MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulus 4 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks 08.12.2009.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks loeti 4 aastat ka 7 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 20.01.2009.a. 1
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 kuud; 7) 19.01.2006.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi vangistusega 11 kuud,
lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.
MS § 328 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 aastat ja 4 kuud. 19.12.2007.a Harju Maakohtu poolt pöörati karistus täitmisele ning
lg 5 alusel mõisteti vangistus 8 kuud ja 11 päeva; 8) 08.12.2009.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 4 aastat ja 7 kuud ja
Lõplikuks karituseks mõisteti
Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu vangla B.H vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetav on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Varem on ta rikkunud ka käitumiskontrollinõudeid, tema käitumist vabaduses mõjutab varasem riskiv ja hoolimatu eluviis ning pikaajaline narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetaval puudub konkurentsivõimeline haridus, elukutse ja töökogemus. B.H selgitas, et on Tartu vanglas viibimise ajal saanud tegeleda eneseanalüüsiga, läbinud rehabilitatsiooni, tänu millele on ta otsustanud loobuda varasemast elustiilist. Tartu vanglas on aidatud tal oluliselt varasemat mõtteviisi muuta. Kinnipeetav on seadnud endale eesmärgi, mille tahab saavutada - praegu tahab ta vabadusse saada ja tööle asuda. Ta tahaks tasuda trahvid ja hagid, milleks vangistuses tal võimalust ei ole. Hetkel töötab ta vangistuses majandustöödel. Ka vabanedes loodab ta tööle saada kalakombinaati, kus töötab tema ristiema, kes on esialgselt lubanud ta ka enda juurde elama võtta.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui 2
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.H on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, korduvalt ka vangistusega. Varasemad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekale käitumisele. Teda on varem vangistusest vabastatud ka tingimuslikult enne tähtaega, kuid ta ei järginud kontrollnõudeid, mistõttu pöörati vangistus uuesti täitmisele. Käesolevalt kannab ta liitkaristust, muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kõik eelnev tekitab kohtus kahtluse selles, kas kriminaalhooldus oleks piisavalt mõjus hoidmaks teda uusi kuritegusid toime panemast. Samas on positiivne, et B.H on viimase vangistuse ajal aktiivselt tegelenud probleemidega, mis on viinud teda kuritegude toimepanemisele. Ta on tegelenud eneseanalüüsiga ja astunud reaalseid samme enda mõtteviisi muutmiseks ning ka tööharjumuse tekitamiseks. Kuid käesolevaks ajaks on kohtu arvates muutused veel liialt lühiajalised, et saaks võtta seisukoha, et need on püsivad. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et B.H vabastamine vangistusest ennetähtaega käesolevalt oleks ennatlik ja ta tuleb jätta vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.