvikahjustus parempoolsel tagumisel uksel.
4. Lisaks fotodele tõendavad sõidukitel nimetatud vigastuste olemasolu tunnistajate ja U.J ütlused. T.L. ei oska öelda, kui suur varaline kahju on, kuna sõiduk on remontimata. Kindlustuse poole ei ole ta pöördunud.
5. Tunnistaja A.S. ütlused tõendavad, et talle kuuluva sõidukiga Toyota Avensis reg märgiga XXX sõitis tema poeg U.J. Sellest juhtumist sai ta teada aprillikuus kui politseist helistati. Kris ise ei rääkinud midagi. Ta läks sõidukit vaatama, see on vana, autol on mitmeid märke sellest, et parklas on keegi vastu läinud. Esialgu ta seda vigastust, et parema poole tagumisel uksel on natuke värv kriimustatud, ei näinud. Sõiduk remonti ei vaja, kahju suurust ei oska ta öelda, see on marginaalne.
6. Kuigi kummagi sõiduki omanikud ei oska täpselt öelda, kui suur on tekkinud varaline kahju, on see sõidukite värvikahjustuste näol olemas. See on piisav, et täita

§ 223lg 1 koosseisu objektiivne tunnus, teisele isikule varalise kahju tekitamine.

23. U.J poolt liiklusnõuete rikkumise ning teisele isikule varalise kahju tekkimise vahel peab olema põhjuslik seos, mis tähendab, et isik paneb toime

§ 223

lg 1 alt 1 sätestatud väärteo, kui toimunud liiklusõnnetus oli tema liiklusnõudeid rikkuva tegevuse vältimatuks tagajärjeks. Kuna U.J pani talle etteheidetava teo toime tegevusega, siis tuleb põhjusliku seose tuvastamisel kasutada skeemi, mille kohaselt esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel siis, kui sooritatud teo äramõtlemisel poleks tagajärge tekkinud. Kui U.J oleks täitnud

§ 33

lg 2 p 8 ja

§ 49

lg 1 nõudeid ning veendunud enne tagurdamist selle manöövri ohutuses, ei oleks ta T.V.sõidukile otsa sõitnud ja kahju oleks jäänud tekkimata. Seega oli U.J tegu vältimatuks eelduseks varalise kahju tekkimisele. 24. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on U.J täitnud

§ 223

lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 18 lg 1 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust – jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähele panemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt

14 lg 2 peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. U.J ei järginud liiklusnõudeid ega arvestanud kõrgenenud hoolsuskohustusega, et juht ei tohi tagurdades ohustada teist liiklejat. Vahemaa kahe sõiduki vahel ei olnud piisav, et kahju tekkimist vältida. Seega pani menetlusalune isik väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. 25. Menetlusaluse isiku teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. 5 26. Vaidlust ei ole ka selles, et U.J liiklusõnnetusest politseile. lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud 27. U.J-ile arvatakse süüks

§ 169

lg 4 p 4 nõude rikkumist, mille kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; samuti

§ 169

lg 5 nõude mittejärgimist, mis kohustab mh lahkarvamuse korral, samuti siis kui varalise kahju saaja ei ole teada, teatama liiklusõnnetusest kohe politseile ja tegutsema vastavalt politsei korraldustele. 28. Kuna liiklusnõuete rikkumisega tekkis varaline kahju mõlema sõiduki omanikele T.V.ja A.S., teise sõiduki VW Golf reg numbriga XXX omanik ei olnud U.J-ile teada ning ei olnud võimalik nimetada varalise kahju eest vastutavat isikut, ei oleks U.J tohtinud sündmuskohalt lahkuda. Ta oleks pidanud liiklusõnnetusest teavitama politseid ja käituma vastavalt saadud juhistele. Jättes need

§ 169

lg 4 p 4 ja § 169 lg 5 nõuded täitmata, realiseeris U.J

236 lg 1 objektiivse koosseisu, s.o liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise, kui teatamine oli kohustuslik. 29. Kohus on seisukohal, et

§ 236lg-s 1 sätestatud väärtegu on võimalik toime panna ainult tahtlikult. Tuvastatud peab olema vähemalt kaudne tahtlus Kar

S § 16 lg 4 mõttes, st isik peab pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda.

1. U.J sõnul ei saanud ta aru, et ta sõitis Tartus Anne tn 75 maja parklas vastu seal parkivat sõidukit. Ta kinnitas, et peeglist ei olnud midagi näha, tema auto ei liikunud ja kokkupõrke heli ei olnud ka kuulda. Tema juhitud sõidukil Toyota Avensis avastas ta kokkupõrke jäljed alles nädal hiljem ja ta ei osanud seda seostada manööverdamisega selles parklas. Tunnistaja M.R. sõnul, ei kuulnud ka tema kokkupõrke heli, kuid nägi, et pargitud sõiduk õõtsus.
2. Kohtu hinnangul on U.J ütlused selle kohta, et ta ei saanud aru, et sõitis vastu teist sõidukit, eluliselt usutavad. Mõlema sõiduki vigastused on väikesed, kummagi auto omanik ei ole käesoleva ajani pidanud vajalikuks sõidukit remontida. Tunnistaja M.R.sõnul sõitis U.J parklas tasa ja targu, kiirus oli väga väike. Tunnistaja selgitas, mida ta teise sõiduki liikumise all mõtles - teine sõiduk ei liikunud paigast, vaid ainult õõtsus. Seega ei olnud kokkupõrge tugev ja võis seetõttu jääda menetlusalusele isikule märkamata. U.J varasem tegutsemine, mida kirjeldas tema isa A.S., kinnitab, et U.J on sarnastes olukordades mõlemal varasemal korral käitunud vastutustundlikult ja informeerinud alati politseid. 21.03.2018 oli samas lähedal Anne tn 73 maja juures teine sõiduk, mida U.J ja nägi ja mille liikumist ei soovinud ta takistada. Seega oli sündmuskohal olukord, kus liiklusõnnetusel oli olemas ka pealtnägija. Ei ole eluliselt usutav, et U.J oleks sellises situatsioonis valinud ennast kahjustava käitumise ja selle asemel, et lahendada kahju hüvitamise küsimus liikluskindluse vahendusel, lahkunud tahtlikult sündmuskohalt ja riskinud väärteomenetlusega.
3. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et täidetud ei ole subjektiivne koosseis, mistõttu tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.05.
4. a otsus väärteoasjas nr 2780,18,003458 osaliselt tühistada ja lõpetada väärteomenetlus U.J 6 väärteoasjas

§ 236lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS 33.

§ 223

lg 1 järgi on võimalik karistuseks mõista rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. 34. Kohtuväline menetleja karistas U.J

§ 223lg 1 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut ehk 140 eurot.

1. Karistusregistri väljavõtte (tl 41) andmetel ei ole U.J ühtegi väärteokaristust.
2. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Kohtupraktika kohaselt lähtutakse karistuse mõistmisel sanktsiooni keskmisest määrast, mis on käesolevas asjas 150 trahviühikut. Seejärel tuleb kaaluda süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.
4. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab U.J süü suurusele. Arvesse on võetud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja asjaolu, et U.J ei ole varem väärtegusid toime pannud. Karistus oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra kinnitab, et menetleja on arvestanud ka seda, et sõidukitele tekkinud varaline kahju oli väike. Samuti on arvesse võetud menetlusaluse isiku karistustundlikkust, U.J on õpilane, kelle puudub iseseisev sissetulek ja kellel seetõttu on ka väiksem rahatrahv raske kanda.
5. Eeltoodu alusel leiab kohus, et U.J-ile

§ 223lg 1 järgi määratud karistuse kergendamiseks ei ole alust.

Ingeri Tamm kohtunik 7