Obsah (4)

§ 424§ 65§ 68§ 74

1-13-8671 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-8671 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarik

§ 424järgi lühimenetluse korras Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23.

oktoobri 2013 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdistatav G.R apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava G.R apellatsioon Viru Maakohtu

1. oktoobri 2013 otsuse peale kriminaalasjas 1-13-8671 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Viru Maakohtu 23.10.2013 otsusega tunnistati G.R süüdi

§ 424järgi (06.08.2012 episood) ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati G.R vangistusega 4 kuud.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud karistus 4 kuud vangistust kaetuks Viru Maakohtu 28.08.2012 otsusega mõistetud karistusega 6 kuud vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. Lisaks tunnistati Viru Maakohtu 23.10.2013 otsusega G.R süüdi

§ 424järgi (11.05.2013 episood) ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati G.R vangistusega 8 kuud.

§-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörati Viru Maakohtu 28.08.2012 otsusega mõistetud karistus 6 kuud vangistust täitmisele ja suurendati Viru Maakohtu 23.10.2013 otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.08.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu võrra, ning mõisteti G.R-ile liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.05.2013 13.05.2013, s.o kokku 3 päeva ja G.R poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks määrati vanglasse saabumise aeg, seniks kehtib tõkend – elukohast lahkumise keeld.

1. Viru Maakohtu 23.10.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni G.R, kes palub tühistada maakohtu otsus tema karistust puudutavas osas ja teha uus otsus, millega asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. 2.
2. Süüdistatav leiab, et maakohus pole enda otsuses piisavalt arvestanud, et G.R kahetseb toimepandud tegusid ja on otsustanud enda käitumist muuta ning alustanud ravi alkoholismi vastu. Ravi alustamise kohta esitas süüdistatav ka tõendi. G.R on olemas kindel elukoht ja töökoht ning ta on loonud pere. Vangistus lõhuks kõik seni saavutatu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus, hinnates G.R poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
4. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
5. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on G.R-ile karistust mõistes väga põhjalikult motiveerinud (otsuse lk 5-7) mõistetava karistuse liiki ja määra.

§ 424näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Maakohus arvestas G.R-ile karistust mõistes nii isiku süüd, mille hindas keskmiseks, kui ka karistuse üld- ja eripreventiivset mõju. Maakohus arvestas G.R karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. 23.10.2013 otsusega mõistis Viru Maakohus arvestades lühimenetluse sätteid G.R-ile

§ 424

järgi 06.08.2012 episoodis 4 kuud vangistust ja 11.05.2013 episoodis 8 kuud vangistust, s.o alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohtu hinnangul ei ole varasemad kergemaliigilised mõjutusvahendid (vangistusest tingimisi vabastamine ja üldkasulik töö) mõjutanud G.R hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning kuna muud karistusõiguslikud mõjutusvahendid on ammendatud, tuleb süüdistatava suhtes kohaldada vabadust piiravat karistust. -2-

§-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pööras maakohus täitmisele Viru Maakohtu 28.08.2012 otsusega mõistetud karistuse 6 kuud vangistust, kuna G.R pani katseajal toime uue kuriteo. Juhindudes eeltoodust mõistis Viru Maakohus 23.10.2013 otsusega G.R liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust, millest arvestades eelvangistuses viibitud aega kuulub kandmisele 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Selline karistuse mõistmine on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise puhul, seda eriti katseajal, ei ole võimalik kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13; 3-1-1-18-11; 3-11-13-11; 3-1-1-11-10; 3-1-1-12-05; 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06; 3-1-1-26-03). 5.1. Tulenevalt

§ 74

lg 5 kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg 2, nagu on teinud ka maakohus.

Tulenevalt kohtupraktikast on maakohus õigesti pööranud kogu liitkaristuse täitmisele ja mõistnud G.R-ile vabaduskaotusliku karistuse. Seega pole perspektiivikas G.R kaebus enda karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. 5.

1. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lühimenetlusega, siis kohtupraktika kohaselt (RKKKo 3-1-1-91-07; 3-1-1-2-10; 3-1-1-79-10; 3-1-1-99-13) täiendavate tõendite esitamine on välistatud, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt. Käesoleval juhul on lisatud tõend, mis kinnitab süüdistatava poolt alkoholiravi alustamist, kuid tulenevalt eeltoodust ei saa ringkonnakohus tugineda nimetatud dokumendile.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Mati Kartau Tiit Lõhmus -3- Maarika Kuusk