Obsah (5)

§ 120§ 123§ 87§ 2§ 29

4-19-3537 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2019. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3537 Kohtunik Piia Jaakso

§ 120lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta /tl 15, 19-20/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kaitsja leidis, et kuna väärteoprotokollis on teo toimepanemise kellaaega parandatud ja L.M ei ole sellest teavitatud, siis on rikutud menetlusnorme ja väärteootsus ei ole tehtud teo suhtes, mis väärteoprotokollis on kirjas. Riigikohus on otsuse nr 4-17-3969/37 punktides 8 ja 8.1 leidnud: „Üldpõhimõtte kohaselt ei tohi kohtuvälise menetleja otsuses ega kohtuotsuses faktiliste asjaolude kindlakstegemisel väljuda väärteoprotokolli piiridest, s.o tuvastada selliseid asjaolusid, mida ei ole väärteoprotokolli kantud teokirjelduses. Kolleegiumi hinnangul ei ole siiski tegemist lubamatu väljumisega väärteoprotokolli piiridest juhul, kui menetleja kõrvaldab otsusega pelka ebatäpsust aja või koha märkimisel teokirjelduses. Otsustades, kas tegemist on ebatäpsusega, mida on võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, tuleb toimida järgmiselt. Esiteks peab kohus kindlaks tegema, mil määral erineb tuvastatud aeg või koht teokirjelduses märgitust, ja seejärel kontrollima, kas vastav muudatus mõjutab konkreetses asjas karistusseaduse ajalist ja ruumilist kehtivust ning toimepandud teo koosseisupärasust või takistab kaitseõiguse teostamist. Muu hulgas on välistatud sellise aja või koha tuvastamine, mis muudaks teo karistatavaks, kui väärteoprotokollis esitatud asjaoludel oleks süüteokoosseis välistatud või Eestil puuduks teo üle jurisdiktsioon (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-16-09, p-d 9-11). Samuti ei tohi täpsustus olla menetlusaluse isiku jaoks üllatusliku iseloomuga ja tal peab olema võimalik esitada sellekohaseid vastuväiteid.“ 2 4-19-3537 Väärteotoimikust nähtub, et kellaaega on tunni võrra parandatud (oli 22.18, parandatud 23.18) järgmistel dokumentidel – indikaatorvahendi kasutamise protokoll /VTT tl 5/, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /VTT tl 6/, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /VTT tl 9/, väärteoprotokoll /VTT tl 11/. Kohus leiab, et teenistusleht /VTT tl 2-3/ ja tunnistaja K.Lukk ütlused /VTT tl 10/ kinnitavad kokkulangevalt, et 112 helistati ja teatati joobes juhist esimest korda 13.05 kell 22.37, politsei oli teisel väljakutsel, 22.53 uus teade ja patrull on L.M juhitud mootorsõiduki peatanud kell 23.
3. Kohus leiab, et tunniajase eksimuse puhul on dokumentides tegemist kirjaveaga, mille kohtuväline menetleja on parandanud. Väärteoasja materjalidest on tuvastatav, et teo toimepanemise aeg oli peale kella 23 13.05.2019, sest esimene teade joobes juhist tuli 22.
4. Kohus leiab (nagu ka kaitsja on kaebuses märkinud), et see tunniajaline muudatus ei mõjuta karistusseaduse ajalist ja ruumilist kehtivust. Samuti ei ole väärteoprotokolli ja teistesse menetlusdokumentidesse sattunud kirjaviga takistanud kaitseõiguse teostamist. Isik on saanud esitada väärteoprotokolli ja -otsusesse märgitud teo toimepanemise aja (kell 23.18) kohta vastuväiteid, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid, et L.M ei ole väärteoprotokollis ja otsuses märgitud ajal talle süüks arvatud tegu toime pannud. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et väärteootsus ei ole tehtud teo suhtes, mis on väärteoprotokollis kirjas. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas L.M on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -teenistusleht 13-14.05.
5. a /VTT tl 2-3/; -indikaatorvahendi kasutamise protokoll 13.05.
6. a /VTT tl 5/; -joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /VTT tl 6/; -tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 13.05.
7. a ja väljatrükk /VTT tl 7-8/; -sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 13.05.
8. a /VTT tl 9/; -tunnistaja Kaido Luki ütlused 13.05.
9. a /VTT tl 10/. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et L.M juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,2 mg. L.M rikkus LS § 69 lg 3 mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et L.M poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades – täidab LS § 224 lg 1 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et L.M pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. L.M on avaldanud vahetult peale kinnipidamist tunnistajale K.Lukk (on tõendiks

§ 2, Kr

MS § 66 lg 2-1 p 3 alusel), et tarvitas alkoholi, oli olnud kodus sõnavahetus naisega, käis ennast rahustamas ja on süüdi. Kontrolli käigus on tuvastatud L.M silmade sidekestade punetus, silmad märjad ja läikivad, pupillid ahenenud, reaktsioon häiritud, liiklemine-sõidustiil ebakindel ja manöövrid äkilised, koordinatsioonis kerged häired, rahutu ja kergelt taaruv käitumine, alkoholi lõhn. Eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et L.M teadis, et on vahetult enne mootorsõiduki juhtimist alkoholi tarvitanud ja pidi vähemalt möönma, et on seisundis, mis ei lubab mootorsõidukit juhtida. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. 3 4-19-3537 KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et L.M on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et L.M poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on L.M karistanud LS § 224 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, mis on sanktsiooni keskmises määras. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis L.M puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et L.M süü on keskmine, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. L.M on karistatud KarS § 424 (mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine) järgi (Pärnu Maakohtu 17.02.

1. a otsus nr 1-17-825) ja selle kohtuotsusega määratud katseaeg veel kestab. 28.02.
2. a otsusega väärteoasjas 2570,18,001524 on L.M karistatud LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot 12.10.
3. a toime pandud rikkumise eest /VTT tl 16-17/. L.M on kuriteo eest määratud katseajal toime pannud kaks sama liiki, s.o LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu. L.M on rahatrahviga karistatud LS § 224 lg 1 järgi pool aastat tagasi. See näitab, et eelnevate rikkumiste eest määratud karistused ei ole mõjutanud L.M õiguskuulekalt käituma. L.M käitumine, kus ta korduvalt alkoholipiirmäära ületades juhib mootorsõidukit, näitab ükskõikset suhtumist kehtestatud liiklusnormidesse ja seeläbi kaasliiklejate turvalisusse. Kaitsja on kaebuses viidanud, et juhtimisõiguse puudumine võib suure tõenäosusega saada L.M-ile takistuseks töölepingu sõlmimisel, L.M kaotaks juhtimisõiguse äravõtmisel käegakatsutavas läheduses oleva võimaluse teenida endale ja oma perele ülalpidamist oma tööga ning tingiks töötupõlve jätkama. Juhtimisõiguse äravõtmine määratud ajaks piirab L.M õigusi rohkem, kui see oleks kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. Kohus leiab, et olukorras, kus isik paneb toime korduvaid liiklusrikkumisi, ei saa pidada juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks selliseks piiranguks, mis ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. Võimaliku tööandja poolt 25.06.2019 välja antud tõend näitab, et ta on juba enne L.M tööle võtmist teadlik, et võib tekkida olukord, kus L.M ei ole juhtimisõigust. L.M ise on nüüdseks juba üle kolme kuu teadnud, et võib tekkida olukord, kus talt võetakse karistusena juhtimisõigus ära ja oma tööelu korraldada. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et konkreetse rikkumise individuaalne ohtlikkus ei olnud suur. See, et alkoholi piirmäära ületanuna mootorsõiduki juhtimisel ei kaasnenud mõnda muud liiklusrikkumist, ei kinnita kuidagi, et menetlusalune isik suutnuks hoolimata 4 4-19-3537 alkoholi tarvitamise tunnustest enda tegevust auto juhtimisel kontrollida. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli /VTT tl 6/ kohaselt oli L.M reaktsioon häiritud, liiklemine/sõidustiil ebakindel, äkiline manööver. Kohus leiab, et kuidagi ei vähenda L.M süü suurust ja teo ohtlikkust kaitsja poolt märgitud asjaolud - ei sõitnud pikka vahemaad enda kodu juurest, oli õhtune aeg, tegemist väikse elurajooni tupiktänavaga, kus liiklus hõre ja kiirused madalad. Isik, kes asub keelatud seisundis mootorsõidukit juhtima, ei saa olla veendunud, et tema poolt toime pandud teo ajal valitsevad tavapärased tehiolud. Kui peaks ette tulema ootamatuid olukordi, mis nõuavad kiiret reageerimist, ei suuda juht, kelle reaktsioonikiirus on häiritud (nagu A.Dubroskil oli), sellisele olukorrale reageerida. Seetõttu ongi selliste rikkumiste eest karistuse mõistmisel olulisel kohal õiguskorra kaitsmine. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Lähtudes eeltoodust jätab kohus L.M-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmata. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 12.06.
4. a otsuse väärteoasjas nr 2570,19,000887, mille kohaselt karistati L.M liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 1, § 69 lg 3, KarS § 56 lg 1,

§ 120lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5