MS § 4261 , 432 lg 3, 32 , 4 RESOLUTSIOON Jätta DMITRI DODONOV’i suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Dmitri Dodonovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale Dmitri Dodonovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Viru Maakohtu 15.02.2017 otsusega tunnistati Dmitri Dodonov süüdi
lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 4,7,9 ja § 121 (alates 01.01.2015 § 121 lg 1) järgi ning
MS 1 § 238 lg 2,
lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.06.2015. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et tal ei ole vabanemisel kuhugi elama minna, kuna ema müüs aadressil xxxx asuva korteri maha ja enda juurde ei ole ema nõus poega elama võtma. Prokuröri avaldas kohtuistungil, et ei saa vangla taotlust toetada, kuna isikul puudub vabanemisel elukoht. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.
lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
peatüki 1., 2.,
Dmitri Dodonov tunnistati süüdi ka
lg 2 p-des 4,8 sätestatud tahtliku vägivaldse süüteo toimepanemise eest ning liitkaristuseks mõisteti talle 4 aastat vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 03.11.2018, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Samas ei ole täidetud käitumiskontrolli kohaldamise eeldus, mis seisneb kindla elukoha olemasolus. Materjalidest nähtub, et kinnipeetava ema oli nõus sellega, et poeg vabanemisel temale kuuluvas korteris aadressil xxxx elama asub, samas on hiljem teavitanud, et hakkas nimetatud korterit müüma. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval võimalik ööbida xxxx öömajas, kuid tegemist ei ole kindla ja püsiva elukohaga. Seega puudub isikul alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. 2 Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-45-16 märkinud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb kohtumäärusesse märkida koht, kus süüdimõistetu elama peab. Kui isikul elukoht puudub, siis ei ole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Eeltoodust tulenevalt, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, jätab kohus Dmitri Dodonovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.