← Eesti

4-18-5532/18

4-18-5532 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

  1. jaanuar 2019, Tallinn 4-18-5532 (2316,18,005469) Elina Elkind Berit Paluoja Z.P kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  2. oktoobri
  3. a otsusele (kiirmenetluses) väärteoasjas nr 2316,18,005469, millega Z.P karistati LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Z.P (isikukood XXX; elukoht: xxx; töökoht: xxx) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Kristel Proos Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
  4. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  5. oktoobri
  6. a otsus väärteoasjas nr 2316,18,005469, millega Z.P karistati LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.
  7. Kohtuvälise menetleja otsusega Z.P-le LS § 227 lg 1 alusel määratud rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot tuleb kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri, s.o otsuse nr 2316,18,
  9. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
  10. Jätta menetlusaluse isiku Z.P kaebus rahuldamata. 1 4-18-5532 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.o alates
  11. jaanuarist
  12. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna
  14. oktoobri
  15. a kiirmenetluses tehtud otsusega väärteoasjas nr 2316,18,005469 karistati Z.P liiklusseaduse (LS) § 227 lg 1 järgi LS § 15 lg 1 p 2 rikkumise eest rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Teokirjelduse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime xxxx, xxx maanteel, liikudes xx ja xx tänavate vahel xx tänava suunas, juhtides mootorsõidukit kiirusega 70 km/h +/- 3 km/h. Lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, seega ületas Z.P lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h võrra.
  16. Otsuse peale esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, põhjendades seda kokkuvõtlikult sellega, et ta ei ole kirjeldatud tegu toime pannud. Z.P kinnitab, et liikus sõidukite kolonnis ega ületanud lubatud sõidukiirust.
  17. Kohtuistungil palus kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Z.P jäi kaebuse juurde, leides, et teo toimepanemine ei ole tõendatud, muu hulgas esineb kahtlus kasutatud mõõtevahendi nõuetelevastavuses. MAAKOHTU SEISUKOHT
  18. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  19. Z.P-le heidetakse ette LS § 15 lg 1 p 2 rikkumist, mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi ehk lubatud sõidukiiruse ületamine vähem kui 20 km/h võrra. Teo toimepanemist tõendavad esmalt kiirusmõõturi LaserCam 4 vahendusel toimunud mõõtmise videosalvestis ja mõõteandmed (data about recording), millest nähtub, et
  20. oktoobri 2018 õhtul, alates kella 22.14.18 mõõdeti sõiduki numbrimärgiga xxx kiirust, mis ulatus 70 km/h +/3 km/h. Mõõtmise aja, kohta ja käigu kohta andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi ka kiirust mõõtnud kohtuvälise menetleja ametnik A P, kes kinnitas, et
  21. oktoobri
  22. a õhtul mõõtis tunnistaja, olles politseipatrulli koosseisus, sõidukite kiirust xx maanteel, kasutades Lasercam 4 kiirusmõõteseadet manuaalrežiimis, suunates laserkiire iga sõiduki peale. Selle käigus mõõdeti ühe sõiduki kiiruseks 70 km/h, seejärel sõitis politseipatrull sõidukile järgi, anti peatumismärguanne ja vormistati kiirmenetluse otsus. Väärteoasjas ei ole koostatud mõõtevahendi kasutamise protokoll, kuid see ei olnud ka nõutav tulenevalt Vabariigi Valitsuse
  23. juuni
  24. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 10 lg-st 2 ja VTMS § 31 lg-st
  25. Kohus leiab, et videosalvestis ja mõõtmise andmed kinnitavad, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirus oli mõõtmise hetkel 70 km/h +/-3 km/h. Mõõteandmetest nähtub, et mõne 2 4-18-5532 sekundi jooksul hakkas isiku kiirus langema, ulatudes 51 km/h. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud, et ka teiste autode vahel sõites saab isiku kiirus langeda 8 sekundi jooksul 20 km/h võrra ning see ei eelda isegi järsu pidurdamist. Samuti on videosalvestiselt näha, et n-ö nullnäit ilmub ekraanile siis, kui sihik liigub sõidukilt ära, mis vastab mõõteseadme kasutamise tingimustele. Kohus ei pea usaldusväärseks menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et tema sõidukiirus ei ületanud asulas lubatud piirkiirust. Z.P kinnitas muu hulgas kohtuistungil, et kasutas püsikiirushoidjat. Kohus ei pea usutavaks väidet, et liikudes linnas, võrdlemisi tiheda liikluse tingimustes – nii menetlusalune isik kui ka tunnistaja kinnitavad, et mõõtmise ajal oli samas suunas liikumas ka teisi sõidukeid, Z.P sõnutsi liikus ta sõidukite kolonnis – oli püsikiirushoidja kasutamine tegelikult võimalik.
  26. Mõõtmise nõuetekohasust kinnitavad järgmised tõendid. A. P on pädev mõõtja, mida kinnitab
  27. novembril 2018 kohtuistungil kohtuvälise menetleja esitatud ja kohtulikul arutamisel uuritud väljavõte A. P läbitud koolitustest, mille hulka kuulub ka LaserCam 4 kiirusmõõturi kasutaja koolitus (läbitud
  28. novembril 2017) ja pädeva mõõtja koolitus (läbitud
  29. detsembril 2016). Kiirusmõõturile LaserCam 4 on väljastatud taatlustunnistus, mille kohaselt mõõteseade on taadeldud
  30. novembril
  31. Taatlus oli kehtiv ka selle kasutamisel
  32. oktoobril
  33. Nimelt majandus- ja taristuministri
  34. septembri
  35. a määruse nr 57 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ lisa p 8.1 ja majandus- ja taristuministri
  36. detsembri
  37. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p 7.2 (alates
  38. jaanuarist 2019) kohaselt kehtib taatlus ühe aasta jooksul. Kiirusmõõturi puhul mõõtevahendi turule laskmisel ja kasutusele võtmisel on kohustuslik siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine.
  39. Kohus nõudis täiendavalt välja ka enne politseivahetuse algust mõõtevahendi testimist kajastavad salvestised: kaugus ja sihik (CD-plaadil) ja vaatles neid ka
  40. detsembril 2018 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et testimine toimub politseijaoskonna hoovis, kus on märgitud, mis kaugusel asub elektripost, mida testimisel kasutatakse. Salvestistest nähtub, et testimine toimus
  41. oktoobril 2018 kell 15.19 ja 15.20, ning seade oli töökorras. Kuigi testimise andmetest ei nähtu, kas seadet kontrollis mõõtja või teine politseinik ning seda ei suutnud meenutada ka tunnistaja A. P, ei pea kohus seda määravaks, sest väärteoasjas ei ole tõs tatud põhjendatud kahtlust, et seadet testis keegi kolmas ja selleks ebapädev isik.
  42. Samuti esitas kohtuväline menetleja kohtule
  43. detsembril 2018 toimunud kohtuistungil mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistuse (TJA 6.13.-3/12.18.13), muudatus nr 6, mis on välja antud
  44. novembril
  45. Selle kohaselt viis Tehnilise Järelevalve Amet läbi laserkiirusmõõturi LaserCam 4 legaalmetroloogilise ekspertiisi ning tunnistas selle vastavaks Eesti õigusaktide nõuetele. Tüübikinnitustunnistus kehtib kuni
  46. detsembrini
  47. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja esitas kohtule (CD-plaadil) ka tüübikinnitustunnistuse muudatuse nr 7, mis on väljastatud
  48. juunil 2018 ja mis kehtib samuti
  49. detsembrini
  50. Z.P leidis, et tüübikinnitustunnistuse muudatuse kehtestamisel kuulunuks kõik kiirusmõõturid (sh 3 4-18-5532 praeguses asjas kasutatud) uuesti taatlemisele ja nende kasutamine taatlemata ei ole õiguspärane ning seab kahtluse alla mõõtmise usaldusväärsuse. Kohtu hinnangul ei rajane selline väide seadusel. 8.
  51. Mõõteseaduse § 5 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud mõõteseaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest – see põhimõte rakendub ka liiklusseaduse alusel tehtavatele kiiruse mõõtmisele. Alates
  52. jaanuarist 2019 kehtivas sõnastuses on MõõteS § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja: 1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või 2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. 8.
  53. Kohtu hinnangul ei tulene seadusest, et tüübikinnitustunnistuse muutmisel, s.o näiteks tarkvara uuendamisel, kuuluvad viivitamatult uuesti taatlemisele juba kasutuselevõetud (ja nõuetekohaselt taadeldud) kiirusmõõturid ning et nende kasutamine enne uuendamist ei ole õiguspärane või saadud tulemused ebausaldusväärsed. Selline lahendus oleks ka ebaloogiline, sest kiirusmõõturi näidu usaldusväärsus ei saa sõltuda pelgalt sellest, et tootja on otsustanud seadmeid arendada või parendada. Praegusel juhul on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et vastava kiirusmõõturi tüübi kohta on väljastatud tüübikinnitustunnistus ja ka selle kohta, et konkreetne seade oli nõuetekohaselt taadeldud.
  54. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et Z.P-le etteheidetava teo toimepanemine on tõendatud. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Kohus nendib, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Z.P varem juba karistatud kiiruse ületamise eest KarS § 227 lg 2 alusel ja ka praegusel juhul ületas ta kiiruse vähemalt 17 km/h võrra. Samuti puuduvad praeguses kriminaalasjas isiku süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud, millest tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud karistus, mis ületab sanktsiooni keskmist määra.
  55. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.