KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 69lg 6 alusel Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 11.

juuni

1. a määrus A.T Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega tunnistati A.T süüdi karistusseadustiku (

) § 120 lg 1 järgi ja teda karistati 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 1 alusel liideti sellele karistusele A.T-le Tartu Maakohtu 9.

jaanuari 2018. a otsusega mõistetud ja kandmata vangistuse osa 2 kuud 28 päeva ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 6 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendati vangistus 208 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta 6 kuud. A.T kohustati järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 loetletud kontrollnõudeid,

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati talle kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ning

§ 75

lg-t 4 kohaldades kohustati teda pöörduma kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule võimalike alkoholiprobleemide diagnoosimiseks ja vajadusel ravile allumiseks.

2. jaanuaril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus määrata A.T-le lisakohustuse, kuna ta oli rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, samuti oli ta jätnud tegemata üldkasuliku töö tunde.
3. Tartu Maakohus rahuldas
4. jaanuari
5. a määrusega erakorralise ettekande ning määras A.T-le täiendavalt kohustuse alluda alkoholivastasele sõltuvusravile.
7. mail 2019 esitas kriminaalhooldaja maakohtule taas erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata A.T karistus täitmisele. Ettekande kohaselt mõõdeti A.T
8. aprillil 2019 joove 1,69 mg/l kohta, samuti ei ilmunud ta
9. aprillil 2019 registreerima ega teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjustest.
10. Tartu Maakohus jättis
11. mai
12. a määrusega A.T karistuse täitmisele pööramata, kuid pikendas tema katseaega 6 kuu võrra ning määras talle uue kohustuse – mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavate isikutega.
14. mail 2019 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule uue erakorralise ettekande, milles palus taas pöörata A.T karistuse täitmisele. Ettekande kohaselt ei ilmunud A.T
15. ega
16. mail 2019 tegema ajakavas ette nähtud üldkasuliku töö tunde, ka ei teavitanud ta tulemata jätmise põhjustest töö tegemise juhendajat ega kriminaalhooldusametnikku.
17. Tartu Maakohus rahuldas
18. juuni
19. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras A.T-le Tartu Maakohtu
20. juuni
21. a otsusega mõistetud kandmata vangistuse osa 83 päeva täitmisele.
22. Maakohus tuvastas, et A.T on rikkunud talle määratud kohustusi.
23. ega
24. mail 2019 ei ilmunud ta üldkasulikku tööd tegema. Kohtuistungil selgus, et
25. juunil 2019 ei tulnud A.T ka kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning kriminaalhooldajaga ta ühendust võtnud ei ole. Kriminaalhooldusametniku taotlus pöörata karistus täitmisele on põhjendatud, kuna A.T enda süülisest käitumisest tingituna ei ole senini kriminaalhooldust tema suhtes suures ulatuses saanud teostada ning kriminaalhoolduse kulg ei ole olnud eesmärgipärane. Kogu senine kriminaalhooldus on kulgenud ilmselgete raskustega. Esimesed rikkumised algasid juba oktoobris 2018, mil A.T ei läinud ettenähtud ajal ühiskondliku töö tunde tegema ning adekvaatseid põhjusi ta ei esitanud. Järgnesid alkoholitarvitamised. Jaanuaris ja mais 2019 andis maakohus A.T-le juba võimaluse oma eluviisi muuta. Süüdimõistetu jättis need võimalused kasutamata, jätkates rikkumisi. Ka ei ole A.T esimest korda kriminaalhooldusel ega saa seetõttu väita, et ta ei ole nõuetest täpselt aru saanud. Süüdimõistetu minevik on negatiivses mõttes muljetavaldava kriminaalse ajalooga. A.T ilmselgelt ei hooli kriminaalhooldaja ja kohtu korduvatest selgitustest selle kohta, mida tähendab kriminaalhooldus, millised on selle nõuded ja missugused on rikkumiste tagajärjed. Seega on kriminaalhooldus ebaõnnestunud ning puudub vähimgi võimalus seda edukalt jätkata. Süüdimõistetul ei olnud mõjuvaid põhjusi rikkumiste toimepanemiseks. Kuna A.T ei suuda või ei taha kohtuotsust täita, siis ei ole võimalik tema karistuse täitmise jätkamine vabaduses ühiskondlikku tööd tehes. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE A.T SEISUKOHAD
26. Tartu Maakohtu
27. juuni
28. a määruse peale esitas määruskaebuse A.T. Ta soovib, et ringkonnakohus vaataks tema karistuse täitmisele pööramise küsimuse uuesti läbi. A.T märgib, et kriminaalhooldaja ei arvestanud töögraafiku koostamisel tema ettepanekutega. Kuna tal on praegu võimalik elatist teenida, siis talle kriminaalhooldaja pandud ajad ei sobinud. Ta lubab töötunnid ära teha kokkuleppel kriminaalhooldajaga ja töögraafiku järgi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2

§ 69

lg 6 kohaselt on üldkasuliku töö kohaldamise tingimuste rikkumine see, kui süüdlane hoiab töötundide tegemist kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

1. Maakohus tuvastas, et A.T hoidus
2. ja
3. mail 2019 üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, samuti ei tulnud ta
4. juunil 2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja kriminaalhooldajaga ta rohkem ühendust võtnud ei ole. A.T rikkumisi ei eita. Registreerimiskohustuse eiramist alates
5. maist 2019 ta ei põhjenda. Sellest järelduvalt puudus tal mõjuv põhjus kohustuse täitmata jätmiseks.
6. ja
7. mail 2019 üldkasuliku töö tegemata jätmist õigustab A.T vajadusega olla tööl. Samuti toonitab ta määruskaebuses, et kriminaalhooldusametnik ei arvestanud töögraafiku koostamisel tema ettepanekutega. Maakohtu istungil on süüdimõistetu kinnitanud, et ta tegi töid Holdre lossis, töölepingut tal ei olnud, kuid talle anti kuu aja jooksul võimalus näidata, kuidas ta töötab (KoTo, tl 7). Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et A.T väide töölkäimise kohta on paljasõnaline. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu ei töötanud ametlikult, oleks tal siiski olnud lihtne oma argumenti tõestada. Seda ta teinud ei ole. Samas ei oleks töötundide tegemisest hoidumine A.T-le vabandatav ka juhul, kui ta tõepoolest maikuu lõpul tööl käis. Üldkasulik töö on asenduskaristus ja selle tegemine ei pea seega olema süüdimõistetule võimalikult mugav ja kerge. Sügavalt väär on A.T käitumisest ja kaebusest järelduv suhtumine, et üldkasulikku tööd tuleb teha vaid siis, kui süüdimõistetul ei ole samal ajal teha midagi muud, mis on tema enda arvates olulisem. Nõustunud asenduskaristuse kohaldamisega, pidi A.T leidma aja ja võimaluse töötunde teha vastavalt kindlaksmääratud graafikule. Mis puutub aga A.T etteheitesse, et kriminaalhooldusametnik ei arvestanud töögraafikut koostades tema ettepanekutega, siis kolleegium seda tõepäraseks ei pea. Maakohtu istungil
8. juunil 2019 ei ole süüdimõistetu kriminaalhooldaja juuresolekul seda väidet enda kaitsmiseks kasutanud. Samuti peab märkima, et hoolimata sellest, kas ja kuivõrd kriminaalhooldaja töögraafikut tehes hooldusaluse soovidega arvestas, oli süüdimõistetul siiski kohustus sellest kinni pidada. Seega on eeltoodud asjaoludel selge, et A.T on üldkasuliku töö kohaldamise tingimusi rikkunud tahtlikult ning mõjuvad põhjused tal selleks puudusid.
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti pööranud A.T karistuse

§ 69lg 6 alusel täitmisele.

Eelnevalt kirjeldatud rikkumised ei olnud süüdimõistetule esmakordsed. A.T oli kõnealuse käitumiskontrolli jooksul juba varem korduvalt rikkumisi toime pannud: ta oli hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, jätnud tulemata kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ning rohkem kui korra oli ta eksinud ka keelu vastu mitte tarvitada alkoholi. Nendele varasematele rikkumistele reageeris kohus

§ 69

lg-s 6 toodud kergemate meetmetega, s.o määras talle lisakohustusi ja pikendas katseaega 6 kuu võrra. A.T valmisolek üldkasuliku töö kohaldamise tingimusi täita sellest ilmselgelt ei suurenenud. Tema käitumine ei muutunud. Kohe järgnesid uued rikkumised. Usku sellesse, et A.T oleks nüüd lõpuks motiveeritud asenduskaristuse kohaldamise tingimusi täitma, ringkonnakohtul ei ole. Süüdimõistetu on üles näidanud hoolimatut ja ükskõikset suhtumist üldkasuliku töö tingimustesse ning tema karistuse täitmisele pööramine on vältimatu. 13. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 11. juuni 2019. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkiri) (allkiri) (allkiri) 3