Obsah (6)

§ 204§ 123§ 87§ 15§ 29§ 120

4-19-2017 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2019. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-2017 Kohtunik Piia Jaaksoo

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui E.B järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

1. Edastada kohtuotsus E.B-le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva 1 4-19-2017 jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 18.03.
2. a otsusega väärteoasjas nr 2570,19,000102 /VTT tl 12/ karistati E.B järgmise rikkumise eest – 16.02.2019 kell 11.31 Tallinna mnt 63 Haapsalu linn Lääne maakond, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,27 mg/l +/- 0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,22 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0083, taatlustunnistuse nr TTRC-18-
3. Rikkus LS § 69 lg
4. Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg
5. E.B karistati LS § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 65 trahviühikut, s.o 260 eurot. Kaebus Kaebaja leiab /tl 1-6/, et otsus tuleb tühistada või vähendada karistust. Kaebaja leiab, et otsus tuleb tühistada kuna kaalutlusõiguse teostamisel jäeti arvestamata olulised asjaolud, arvestati kohatuid asjaolusid ning karistamine otsuses kajastatu alusel on ebaõiglane ning vastuolus seadusest tuleneva kohustusega võtta karistuse määramisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid. Isikut ei saa karistada negatiivse statistika parandamiseks liiklusõnnetuste osas, kuna negatiivne statistika ei ole kuidagi seotud kaebajaga. Teiseks kaebaja möönab ning on kahetsenud, et omamata alkomeetrit puudus tal võimalus ise veenduda kaines olekus, ent eeldades enda kainet olekut, istus rooli. Seega on tegemist isikuga, kes on käitunud oma parima teadmise juures ning tema raskem karistamine preventatiivsetel eesmärkidel ei ole kohane ja ei saa kuidagi parandada liiklusõnnetuste statistikat. Lisaks ei toonud tema tegevus kaasa liiklusõnnetust, mistõttu on eeltoodud karistamise põhjendus täiesti meelevaldne ning kohatu. Täiendavalt ei ole hetkel olnud põhjust tõsiselt karta politsei poolt välja toodud õigushüve kahjustumist ehk ei ole esinenud asjaolusid, mille alusel oleks kohane väita, et kaebaja tegevuse tulemusena kaasnes oht inimese elule. Väärana on märgitud väärteo toimepanemise koht või alternatiivselt on vääralt kirja pandud toimepanemise kohas mõõdetud tulemus. Aadressil Tallinna mnt.63, Haapsalu linn, Lääne maakond on tuvastatud kaebaja väljahingatavas õhus esmane alkoholisisaldus. Ent alkoholisisaldus 0,27+- 0,05mg/l kohta on tuvastatud politseijaoskonnas aadressil Lossiplats
6. Seega kajastuvad väärteoasja otsuses valed faktilised asjaolud, mis omakorda loovad olukorrast vale arusaama ning toovad sellega kaasa väärteoasja tühisuse, kuna otsuses kajastatud kujul toimunud sündmust ei ole aset leidnud. Otsus lähtub eeldusest, et kaebaja oli teadlik oma rikkumisest, hoolimata sellest, et menetleja enda poolt on välja toodud, et tegu on toime pandud ettevaatamatult. Seega on politsei rakendanud vääralt oma kaalutlusõigust, hinnates tegu raskemaks teadliku tegutsemise tulemusena, olles samas ise tõdenud, et tegemist oli ettevaatamatusega. Kaebaja on ka oma selgitustes selgitanud, et ta ei oleks sõidukit juhtinud, kui ta oleks olnud teadlik, et alkoholil on jätkuvalt mõju tema kehale, kusjuures on kaebaja kahetsenud, et ta ei olnud 100% veendunud enne rooli istumist selles, et alkoholijoovet enam ei esine. On eluliselt usutav, et vastavas olukorras, kus vastav otsus enese kaine oleku üle eelmise õhtu minimaalse alkoholitarbimise ning suures koguses vee tarbimise puhul võetakse vastu operatiivselt, ei pidanud ega saanudki käesolevas olukorras kaebaja leida, et alkoholil on jätkuvalt mõju tema kehale. Olukorda tuleb hinnata ex ante, mitte ex post. Politsei jätab aga oma otsuses ettevaatamatusest teo toime panemise arvestamata, hinnates tegevust tahtlikuks ning sellega seoses karistust ka raskendab. 2 4-19-2017 Politsei on otsuses jätnud arvestamata kaebaja seisukoha ning ütlused. Kaebaja ei saanud võtta teadlikult riski, kui ta ei olnud oma jääknähtudest teadlik, vaid toimis nii nagu on protokolli tunnistustes kirjas ehk tarbis eelmisel õhtul vähe alkoholi ning palju vett. Lisaks olid juhi reaktsioonid ja olek täiesti korras ehk ta tundis ennast täiesti kainena, mis on samuti protokollis kirjas, kuid on jäetud arvestamata. Hinnatud on vaid alkoholisisaldust ning leitud põhjendusi karistuse raskendamiseks, ent arvestamata jäetakse asjaolud, mis on karistust kergendavad. Seega loob politsei otsus kooslusena vale arusaama juhtunust ning karistab oluliselt rangemalt kui oleks kohane konkreetses situatsioonis karistada. Menetleja on otsuses meelevaldselt väitnud, et rangem karistamine ning kaebaja majandusliku seisukorra halvendamine parandab liiklusharjumusi. Tegemist on menetleja subjektiivse arvamusega, mis aga on vastuolus faktilise olukorraga. Kaebaja kujul on tegemist üliõpilasega, kelle majanduslik olukord, kui seda üldse arvestada väärteo menetlemisel, saab olla vaid karistust kergendav asjaolu. Kaebaja majanduslikult keerukasse olukorda surumine, väites sellega liiklusharjumuste parandamist, on väär, eriti olukorras, kus tegemist on ennegi sissetulekut mitte omava isikuga. Seda ei ole aga menetleja oma otsuses arvestanud, vaid rõhunud vaid oma subjektiivset soovi võimalikult rangelt kaebajat karistada. Otsuses ei kajastu, et arvestataks kaebaja kahetsust. Taaskord on kergendava asjaolude hulgas see välja toodud, ent otsuse kaalumisel arvestamata, mille rikutakse oluliselt menetlusõiguse normi ja see on mõjutanud ka asja otsustamist. Otsuses ei kajastu, et arvestataks kaebaja varasemat käitumist. Kuna kaebajal ei ole varasemalt ühtegi karistust, on tegemist tema esimese rikkumisega. Seda enam on kohatu, et esimese rikkumise korral heidetakse kaebajale ette negatiivset liiklusõnnetuste statistikat, sest kaebaja on oma varasemas käitumises olnud alati korrektne ning seaduskuulelik. Menetleja on lähtunud vaid hüpoteetilistest ning karistust raskendavatest kaalutlustest, ent on kaalumata jätnud kõik kergendavad asjaolud karistuse määramisel, rakendades seega olulisel määral valesti kaalutlusõigust. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et väärteo otsus tuleb olulistest menetleja eksimustest tulenevalt tühistada või karistuse määra tuleb vähendada kohtu poolt kõiki asjaolusid arvesse võttes mõistlikuks peetava suuruseni. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ja leidis vastuses kaebusele /tl 1919a/, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Kergendava asjaoluna arvestatud kahetsusega ja loomulikult sellega, et menetlusalusel isikul varasemad rikkumised puuduvad. Rikkumiste puudumist tõendab toimikus olev karistusregistri väljavõte. Raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust ei ole määratud tuginedes statistikale, selgitatud on olukorda liikluses ja viidatud teo ohtlikkusele. Alkoholipiirmäära ületavas seisundis sõidukijuhtimine kujutab ohtu liikluses. Kuigi hetkel õnnetust küll ei juhtunud, oli kaudne oht selleks olemas. Teadaolevalt ei olnud menetlusalune isik sõidukis üksi. Seega oli ta ohtu seadnud ka kaasreisijad ja antud juhul oligi alkoholi piirmäära ületava juhi tegevuses tõsiselt karta õigushüve kahjustumist. Seadusest tulenevalt on tegemist karistatava teoga. Rikkumise kohaks saab olla koht, kus sõiduk kinni peeti ja juht juhtimiselt kõrvaldati. Väärteoprotokolli kohaselt on rikkumine toime pandud aadressil Tallinna mnt 63 Haapsalus Linna tee ja Kase tänava vahel. Juht toimetati joobe tuvastamiseks Haapsalu politseijaoskonda, kus kasutati tõenduslikku alkomeetrit mille näit andis positiivse tulemuse. Tõendusliku alkomeetri protokoll vormistati jaoskonnas. Faktiliste asjade moonutamisest ei saa juttugi olla, Tallinna mnt 63 juures on politsei poolt tuvastatud sõidukijuhtimise fakt. 3 4-19-2017 Ettevaatamatust on otsuse tegemisel arvestatud. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et tarvitas eelmisel õhtul minimaalselt alkoholi ning suures koguses vett. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt ei saa kindlasti kuidagi rääkida väikesest kogusest alkoholist. Teada on, et erineva alkoholijoomine võib mõjutada organismist alkoholi kadumist. Samas sellise alkoholi koguse ja aja juures ei ole väljapuhkamise aeg piisav. Seda oleks pidanud menetlusalune isik ka teadma. Üldiselt 80 kg kaaluva mehe organismist väljub 2 pitsi 0,08 liitrit viina 40% ca 6 h ja 2,5 liitrit õlut 4,5% 18 h. Kui selle valemi järgi arvestada, siis väljapuhkamise aeg jääb kindlasti lühikeseks. Otsuse esimese leheküljel on märge - kergendav asjaolu: kahetsus. Seega ei saa väita et sellega menetleja ei oleks arvestanud. Kohtuväline menetleja on arvestanud eelnevate rikkumiste puudumisega. Vastasel juhul oleks otsuses kajastatud et isik on varasemalt karistatud ja siis võinuks kaalutlusele tulla ka juhtimisõiguse äravõtmine. On väga kahetsusväärne, et menetlusalune isik ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest. Kohtuväline menetleja leiab, et antud väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr 2570,19,000102 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust, mis on 260 eurot. Otsus väärteoasjas tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 6, VTT tl 2/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad /VTT tl 11, 12/. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas E.B on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. E.B on tunnistanud /VTT tl 6-7/, et eelmisel õhtul tähistasid neljakesi koos sõpradega sünnipäeva. Kella 20 ajal hakkasid alkoholi tarvitama. Kamba peale oli üks liitrine rumm „Captain Morgan“ ja üks 0,5 liitrine viin „Stolitšnaja“. Lahjendasid kanget alkoholi „Coca-Cola“ ja apelsinimahlaga. Tarbis enda arvates alkoholi mõõdukalt. Täpset kogust ei oska öelda. Arvab, et jõi teistest sõpradest natukene vähem alkoholi. Tarbis alkoholi kella 02ni. Kell 03 ajal läks magama. Hommikul kuskil kell 09 ajal ärkas üles. Kusagil kella 10 ajal sõid koos. Kella 11 ajal sõi ära taldrikutäie salatit. Kuskil 11.20 ajal otsustasid sõita sõbra autoga, millega olid tulnud peole, Haapsallu vanalinna pitsat sööma. Tundis ennast täiesti kaine olevat ja pakkus ennast autojuhiks. Kella 11.30 ajal kui juhtis sõbra R T autot rg-märk *, peatas neid politsei ja selgus, et on siiski mitte täiesti kaine. Väärteoprotokolli /VTT tl 11/ on kirjutanud, et kahetseb juhtunut ja üritab olla edaspidi hoolsam. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 16.02.

1. a /VTT tl 3/ nähtub, et kell 11.31 on indikaatorvahend E.B kontrollimisel andnud positiivse tulemuse. Pöördel on joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, mille kohaselt on E.B tuvastatud suured silma pupillid, kõne selge, aja-, isiku ja kohataju selge, 4 4-19-2017 teadvusel, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioon häireteta, käitumine ja reaktsioonikiirus normaalne, alkoholi lõhn suust. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrüki /VTT tl 4-5/ kohaselt kasutati 16.02.
2. a tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110EST nr ARDM0083, kontrollile allutatud isik E.B , tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,27 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,22 mg/l. Tunnistaja J P ütluste /VTT tl 9/ kohaselt 16.02.
3. a oli graafikujärgses patrullis, teostasid liiklusjärelevalvet Tallinna mnt 63 juures Haapsalus, seistes tee ääres. Kella 11.30 ajal peatas Uuemõisa poolt tuleva sõiduki BMW rg-märk * * millel tuled ei põlenud. Juhiga suheldes tundis kerget alkoholi lõhna. Kontrollis BMW juhi E.B võimalikku joovet indikaatorvahendiga, mis näitas alkoholi. Täpsemal kontrollimisel indikaatorvahendiga oli näit 0,25 mg/l. Kõrvaldasid juhi sõiduki juhtimiselt ja toimetasid politseijaoskonda edasisteks menetlustoiminguteks. Sõiduki omanik R T oli kõrvalistujana, sõidukis viibinud J A oli kaine ja jätkas kaine juhina BMW juhtimist. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 16.02.
4. a /VTT tl 8/ kohaselt kõrvaldati LS § 91 lg 2 p 2 alusel E.B sõiduki BMW 320 rg-märk * juhtimiselt Tallinna mnt 63 Haapsalu kell 11.31 kuni kainenemiseni. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et E.B on toime pannud teo, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse. E.B rikkus oma tegevusega LS § 69 lg 3, mis sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et E.B poolt toime pandud tegu täidab LS § 224 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi. Kohus märgib, et kogutud tõenditega on üheselt tuvastatav, et väärteo toimepanemise koht oli Tallinna mnt 63 Haapsalu nagu väärteoprotokollis kirjas on, just selles kohas peatas politsei E.B poolt juhitud sõiduki. Tõenduslikku alkomeetrit kasutati E.B suhtes politseijaoskonnas, kuid see asjaolu ei muuda teo toimepanemise kohta ja ei raskenda E.B olukorda, kuna peale E.B kinnipidamist politsei poolt E.B alkoholi ei tarvitanud, seega 15 minutit peale süüteo toimepanemist tõendusliku alkomeetri kasutamine tema suhtes pigem kergendab E.B olukorda. Kohus leiab, et E.B pani talle süüks arvatud väärteo toime ettevaatamatusega. Kohus leiab, et E.B politseile antud ütlused ja kaebuses avaldatud asjaolud eelmise õhtu alkoholitarvitamise kohta ei lange kokku. Politseile antud ütlustes tunnistab sõpradega 1,5 liitri kange alkoholi tarvitamist, kaebuses väidab, et eelmisel õhtul tarvitas alkoholi minimaalselt ja jõi palju vett. Tõendusliku alkomeetri tulemus näitab, et E.B oli eelmisel õhtul alkoholi tarvitanud koguses, et ta autot juhtima asudes ei olnud seisundis, milles oleks võinud autot juhtida. Juht ei saa oma seisundit hinnata elulise ustavuse vms tegurite järgi vaid peab olema veendunud, et ta on seisundis, milles võib autot juhtida.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks E.B pidanud ette nägema, et ta võib olla seisundis, mis ei luba tal autot juhtida. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et E.B on talle süüks arvatud LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. 5 4-19-2017 Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, E.B poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on E.B karistanud LS 224 lg 1 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut, s.o 260 eurot. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis E.B puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et E.B süü on keskmisest suurem, alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,22 mg/l, mis on LS § 224 lg 1 sätestatud rikkumise ülemise piiri lähedal. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud kahetsuse ning kohus nõustub selle seisukohaga. E.B tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatise /VTT tl 14/ järgi E.B on karistamata isik ja tegu on toime pandud ettevaatamatusest, seega karistuse eripreventiivne eesmärk ei tingi rangema karistuse mõistmist. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel on karistuse mõistmisel oluline karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra kaitsmine. Kohus leiab, et E.B, olles esmase juhtimisõigusega /VTT tl 13/, näitas oma tegevusega selgelt, et seab esiplaanile enda huvid ning liiklusturvalisus ja teiste inimeste ohutus jääb tahaplaanile. Kõikidel liiklejatel on alus eeldada, et teised liiklejad täidavad liiklusnorme ja seeläbi on viidud liikluses ohuolukordade tekkimine miinimumini. Kohtuväline menetleja on selgitanud otsuses, et politsei on liikusjärelevalve teostajana kohustatud negatiivse statistika parandamiseks võtma kasutusele seadusest tulenevad meetmed. Kohus leiab, et sisuliselt on seeläbi tegemist karistuse mõistmise ühe alusega – karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt välja toodud asjaolud, et otsuses ei ole arvestatud kahetsusega, sellega, et tegu toime pandud ettevaatamatusest, on paljasõnalised. Karistus ei ole määratud rikkuja majandusliku olukorra halvendamiseks vaid otsuses on märgitud, et karistus võib halvendada rikkuja majanduslikku olukorda. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele. E.B süü on keskmisest suurem (mis tingib karistamise karistuse keskmisest määras suuremas määras). Karistust kergendab kahetsus, E.B on eelnevalt karistamata, tegu on toime pandud ettevaatamatusest – need asjaolud võimaldaksid määrata karistuse keskmises määras. Samas karistuse üldpreventiivne eesmärk tingib karistamise keskmisest määrast suuremas määras. Lähtudes eeltoodust jätab kohus E.B-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmata. 6 4-19-2017 E.B on kaebuses viidanud oma majanduslikule olukorrale, on üliõpilane, sissetulekut mitte omav isik. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohus leiab, et E.B puhul on mõjuv põhjus, et määrata rahatrahv tasumisele ositi. Kohus leiab, et KarS § 66 lg 3 juhindudes tuleb E.B-le võimaldada määratud rahatrahv tasuda ositi 10 kuu jooksul. Kohus jätab E.B kaebuse rahuldamata, kuid kohus teeb uue otsuse karistuse täitmise osas, määrates rahatrahvi tasumisele 10 kuu jooksul igakuiste osamaksetena. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 1, § 69 lg 3, KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2, 3,

§ 120lg 1, 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 7