← Eesti

4-20-2957/14

4-20-2957 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. september 2020.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2957 (270020000720) Kohtunik Anu Tammeniit Väär

) § 227 lg 3 järgi. Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: R.A isikukood: XXX ; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxxxxx tee xxx, xxxxxxxx küla, xxxxx; tel: xxxxxxxx Kaitsja: Monika Meerents OÜ Munga Õigusbüroo, Riia mnt 169a, Pärnu; e-post: monika@munga.ee Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond,Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: 1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla Politseijaoskonna menetlusgrupi 18.06.2020.a otsus väärteoasjas nr 270020000720 muutmata. 2. Jätta R.A kaebus eelnimetatud otsusele rahuldamata. 3. Täpsustada otsust

§ 227

lg 5 p 2 järgi määratud karistuse, juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks, tähtaja lõpu osas ning määrata, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 4 (nelja) kuu möödumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on R.A kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse ärakiri saata R.A-le , tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD 1

(7)4-20-2957 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  1. septembril 2020.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  2. 22.05.2020.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna politseiniku Margit Härmi poolt väärteoprotokoll R.A suhtes väärteoasjas nr 270020000720, millest nähtuvalt tuvastati väärteomenetluses, et 22.05.2020.a kell 17.10 Rapla maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla tee 55-l kilomeetril, Pärnu suunas, juhtis R.A mootorsõidukit Toyota Proace registreerimismärk xxxxxx kiirusega 136 ± 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Sellise tegevusega rikkus R.A

§ 15

lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 18.06.2020.a otsusega tunnistati R.A süüdi

§ 227

lg 3 järgi ja temale määrati karistuseks rahatrahv 90 trahviühikut, s.o 360 eurot ning lisakarisusena juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et 22.05.2020.a kella 17.05 ajal juhtis R.A Rapla maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla tee 55-l kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 136 ± 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h, ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. 2.1 Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli, kiirusemõõteseadme kasutamise salvestise ja menetlusaluse isiku R.A ütlustega. 2.2

§ 15

lg 1 p 1 sätestatu kohaselt on asulavälisel teel lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest.

§ 227lg 3 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (s.o.

kuni 800 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 227

lg 5 p 2 kohaselt võib lisakaristusena ära võtta juhtimisõiguse kolmest kuust kuni kuue kuuni. 2.3 Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja KarS § 56 sätestatud karistamise alustega ja leidis, et rahatrahv alla keskmise määra ning lisakaristusena juhtimiselt kõrvaldamine omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus 3. 07.07.2020.a esitas R.A kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla Politseijaoskonna 18.06.2020.a otsusele väärteoasjas nr 270020000720 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Pärnu Maakohus jättis R.A kaebuse 13.07.2020.a käiguta, kaebaja kõrvaldas kaebuses esineva puuduse. 3.1 Kaebaja selgitab, et otsuses märgitud kuupäeval ja kellaajal võis kaebaja poolt juhitud 2

(7)4-20-2957 mootorsõiduki sõidukiirus ületada lubatud suurima sõidukiiruse, kuivõrd kaebaja kiirustas Pärnusse kokkulepitud kokkusaamisele, mille eesmärgiks oli leida endale elukoht. Kaebaja oli läinud lahku elukaaslasest ja kaotanud elukoha. Kaebajal õnnestus tuttava kaudu saada 2-toalise eluruumi pikaajalise üüri pakkumine, mida vaatama ta kiirustas. Kaebaja palub arvestada, et hooletus sõidukiiruse jälgimisel ja kiirustamine oli tingitud hingelise erutuse seisundist, mille põhjustasid pereprobleemid ning tungiv vajadus leida endale uus elukoht. 3.2 Pärast rikkumise toimepanemist kahetses kaebaja oma tegu, mida väljendas ka ülekuulamise protokollis. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja jätnud karistust kergendava asjaolu arvestamata. 3.3 Kaebaja leiab, et tema suhtes lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ei ole proportsionaalne ja viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-18-17 p 13-le. Kaebaja hinnangul on lisakaristuse kohaldamist põhjendatud eelkõige üldpreventiivsete kaalutluste ja lisakaristuse määramisel ei ole arvestatud seda, et kaebajal varasemad liiklusalased karistused puuduvad ning toimepandud rikkumine jääb

§ 227

lg 3 rikkumise alampiiri, liiklusohtu ei tekkinud ja tegu on puhtsüdamlikult kahetsetud. 3.4 Kaebaja vajab juhtimisõigust seoses igapäevaste tööülesannete täitmisegaOÜ-s xx xxxxxx, kus juhatajana ehitusega tegeleva äriühingu igapäevast majandustegevus korraldades tuleb liikuda Eestis ja Soomes. Kaebaja kahetseb siiralt oma tegu ning lubab edaspidiselt käituda õiguskuulekalt ning palub arvestada, et nii 22.05.2020 kui 24.05.2020 rikkumised leidsid aset perekonna purunemisest tingitud hingelistest üleelamistest tingituna. Menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil

  1. Menetlusalune isik ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid väärteootsuse lisakaristuse osas tühistada.
  2. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata ja leidis, et otsus on seaduspärane ning lisakaristust tühistama ei pea. Kaebaja möödus autode kolonnist väga suure kiirusega ja on pannud toime kaks kiiruse ületamist. Hingelise erutuse seisundis poleks kaebaja tohtinud üldse mootorsõidukit juhtida. Kaeba sõnul on ta pannud toime liiklusrikkumisi ka Soomes, seetõttu on tegemist harjumussüüteoga. Kohtu seisukoht
  3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  4. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et väärteo toimepanemine R.A poolt on täielikult tõendamist leidnud ning temale määratud karistus kooskõlas isiku süü suurusega ning mõjutab teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja tagab õiguskorra kaitsmise huvid.
  5. Asjas puudub vaidlus selle üle, et 22.05.2020.a kella 17.10 ajal juhtis R.A Tallinn-Pärnu-Ikla tee 55-l kilomeetril mootorsõidukit ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 3

(7)4-20-2957 42 kilomeetrit tunnis. Ka kaebaja ei vaidlusta seda, et on toime pannud

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

8.1 22.05.2020.a on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna politseiniku Margit Härmi poolt väärteoprotokoll R.A suhtes väärteoasjas nr 270020000720. Väärteoprotokolliga on R.A 22.05.2020.a tutvunud, teise eksemplari saanud kätte ja selle kohta andnud allkirja, Margit Härm on väärteoprotokolli allkirjastanud. 8.2 Väärteoprotokolli kohaselt pannakse R.A-le süüks

§ 15

lg 1 p 1 nõuete rikkumist, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis, ning sellega

§ 227

lg 3 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud sõidukiiruse ületamist vähemalt 42 kilomeetrit tunnis 22.05.2020.a kella 17.10 ajal Rapla maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla tee 55-l kilomeetril mootorsõidukit juhtides. Väärteoprotokollile on lisatud Alar Smirnovi poolt kiirusmõõteseadme salvestise LaserCam4 LE 0154 fail nr 001884 (videotõend plaadil), mille väljatrükk paberkandjal on lisatud toimikusse. 8.3 Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt ületas ta lubatud sõidukiirust kuna kiirustas Pärnusse kokkusaamisele korteriomanikuga. Teeolud olid head ja ta kontrollis ka spidomeetrit. Kahetseb juhtunut. 8.4 Kiirusmõõteseadme LaseCam4 LE0154 salvestise kohaselt kasutati menetlusaluse isiku juhitud sõiduki Toyota Proace registreerimismärgiga xxxxxx sõidukiiruse mõõtmiseks 22.05.2020.a kell 17:06 kiirusmõõturit. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 136 km/h asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h menetlusaluse isiku kasuks ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 42 km/h. Mõõtmine toimus hea nähtavusega, valgel ajal, kuiva kattega, kahe sõidurajaga asulavälisel teel. Mõõdetav mootorsõiduk liikus vastassuuna suunavööndis ja sooritas möödasõidu ees liikunud mootorsõidukitest. Mõõtevahend LaseCam4 LE0154 on taatlustunnistuse kohaselt taadeldud 20.02.2020.a.

  1. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 p 1 sätete kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Käesoleval juhul on toimikus kasutatud kiirusmõõturi taatlustunnistus TTRS-20/00034 (20.02.2020) ning mõõtmine on toimunud mõõturi taatluskehtivusaja, s.o 1 aasta piires. Liiklusjärelevalves kasutatavad kiirusmõõturid on kantud MõõteS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning politseiametnikud on pädevad mõõtjad ning läbinud vastava koolituse. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et mõõtetulemus oli MõõteS § 5 lg 1 mõttes jälgitav. Mõõtmisel kasutati taadeldud mõõtevahendit.
  2. Kiirusmõõturi salvestiselt nähtub, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h, samuti tunnistas menetlusalune isik kiiruse ületamist. Kohus leiab, et eeltooduga on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg-s 3 ettenähtud väärteona.

R.A on 22.05.2020.a kella 17.10 ajal Rapla maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla tee 55-l kilomeetril mootorsõidukit juhtides lubatud sõidukiirust ületades täitnud

§ 227lg-s 3 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. 4

(7)4-20-2957
  1. Menetlusaluse isiku ütlustest ning kiiruse ületamise määrast, s.o 136 km/h ± 4 km/h nähtub, R.A ületas kiirust teadlikult. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga ka selles, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Kohus ei tuvastanud R.A teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.
  2. Eeltooduga on kinnitust leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 42 kilomeetrit tunnis, millega rikkus

§ 15

lg 1 p 1 nõuet ja pani toime

§ 227lg 3 ettenähtud väärteo.

13. Seega on R.A süüdi talle süüks arvatava väärteo toimepanemises ning kohtu hinnangul on temale pädeva kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 14.

§ 227

lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Lisakaristusena on võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. 15. Karistusregistri teatis näitab, et R.A on hiljem karistatud 24.05.2020 toime pandud liiklusväärteo eest

§ 227

lg 2 alusel ning kohtuistungil on menetleja taotlusel vastava otsuse nr 267020002269 koopia materjalidele lisatud. 16. Kohus leiab, et R.A süü on keskmisest suurem, arvestades kiiruse ületamise määra (vähemalt 42 km/h) ja isiku tahtlust. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning R.A pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt vähemalt otsese tahtlusega, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et R.A poolt ületatud kiiruse määr (vähemalt 42 km/h üle lubatud sõidukiiruse) on

§ 227

keskmiselt raskeim rikkumine, seega ei saa antud süüteokoosseisu arvestades enam rääkida keskmisest süüst. Käesoleval juhul on suurimat lubatud sõidukiirust ületatud peaaegu poole võrra, seega on tegemist suure süüga ja isiku käitumises on sedastatav teadlik liikluses ohu tekitamise eesmärk. Seega on põhjendatud isikule määrata nii põhi- kui ka lisakaristus. Kohus nõustub, et karistuse määramisel tuleb arvestada karistust kergendavate asjaoludena varasema karistatuse ning karistust raskendavate asjaolude puudumist ja teo ohtlikkust tiheda liiklusega maanteel, samuti hilisema kiiruseületamisega seonduva liiklusrikkumise olemasoluga, seega on isikule määratud karistus ja lisakaristus alla sanktsiooni keskmist määra, mis vastab isiku süü suurusele ja karistuse mõistmise põhimõtetele ning eeldatavasti mõjutab isikut edaspidi hoiduma kiiruse ületamistest, tagades seeläbi ka õiguskorra kaitsmise huvid. Avaldatud kahetsust ei pea kohus siiraks, sest kahe päeva pärast on R.A toime pannud samalaadse väärteo ning tegemist on üksnes sooviga saavutada kergema karistuse mõistmine. Seega kohus ei arvesta isiku kahetsust karistust kergendava asjaoluna. 17. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ohuolukorrad võivad maanteedel suurtel kiirustel sõites silmapilkselt tekkida. Teele võivad joosta loomad või inimesed, ette võivad sõita või keerata teised mootorsõidukid, teekate võib muutuda libedaks (erinevatel põhjustel ka kohati 5

(7)4-20-2957 ja ajutiselt) jne. Piirkiirused on määratud liiklusohutust tagama ning asulavälisel maanteel lubatud sõidukiirust ületades möödasõidu sooritamine on, sõltumata ilmastiku- ja teeoludest, ohtlik ning lisaks juhile endale on ohustatud ka teiste inimeste (antud juhul möödasõidetavas sõidukis viibivad isikud või ka vastu tulevates sõidukites viibivad isikud) vara, elu ja tervis.
  1. Kohus leiab, et lisakaristusega on isiku karistamine vajalik, kuna väärtegu on toime pandud elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Menetlusalune isik, ületades piirkiirust vähemalt 42 km/h ja sooritades möödasõidu sõidukite kolonnist, eiras liiklusreegleid tahtlikult. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetlushuvi karistada juhte, kes eiravad liikluseeskirju tahtlikult ning seavad seeläbi ohtu enda ja teiste inimeste vara, tervise ning elu. Asulavälisel teel toimuvad mootorsõidukite kokkupõrked suurtel kiirustel on vältimatult raskete tagajärgedega, seetõttu tuleb kasutada kõiki võimalusi liikluskultuuri parandamiseks.
  2. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Riigikohus on üldpreventatiivseid eesmärke silmas pidades rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tema tuleb liiklusest kõrvaldada. Liiklussüüteo toimepannud isikutelt juhtimisõiguse äravõtmises ei ole midagi erandlikku, seda ei kohaldata üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo 3-1-1-6-17, p 17-19).
  3. Kohus märgib, et R.A on karistatud liiklussüütegude eest tema enda sõnul nii Eestis kui Soomes.

§ 227lg 2 järgi on teda karistatud 24.05.2020.a rahatrahviga, mis on täidetud.

Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud näitavad selgelt, et ta eirab järjekindlalt liiklusnõudeid ja kohtuväline menetleja on põhjendatult leidnud, et tegemist on isikuga, kes tuleb läbi mõistetava lisakaristuse liiklusest lühiajaliselt kõrvaldada.

  1. Kaebuses viidatakse, et juhtimisõiguse puudumine raskendab töötamist ning juhtimisõigus on vajalik äriühingu igapäevase majandustegevuse korraldamiseks Eestis ja Soomes. R.A on olnud süütegusid toime pannes teadlik, et tal on tööalaselt vajadus sõidukit juhtida, kuid ometi ei ole nimetatud asjaolud teda takistanud rikkumiste toimepanemisel. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et KarS § 56 lg 1 ei sätesta, et kohus peaks eelnimetatud asjaolusid karistuse mõistmisel arvestama.
  2. Seega lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on karistuse üld- ja eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks vajalik, sest tegemist pole R.A poolt juhusliku eksimusega, vaid harjumussüütegudega.
  3. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et konkreetse rikkumise individuaalne ohtlikkus ei olnud suur. Isik, kes ületab piirkiirust nõnda suurel määral, ei saa olla veendunud, et tema poolt toime pandud teo ajal valitsevad tavapärased tehiolud. Kui peaks ette tulema ootamatuid olukordi (teele jooksvad loomad/inimesed, ette sõitvad/keeravad sõidukid, mootorsõidukil esineda võivad rikked jne), mis nõuavad kiiret reageerimist, ei pruugi juht suure sõidukiiruse tõttu suuta sellisele olukorrale piisavalt kiiresti reageerida. Seetõttu ongi selliste rikkumiste eest karistuse mõistmisel olulisel kohal õiguskorra kaitsmine.
  4. Samuti tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga selles, et liiklusseaduse kohaselt on enne sõidu alustamist juht kohustatud veenduma, kas tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. Seetõttu ka kaebuses viidatud võimalik hingelise erutuse seisund ei anna alust karistuse muutmiseks. 6

(7)4-20-2957 25. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.