Obsah (9)

§ 201§ 224§ 90§ 96§ 207§ 73§ 93§ 69§ 127

4-18-3368 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2018, Tallinna kohtumaja Väärteoasja nr 4-18-3368 (2302,18,004122) Kohtunik Külli Iisop Väärteo

) § 201 lg 2 ja § 207 järgi kvalifitseeritavate tegude eest KarS § 63 lg 1 alusel

§ 201

lg 2 järgi rahatrahviga 180 1 trahviühikut, s.o 720 eurot, selle eest, et ta 09.05.2018 kell 12.54 Tallinnas Tuukri tänaval (Jõe tänava ja Uus-Sadama tänava vahel) juhtis mootorsõidukit isikuna, kellelt oli vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Samuti polnud juhitud mootorsõiduk läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. 2. O.H esitas kohtule kaebuse, milles taotleb otsuse osalist tühistamist. Kaebaja leiab, et tema pole toime pannud

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritavat tegu, kuna ta ei olnud teadlik oma juhtimisõiguse puudumisest. Teda ei teavitatud eelmisest karistusest. Väärteoprotokolli oli märgitud „teade e-postiga saata“. Kaebaja väidab, et ta ei saanud e-maili teavitusega, et temal on juhtimisõigus peatatud. Samuti on ta käinud eesti.ee kontol ja sealt ei nähtu, et juhtimisõigus oleks tal peatatud. Karistamist peab ta põhjendatuks üksnes mootorsõiduki juhtimise eest olukorras, mil mootorsõidukil puudus tehnoülevaatus. O.H on nõus väärteokaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 3. Kohtuväline menetleja nõustus samuti kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kirjalikus vastuses kaebusele menetleja esindaja leidis, et alused otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Menetlusaluse isiku

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo kohta on 08.11.2017 koostatud protokoll, mille koopia on menetlusalune isik samal päeval kätte saanud. Selles protokollis on üheselt arusaadavalt märgitud, et menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 08.12.2017 ning O.H on selle märke alla kirjutanud, et ta on protokolliga tutvunud, kahetseb ja soovib rahatrahvi tasuda ositi. Asjaolu, et kaebaja ei tunne aktiivselt huvi kohtuvälise menetleja lahendi ja selles vastu võetud karistusotsustuse vastu, ei muuda seda lahendit olematuks. Kuna väärteoasja materjalidest ei nähtu, et O.H oleks viieteist päeva jooksul lahendi kättesaadavuse päevast arvates esitanud maakohtule kaebust menetleja 29.11.2017 otsuse peale, millega teda karistati

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, siis 15 päeva möödudes otsuse kättesaadavuse päevast kohtuvälise menetleja otsus jõustus, ning alates 28.12.2017 kuni 27.06.2018 puudus O.H juhtimisõigus ning seda sõltumata sellest, kas menetlusalune isik täitis

§-s 127 sätestatud kohustust juhiluba loovutada Maanteeametile.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning juhul, kui mootorsõiduki juhtimisõigus on ära võetud.

§ 96

lg 1 kohaselt peab mootorsõiduki juhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument ning lõike 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või

§ 96lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel.

Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest. Maanteeameti liiklusregistri andmetest nähtuvalt on I. Raspeli andmetesse tehtud märge mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta ajavahemikus 28.12.2017 kuni 27.06.

1. Sellest tulenevalt puudus kaebajal 09.05.2018 juhtimisõigus. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
2. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,18,004122 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.

§ 201

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. O.H-le heidetakse ette

§ 90

lg 1 p 1 nõude 2 rikkumist, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 207

(alates 01.06.2018

§ 207

lg 1) näeb ette vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest. O.H-le heidetakse ette

§ 73

lg 2 rikkumist, mille kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk peab olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. MKM 18.07.2011 määruses nr 77 (mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord1) §-s 6 on märgitud mootorsõiduki ülevaatusele esitamise tähtajad.

1. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et O.H 09.05.2018 kell 12.54 Tallinnas Tuukri tänaval juhtis mootorsõidukit ning tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, mis oli karistusena temalt ära võetud. Samuti puudub vaidlus selle üle, et ta juhtis mootorsõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus. Selliseid asjaolusid kinnitab O.H ka oma kaebuses. Asjaolu, et väärteosündmuse ajal peeti mootorsõiduki Audi A4 (registreerimismärk xxx) juhtimiselt kinni O.H , kinnitab 09.05.2018 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Sellest nähtub, et põhjus, miks isik on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on asjaolu, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tunnistaja M. M ütlused kinnitavad väärteo toimepanemise aega ja kohta ning asjaolu, et liikluspolitseinikuna peatas ta O.H juhitud Audi A4 (xxx), mille kontrollimisel selgus, et sõidukil puudub tehnoülevaatus ning O.H oli juhtimisõigus karistusena ära võetud. Maanteeameti 10.05.2018 liiklusregistri väljavõte tõendab, et mootorsõidukil Audi A4 (xxx) puudub tehnoülevaatus ning O.H puudub B ja B1 kategooria mootorsõidukite juhtimisõigus alates 28.12.
2. Sõiduki taustakontrolli andmetest (päring teostatud 10.05.2018) nähtub, et kõne all olev sõiduk on sõiduauto täismassiga 2255 kg, viie istekohaga, s.o B-kategooria sõiduk

§ 93lg 1 p 3 mõttes.

PPA Põhja prefektuuri 29.11.2017 otsusest väärteoasjas nr 2315,17,007894 nähtub, et O.H-lt võeti lisakaristusena liiklusrikkumise eest ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Otsuse kohaselt algas juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg otsuse jõustumise päevast. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et nimetatud otsus jõustus 28.12.

1. Seega on tõendatud, et 09.05.2018 juhtis O.H mootorsõidukit Audi A4 (xxx) vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguseta ning nimetatud sõidukil puudus tehnoülevaatus.
2. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll tõendab, et O.H oli teadlik, et tema poolt juhitud mootorsõidukil puudus tehnoülevaatus. Seega on tehnoülevaatuseta mootorsõiduki juhtimine toime pandud kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kaebaja leiab, et teda ei saa vastutusele võtta

§ 201

lg 2 järgi, kuna puudub subjektiivne teokoosseis – tema ei olnud teadlik juhtimisõiguse puudumisest, sest teda ei teavitatud eelmisest karistusest. 08.11.2017 väärteoprotokollist nr AB 1545725 väärteoasjas nr 2315,17,007894 nähtub, et O.H-le on ette heidetud

§ 69

lg 3 rikkumist, mis kvalifitseerub väärteona

§ 224

lg 2 järgi ning kohtuvälise menetleja lahend on menetleja juures talle kättesaadav alates 08.12.

1. Kuigi lahtrisse: soovin lahendit saada e-postiga, on märgitud rist (x) ning O.H väidetavalt epostiga lahendit ei saanud, ei ole sellel õiguslikke tagajärgi. O.H oli teadlik, et alates 3 08.12.2017 oli otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning seda on ta kinnitanud oma allkirjaga väärteoprotokollis. Seega oli O.H menetleja juures võimalik otsusega tutvuda, kuid seda ta ei teinud. Väärteoprotokollis on märgitud, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Seega oli O.H-le teada, et otsus jõustub 15 päeva möödumisel alates 08.12.
2. Kuna ta 15 päeva jooksul lahendi kättesaadavuse päevast otsuse peale kaebust ei esitanud, siis otsus jõustus ja alates 28.12.2017 kuni 27.06.2018 oli temalt lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus sõltumata sellest, kas ta täitis

§ 127sätestatud juhiloa Maanteeametile loovutamise kohustust või mitte.

Kohtuväline menetleja on oma 30.05.2018 otsuses selgitanud, et eesti.ee-s juhilubade staatus „kätteantud“ ei näita juhilubade kehtivust, vaid asjaolu, et isik on füüsiliselt dokumendi (juhiloa) enda kätte saanud.

§ 224

näeb nii põhikaristuse ühe alternatiivina kui ka lisakaristusena ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Seega oli väga suur võimalus, et isikult võetakse põhi- või lisakaristusena ära juhtimisõigus. O.H aga ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma, kuigi oli teadlik, millal see on võimalik. KarS § 17 lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus või hooletus. Kohus leiab, et O.H pani teo toime kergemeelsusest. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. O.H juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta, lootes, et eelmise kohtulahendiga ei võetud temalt ära juhtimisõigust. Eeltoodust tulenevalt on täidetud nii

§ 201

lg 2 kui ka

§ 207subjektiivne teokoosseis.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud antud asjas puuduvad. 8.

§ 201

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 207

nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut (alates 01.06.18 on karistuseks sama teo eest

§ 207lg 1 alusel rahatrahv kuni 100 trahviühikut).

Kuna O.H on toime pannud teo, mis vastab kahele süüteokoosseisule, siis KarS § 63 lg 1 kohaselt on talle põhjendatult määratud üks karistus ja seda seadussätte alusel (

§ 201lg 2), mis näeb ette raskema karistuse.

Kuigi O.H on varem korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest (s.h ka liiklusalaste süütegude eest), on kohtuväline menetleja talle karistuseks määranud rahatrahvi kui kergemaliigilise karistuse ning seda vaid veidi üle sanktsiooni keskmise määra. Arvestades O.H süü suurust, karistust kergendavate asjaolude puudumist ning karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, ei ole kohtu arvates alust talle määratud rahatrahvi vähendada. Rahatrahv 180 trahviühikut on kohtu arvates vajalik, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning vajalik on see ka õiguskorra kaitsmise huvides. Kohus jätab O.H kaebuse rahuldamata ning tal tuleb tasuda rahatrahv 720 eurot kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 30.05.2018 otsuses näidatud konto- ja viitenumbrile. 4

1. Vastuseks kohtuvälise menetleja kirjalikule seisukohale seoses esitatud kaebusega on O.H 14.08.2018 oma e-kirjas kohtule taotlenud trahvi maksmist osade kaupa. Samas ei ole ta esitanud ühtegi põhjendust või tõendit selle kohta, mis tingiksid trahvi tasumise ositi. Ta ei märkinud ka tähtaega, mille piires taotleb ta ositi tasumist. Kohtule on teadmata, kas ta on töövõimetu isik või kus ja kellena ta töötab, millised on tema sissetulekud, kas tal on ülalpeetavaid vmt. Andes nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, ei ole O.H ka järgnevatel kuudel kohtule esitanud perekondlikust, tööalasest või tervislikust seisundist tulenevaid argumente või tõendeid, mis annaksid aluse kohtul määrata trahvi tasumise osade kaupa. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus vaid mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kuna ühtegi põhjendust kohtule esitatud ei ole, jätab kohus rahuldamata ka taotluse trahvi tasumiseks osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 1, 133–
2. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5