4-20-2133 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-2133 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- mai
- a määrus, millega jäeti I.G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa
- märtsi
- a otsusele nr 2303,20,000411 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.G (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
- mai
- a määrus muutmata ja I.G määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on I.G advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- I.G esitas Harju Maakohtule
- aprillil 2020 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa
- märtsi
- a otsusele väärteoasjas nr 2303,20,000411, paludes talle määratud 800 euro suurust rahatrahvi vähendada või võimaldada rahatrahvi tasumist maksegraafiku alusel. Kaebaja tunnistas rikkumise toimepanemist, kuid märkis, et ta ei ole võimeline trahvi tasuma. Menetlusalune isik on Töötukassas arvel ja tema ainsaks sissetulekuks on töötutoetus ja töövõimetushüvitis. Samuti on tal kohustus tasuda igakuiselt oma lapsele elatisraha 300 eurot. I.G-le sobiks töökoht, mis on seotud auto juhtimisega. Seetõttu palus ta võimaldada tal autojuhiloa kasutamist.
- Politsei- ja Piirivalveamet väljastas Harju Maakohtule väärteotoimiku. Sellest nähtuvalt karistati I.G kohtuvälise menetleja
- märtsi
- a otsusega LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800 eurot, mis 1
(4)4-20-2133 tuli tasuda otsusele kaebuse esitamise 15-päevase tähtaja jooksul, s.o hiljemalt
- aprilliks
- Vaidlustatud otsuses oli märgitud edasikaebamise kord, mille kohaselt võis otsusele esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mis kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg
- aprill
- Harju Maakohus jättis
- mai
- a määrusega I.G kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa
- märtsi
- a otsusele nr 2303,20,000411 läbi vaatamata. Kohus märkis, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristus, s.o rahatrahv 800 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele maakohtu määruse edasikaebamise tähtaja, s.o 15 päeva jooksul. Maakohus märkis, et väärteoprotokoll on koostatud
- märtsil 2020, protokoll on I.G poolt allkirjastatud ja menetlusalune isik sai protokolli ärakirja kätte protokolli koostamise päeval. Väärteoprotokollis on märge selle kohta, et kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
- aprillist 2020 ja et lahend jõustub 15 päeva jooksul väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Kuna kaebuse esitamise viimane päev langes puhkepäevale, pikenes kaebetähtaeg
- aprillini
- Väärteoprotokollist nähtuvalt soovis menetlusalune isik lahendi kättesaamist e-posti teel. Kuna I.G sai väärteoprotokolli koopia kätte ja andis kohtuvälisele menetlejale oma kontaktina elektronposti aadressi, pidi ta hiljemalt alates
- aprillist 2020 kontrollima oma elektronposti. Harju Maakohtule edastatud kaebus on allkirjastatud
- aprillil 2020, s.o pärast väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg-s 4 sätestatud tähtaega ületavalt. Kohus ei saa läbi vaadata kaebust, mis on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning kaebuses ei ole taotletud kaebetähtaja ennistamist ega saa ka kaebuse esitamise tähtaega omal initsiatiivil ennistada. Kaebusest ei nähtu, et I.G oleks esinenud selline objektiivne takistus, mis tegi tal kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks. Kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega ületavalt ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, jättis maakohus I.G kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Seoses kaebuses esitatud palvega võimaldada menetlusalusel isikul autojuhiloa kasutamist, märkis kohus, et kaebaja juhtimisõiguse kehtivus on peatatud Harju Maakohtu
- novembri
- a määrusega kohtutäituri avalduse alusel I.G elatise võlgnevuse tõttu. Maakohus ei saa tsiviilkohtumenetluses koostatud määruse sisu ega kehtivust muuta.
- I.G esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub sisuliselt maakohtu määrus tühistada ja lugeda tema kaebus tähtaegseks. Kaebaja selgitab, et tal ei olnud võimalik kaebust õigeks ajaks esitada tõsiste terviseprobleemide ja kehva enesetunde tõttu. I.G palub, et ta kaebus läbi vaadataks, talle kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi summat vähendataks ning võimaldataks rahatrahvi tasuda maksegraafiku alusel. Ta on töötu ja osaliselt töövõimetu ega ole seetõttu võimeline 800 euro suurust rahatrahvi tasuma. Samuti on ta kohustatud igakuiselt tasuma oma lapsele elatist summas 300 eurot.
- Ringkonnakohtu poolt kirjalike seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks ette nähtud ajal esitas seisukoha kohtuväline menetleja, kes palub jätta maakohtu I.G kaebuse rahuldamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. I.G oli teadlik, et kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
- aprillist
- Samuti edastas kohtuväline menetleja otsuse menetlusalusele isikule tema 2
(4)4-20-2133 poolt avaldatud e-posti aadressile. I.G esitas kaebuse Harju Maakohtule
- aprillil 2020, s.o kaks päeva peale kaebetähtaja möödumist ning menetlusalune isik ei ole kaebetähtaja ennistamist taotlenud. Seega jättis maakohus põhjendatult I.G kaebuse läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. 6.
- Nagu maakohtu määruses märgitud, tuleb VTMS § 114 lg 4 kohaselt esitada kaebus kohtuvälise menetleja (Politsei- ja Piirivalveameti) otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokollis on märge selle kohta, et otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav alates
- aprillist 2020 ja et lahend jõustub 15 päeva jooksul väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Seetõttu lõppes kaebetähtaeg VTMS § 114 lg 4 ja KrMS § 171 lg 3 kohaselt
- aprillil
- Protokollist nähtuvalt on I.G andnud
- märtsil 2020 allkirja nii selle kohta, et talle on selgitatud menetlusaluse isiku VTMS §-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi, kui ka selle kohta, et ta on väärteoprotokolli koopia kätte saanud. Seega oli menetlusalune isik teadlik kuupäevast, millest alates on tal võimalik kohtuvälise menetleja otsusega tutvuda ja samuti asjaolust, et lahend jõustub 15 päeva jooksul väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Märkida tuleb sedagi, et vastavalt menetlusalune isiku soovile edastas kohtuväline menetleja I.G-le otsuse tema poolt avaldatud e-posti aadressile. Kuivõrd menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse alles
- aprillil 2020, siis on kaebus esitatud ilmselgelt pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole I.G maakohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud. 6.
- Kui kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, on kohtul võimalik VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 1 alusel möödalastud kaebetähtaeg ennistada, s.t võtta vastu pärast tähtaja möödumist esitatud kaebus. KrMS § 172 lg 2 nimetab mõjuva põhjusena isiku äraolekut, kuid lubab lugeda mõjuvaks ka muid põhjuseid. Kohtupraktikas on loetud mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel ka selliseid isikuväliseid (loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms) või isikuga vahetult seotud (raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms) asjaolusid, mis objektiivselt takistasid kaebuse esitamist tähtaegselt (
- detsembri
- a RKKKm asjas nr 3-1-1-144-03, p 8). 6.
- Kuigi I.G ei ole maakohtule ega ringkonnakohtule esitatud kaebustes kaebetähtaja ennistamist taotlenud, on ta maakohtu määrusele esitatud määruskaebuses selgitanud, et kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseks olid tõsised terviseprobleemid ja kehv enesetunne. Sellega seoses nendib ringkonnakohus, et nimetatud väide jääb pealiskaudseks ja paljasõnaliseks. Kaebuses ei ole täpsustatud, millised tõsised terviseprobleemid menetlusalusel isikul olid. Samuti ei ole esitatud kohtule tõendeid, millest oleks tuvastatav see, kas I.G üldse terviseprobleemid esinesid ja kuidas need takistasid tal kohtuvälise menetleja otsust tähtaegselt vaidlustamast. Seetõttu ei saa ringkonnakohus lugeda tõendatuks asjaolu, et terviseprobleemide tõsisuse tõttu ei olnud I.G võimalik esitada kaebust varem kui
- aprillil 2020, s.o kaks päeva pärast kaebuse esitamise tähtaja lõppu. Eeltoodud põhjendustel ei saa I.G väidetavaid terviseprobleeme ja kehva enesetunnet käsitada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena. 3
(4)4-20-2133
- VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega jättis maakohus ringkonnakohtu hinnangul I.G kaebuse kaebetähtaja möödalaskmise tõttu põhjendatult läbi vaatamata.
- Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS §-dest 194, 196 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu
- mai
- a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4
(4)