4-20-1031/43

(270019001299)Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi N.M väärteoasi karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik N.M, isikukood XXX; kannab aresti Rapla politseijaoskonna arestikambris, elukoht: xxxxxxx mnt xxxx, xxxxx; EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; kuus kehtivat karistust väärtegude eest. Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond, vanemväärteomenetleja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-dest 48 ja 56 ning väärteomenetluse seadustiku § 107 lg 1 p-st 1, §-st 111 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada N.M väärteo toimepanemises KarS § 218 lg 1 järgi ning määrata karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.
2. Aresti tuleb kandma asuda pärast Pärnu Maakohtu 10.07.20219.a otsusega määratud kümnepäevase aresti ärakandmist, aresti kandmise alguseks lugeda 05.04.2020.a kell 09.
4. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista N.M-ilt menetluskuluna välja määratud kaitsjale määratud tasu summas 158, 40 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
5. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. 1

(4)4-20-1031 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus anda N.M-ile allkirja vastu ja edastada täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Kohtuotsuse kuulutamine: 01.04.2020.a. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 137 kohaselt esitatakse apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEO KIRJELDUS 24.06.2019.a ajavahemikul kella 02:12 kuni 02:49 ajal lõhkus N.M Raplas, Savi tn 2 asuva Rapla arestimaja kambri nr 3 aknaklaasi, kambri ukseklaasi, kambri narivoodi keti ja kinnituse, millega põhjustas Riigi Kinnisvara AS-le kahju 678, 27 eurot. Eeltooduga rikkus N.M KarS § 203 lg 1 sätteid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohus, uurinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistaja ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamused kohtuvaidluses, asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on kahtlusteta tõendamist leidnud ja tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. N.M tunnistas ennast süüdi temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises. N.M selgitas, et temal tekkis ärevus, ta pöördus korduvalt valvur V poole, et ta leiaks üles Xanaxi tabletid, mis võtavad maha ärevushäire ja lasevad olla stabiilsena. Tal tekkis ka õhupuudus, ärevushäire ei taandunud. Käis kiirabi, kiirabi andis teada, et nemad psühhotroopseid rohtusid anda ei tohi. Ta koputas korduvalt uksele, võib-olla tunde. Siis märkas, et saaks õuest aknast õhku, pidin tekitama endale sellise võimaluse, et jääda ellu. Ei leidnud muud võimalust värske õhu saamiseks. N.M selgitas, et tal on edasisele elule igati normaalsed vaated, teab, millest peab eemale hoidma. On tänaseks aru saanud, mis tegi valesti, mida ma tohib ja ei tohi teha. Tahab olla toeks oma emale, kes väga vajab seda praegu. Vabandas VA ees 24. juunil toimunuga seoses. Lisaks N.M-i poolt süü omaksvõtule on tema poolt toimepandu tõendatud ka tunnistaja VA ütlustega, mille kohaselt oli tema 23.06 tööl öövahetuses, N.M oli väga närviline, täpset kellaaega ei mäleta, see võis olla kella kahe-kolme vahel öösel, hakkas ta kambrit lammutama. Ülemine nari on hingede peal, teine pool on ketiga kinni, ta hakkas seda nari loopima senikaua, kuni vinkelraud lahti tuli. Siis läks aknaklaas, siis läks ukseklaas. Selle aja jooksul jõudis tunnistaja kolm korda abi kutsuda, patrull oli parajasti linnast väljas, ei jõudnud nii kiiresti. Käis N.M-i vaatamas aga ei mäleta, kas nad rääkisid. Need rohud, mis N.M peal olid, sai ta kogu aeg. Tunnistaja ei mäleta, et N.M oleks temalt rohtusid ei küsinud. See lõppes nii, et kamber oli lõhutud, kui patrull tuli, tõstsime ta teise kambrisse ringi. Hommikuks oli ta suhteliselt rahulik. Üleeile õhtul, kui tunnistaja tööl oli, palus N.M tema käest vabandust. 2

(4)4-20-1031 N.M-i poolt kambris nr 3 toime pandud lõhkumist kinnitab fototabel, milles olevatel fotodelt on näha vigastused N.M-i käelabadel; kambris nr 3 on ülemine nari on kinnitustest lahti, nari hoidev kett on katki ja seinal puudub nari hoidev detail; kambri ukseklaas on lõhutud, põrandal on pool kambri ukse akna ümmargusest klaasist /tl 4-7/. Väärteotoimikule lisatud videosalvestiselt on näha Rapla arestikambris nr 3 toimunu 24.06.2019.a ajavahemikul kell 01:00 kuni 03:

1. Tõenduslikku tähtsust omab salvestiselt nähtu järgmistel aegadel: 1:08, 1:37, 1:46, 1:
2. N.M liigutab ülemist nari jõuliselt üles-alla kuni nari kinnitav kett puruneb. N.M räägib kellegagi kambri ukse juures, lõhub mopi varre ära, räägib jälle kambri ukse juures. Seejärel kasutab mopi vart vinkelraua seinalt lahti kangutamiseks, vahepeal vehib käega, räägib ukse poole. Vinkelraud on seinast lahti kangutatud, N.M joob vett, puhkab, seejärel lõhub vinkelrauaga kambri akna, istub naril ja hingeldab. N.M läheb lõhutud akna juurde ja seisab seal, enda sõnul ahmib värsket õhku. Mõne aja pärast lõhub vinkelrauaga ukse klaasi. Peale seda tuleb patrull ja viib ta ära. Kohtuvälise menetleja taotlusel lisas kohus väärteoasjale kaks 23.06 ja 24.06.2019.a kiirabikaardid. Kiirabikaartidelt nähtub, et 23.06.2019.a kell 15:00 kaebas Rapla arestimajas viibiv N.M seda, et halb on olla, psoriaas läheb hullemaks, salvi ei ole, on närviline. Antud diasepaami. 24.06.2019.a kell 03:27 kaebas N.M , et põeb psoriaasi, nahk kiheleb, muidu tervise üle ei kaeba, valusid ei ole. Antud diasepaami ja haloperidooli. Kiirabikaartidelt nähtub, et arestimajas tagati N.M-ile vajalik meditsiiniline abi ning kohtu hinnangul ei nähtu N.M-i kaebustest meditsiinitöötajatele asjaolu, mis seaks kahtluse alla tema süüvõime temale etteheidetud väärteo toimepanemise ajal. Kohus leiab, et N.M on oma teoga täitnud KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. N.M lõhkus tahtlikult 24.06.2019.a ajavahemikul kella 02:12 kuni 02:49 ajal Raplas Savi tn 2 asuva Rapla arestimaja kambri nr 3 aknaklaasi, kambri ukseklaasi, kambri narivoodi keti ja kinnituse ning mopi varre. Lõhkumisega põhjustas N.M Riigi Kinnisvara AS-le kahju 678, 27 eurot / tl 9 /. N.M-ile etteheidetav süütegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi, tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud. KARISTUSE MÄÄRAMINE Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. 3

(4)4-20-1031 Kohus hindab N.M-i süü temale etteheidetud väärteo toimepanemises keskmiseks ning leiab, et N.M-i puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes. Vastavalt karistusregistri andmetele omas N.M enne käesoleva väärteo toimepanemist viite kehtivat väärteokaristust. N.M-i oli neljal korral erinevate väärtegude eest karistatud rahatrahviga, kõik rahatrahvid on tasumata. 09.04.2019.a määras kohus N.M-ile KarS § 262 lg 1 järgi karistuseks aresti 5 päeva. 13.05.2019.a karistati N.M-i KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahviga 120 eurot. /tl 15-18/. N.M on käesoleva väärteo toimepanemisega näidanud, et varasemad karistused rahatrahvide näol, mis on tasumata ja viiepäevase aresti näol ei ole tema suhtes karistuse eesmärke täitnud, sest menetlusalune isik on järjekindlalt jätkanud väärtegude toimepanemist. Eeltoodust järeldab kohus, et rahatrahv ei mõjuta N.M-i süütegude toimepanemisest hoiduma ning ta võib ka edaspidi jätkata õiguskorra rikkumist ning N.M-ile tuleb karistuseks määrata arest. Kohus leiab, et N.M-ile aresti määramine tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid. Kohus ei pea võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. 02.07.2019.a pööras kohus N.M-ile Pärnu Maakohtu 26.06.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele./tl 15-18/. Eeltoodust nähtub, et N.M ei suuda täita temale kohtu poolt pandud kohustusi, mistõttu puudub kohtul veendumus, et N.M täidab üldkasuliku tööga kaasnevat kohustust teha tööd tähtaegselt ja vastavalt ajakavale. N.M taotles aresti ositi kandmist Rapla arestikambris, kuna tal on vaja juurde hankida ravimeid, ravisalvi, vitamiine, hügieenivahendeid, kohvi, teed ja telefonikaarte ning teha vajalikke toiminguid kodus. N.M leiab, et tema tervislik seisund on aresti kandmise ajal seoses arestimaja üldiste tingimustega halvenenud, mistõttu peab ta põhjendatuks aresti kandmist ositi. KarS § 66 kohaselt võib kohus, mõistes aresti, määrata karistuse kandmise ositi, arvestades süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit. Kohus ei pea aresti ajatamist põhjendatuks. N.M-ile ei ole seoses tema tervisliku seisundiga näidustatud ravi, mida tuleb teostada meditsiiniasutuses kindlaks määratud aegadel ning aresti kandmine võib ravi katkestada ja seeläbi süüdlase tervist kahjustada. Asjaolu, et arestimaja tingimustes ning karistuse kandmisega kaasnevast stressist tingituna võib krooniline haigus ägeneda, ei ole karistuse ajatamise aluseks. N.M-ile tagatakse vajalike ravimite ja hügieenivahendite kättesaadavus aresti kandmise ajal. Kohus peab võimalikuks mõista aresti sanktsiooni keskmises määras ning määrab N.M-ile karistuseks viisteist päeva aresti. Aresti tuleb kandma asuda 05.04.2020 kell 09:30. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4