tingimisi vangistus 2 kuud katseaeg 3 aastat, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuud; 20.02.2009.a. Tartu Maakohtu poolt
vangistus 4 kuud.
lg 2 alusel liitkaristus vangistus 6 kuud, mis
Tartu Maakohtu poolt
tingimisi vangistus 6 kuud katseaeg 18 kuud; tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 12.01.2012.a.
Süüdi tunnistada K. S.
2.
kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 6 (kuue) kuu vangistuse võrra, mõista K. S. liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. 2 3.
lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 850 (kaheksasaja viiekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 2 (kahe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata K. S. Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab K. S. järgima kontrollnõudeid vastavalt
sätestatule: elada oma alalises elukohas aadressil: xxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks.
järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks 8-kuulist vangistust.
kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so. 6 kuud vangistust võrra, mõista K. S. liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 850 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 2 aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata K. S. üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai K. S. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas K. S. kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. K. S. nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsusena kinnitada. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad K. S. sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt prokuröri määrusest ja kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste taotlusest (tl 25, 26) on kriminaalasja kohtueelses menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest 32 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 435 eurot, sest K. S. pani toime teise astme kuriteo. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.