← Eesti

1-12-2420/5

Obsah (5)§ 424§ 169§ 65§ 74§ 75

1-12-2420 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 13.aprill 2012, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-12-2420 (11260105539) Kohtunik Roomet Sõnna Kohtuistung

§ 424

tingimisi vangistus 2 kuud katseaeg 3 aastat, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuud; 20.02.2009.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 169

vangistus 4 kuud.

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus vangistus 6 kuud, mis

§ 65lg 2 alusel asendati 360 tunni ÜKT-ga, (sooritatud); 28.09.2011.a.

Tartu Maakohtu poolt

§ 424

tingimisi vangistus 6 kuud katseaeg 18 kuud; tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 12.01.2012.a.

§ 424järgi RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada K. S.

§ 424järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 28.09.2011.a.

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 6 (kuue) kuu vangistuse võrra, mõista K. S. liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. 2 3.

§ 74

lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 850 (kaheksasaja viiekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 2 (kahe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata K. S. Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab K. S. järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

sätestatule: elada oma alalises elukohas aadressil: xxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks.

  1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. Välja mõista K. S. menetluskulud riigieelarve tuludesse: sundraha 435 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 32 eurot, kokku 467 (nelisada kuuskümmend seitse) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 AS Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049874, märkides selgitusena „K. S. , 1-12-2420, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K. S. süüdistatakse selles, et tema 14.12.2011.a. kella 13.00 ajal Võru maakonnas Vastseliina vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 285.kilomeetril juhtis mootorsõidukit VAZ 2121 registreerimismärgiga 143 RAB, olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus F.G väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,24 mg/l (/+ 0,12 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus K. S. Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani K. S. toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks 8-kuulist vangistust.

§ 65lg 2 alusel, suurendades karistust 3 Tartu Maakohtu 28.09.2011.a.

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so. 6 kuud vangistust võrra, mõista K. S. liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 74

lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 850 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 2 aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata K. S. üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai K. S. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas K. S. kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. K. S. nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsusena kinnitada. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad K. S. sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt prokuröri määrusest ja kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste taotlusest (tl 25, 26) on kriminaalasja kohtueelses menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest 32 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 435 eurot, sest K. S. pani toime teise astme kuriteo. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.