1-12-9234/55

(11240103319)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ksenija Frolova Tõlk Vaike Hanni, Marina Davõdovitš Kriminaalasi A.U süüdistuses KarS § 121, § 136 lg 1, § 120 - § 25 lg 2, § 266 lg 1, § 404 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Rostovtsev Süüdistatav A.U ringkonnaprokurör Konstantin Elukoht Xxx, registreeritud aadressil Xxx, isikukood XXX, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kehtis alates 13.08.2011.a kuni 13.08.2012.a. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev RESOLUTSIOON Mõista A.U KarS § 120 - § 25 lg 2 järgi õigeks. Tunnistada A.U süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Tunnistada A.U süüdi KarS § 136 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada A.U süüdi KarS § 266 lg 1 ja KarS § 203 järgi ja mõista talle karistuseks KarS § 63 lg 1 kohaldamisega 2 (kaks) aastat vangistust. 1 1-12-9234 Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista A.U-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 11.08.2011 kuni 13.08.2011, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg-le 1 ja 2 kuulub koheselt ärakandmisele 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 2 (kaks) aastat, ei pöörata täitmisele, kui A.U ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama aadressil Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; ning KarS § 75 lg 2 p 1 ettenähtud kohustust: - A.U peab täies ulatuses heastama kxxxtanutele kuriteoga tekitatud varalised kahjud: Xxx Xxxile summas 29911 (kakskümmend üheksa tuhat üheksasada üksteist) eurot 6 (kuus) senti ja If P&C Insurance AS-ile summas 11562 (üksteist tuhat viissada kuuskümmend kaks) eurot 74 senti hiljemalt 06.09.2016-ks. Karistuse kandmise alguseks lugeda 06.09.

1. A.U-le valida käesolevas kriminaalasjas kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistustähtaja saabumiseni tõkendiks vahistamine. Kxxxtanu Xxx Xxxi tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista A.U-lt välja kuriteoga tekitatud kahju kxxxtanu Xxx Xxxi (sünd. 23.12.1956, elukoht Puškini 9-15, Narva) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 29911 (kakskümmend üheksa tuhat üheksasada üksteist) eurot 6 (kuus) senti. Kxxxtanu If P&C Insurance AS-i tsiviilhagi rahuldada ning võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista A.U-lt välja kuriteoga tekitatud kahju kxxxtanu If P&C Insurance AS-i (registrikood 10100168, asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 11562 (üksteist tuhat viissada kuuskümmend kaks) eurot 74 senti. Asitõendid: 2 välgumihklit, mis asuvad kriminaalasja materjalides – tagastada Xxx Xxxile kohtuotsuse jõustumisel. Mõista A.U-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, ekspertiiside tegemise eest 1538 (üks tuhat viissada kolmkümmend kaheksa) eurot, kaitsja Andrei Matvejevi poolt kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 799 (seitsesada üheksakümmend üheksa) eurot 20 senti. 2 1-12-9234 Määrata, et A.U on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „A.U , 1-12-9234, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 30.09.
2. I. Kohtu alla antud isiku süüdistus A.U süüdistatakse ähvardamise katse toimepanemises. 29.06.
3. a kuni 30.06.
4. a suhtles A.U Xxxiga suhtlusportaalis VKontake. A.U kasutas hüüdnime Xxx ja Xxx hüüdnime Xxx. A.U lubas Xxxi sugulaste maja, mida kutsutakse taluks, hävitada. Lisaks lubas Xxxi sõbrxxx Xxx auto klaasid ära lõhkuda. Seega ähvardas rikkuda vara olulises ulatuses. Samuti lubas A.U Xxxi suvila „bensiiniga üle valada“. Seega ähvardas A.U asja hävitamisega. Xxx ei hakanud aga kartma oma ja lähedaste vara pärast. A.U alustas süüteo toimepanemist, kui püüdis kxxxtanu suhtes psüühilist vägivalda kasutada. Tal ei õnnestunud seda aga lõpule viia, kuna kxxxtanu ei hakanud kartma. Seega A.U ei täitnud KarS § 120 objektiivset koosseisu lõpuni. Neil asjaoludel pani süüdistatava toime KarS § 120 kirjeldatud süüteo katse. Oma käitumisega pani A.U toime KarS § 25 lg 2 - § 120 järgi kvalifitseeritava süüteo. Selleks on ähvardamise katse. A.U süüdistatakse kehalises väärkohtlemises.
5. a augusti keskel lõi ühel korral peopesaga vastu nägu Xxxile. Sündmus leidis aset Narva-Jõesuus asuvas hotelli Liivarand, mis asub aadressil L.Koidula 21, toas nr
6. Oskana Xxx oli sellel ajal alaealine. A.U oli alkoholijoobes. Oma sellise teoga tekitas A.U Xxxile füüsilist valu. A.U tekitas Xxxile füüsilist valu ka
7. a oktoobri teises dekaadis. Nimelt lõi A.U tüli käigus Xxxi peopesaga ühel korral vastu põske. Xxx oli sellel hetkel alaealine. Sündmus leidis aset Narvas asuva Tallinna mnt 4 asuva kaubanduskeskuse Astri piirkonnas. Oma käitumisega pani A.U toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Selleks on kehaline väärkohtlemine. A.U süüdistatakse ka vabaduse võtmises seadusliku aluseta. Nimelt
8. a ajavahemikul juuni lõpust juuli alguseni hoidis A.U Xxxi kinni Narvas asuvas korteris aadressil Xxx. Xxx sisenes korterisse vabatahtlikult. A.U aga lukustas korteri välisukse ning võttis võtme enda kätte. Kui kanntanu soovis korterist väljuda, siis A.U ei lasknud tal minna. A.U hoidis Xxxi korteris kinni tund aega. Xxx pääses korterist 3 1-12-9234 tänu oma kasuisale Xxxile. Nimelt tuli Xxx korteriukse taha trepiplatvormile ning nõudis A.U-lt, et viimane vabastaks Xxxi. A.U lõpuks vabastas Xxx. Oma sellise käitumisega pani A.U toime kvalifitseeritud kuriteo KarS § 136 lg 1 järgi. Selleks on vabaduse võtmine seadusliku aluseta. A.U süüdistatakse ka omavolilises sissetungis. Nimelt tungis ta 06.07.
9. a kella 03.00 paiku Narvas asuva maja aadressiga Rakvere 46 territooriumile. Hoone territooriumile sisenemiseks avas A.U aiavärava haagi. Nimetatud ala valdajateks on Xxx, Xxx ja Xxx ning Xxx. A.U puudus nimetatud territooriumi valdaja luba siseneda maja hoovi. Seega oma käitumisega tungis A.U ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse piiridega alale. Oma käitumisega pani A.U toime kvalifitseeritud kuriteo KarS § 266 lg 1 järgi, s.o. omavolilise sissetungi. A.U süüdistatakse ka süütamise toimepanemises. Nimelt 06.07.
10. a kella 03.00 paiku süütas A.U Narvas asuva hoone aadressil Rakvere
11. See hoone kuulus Xxx, Xxx, Xxx ja Xxxile ning Xxxle. Seega oli nimetatud maja A.U-le võõras asi. Selles eramus viibis süütamise hetkel Xxxa Xxx. Hoone süütamisega põhjustas A.U ohu Xxxa Xxx elule ning tervisele. Oma käitumisega pani A.U toime kvalifitseeritud kuriteo KarS § 404 järgi. Selleks on süütamine. II Kohtuistung 2.1 Kohtus selgitas süüdistatav A.U järgmist. Algul olid tema ja Xxxi vahel head suhted, nende vahel oli tõeline armastus, mis kestis poolteist aastat, siis algasid neil Xxxga erimeeldused, tekkisid erinevad konfliktid. Xxx pettis teda. Lõplikult läksid nad lahku 2010 sügisel, umbes septembris või oktoobris. Aeg-ajalt nende suhted taastusid. Süüdistusest KarS §§266 lg 1 ja 404 järgi. Talvel nad Xxxga ei käinud talus aadressil Rakvere 46 üldse. Suvel käisid võib-olla kord kuus. Viimati käis ta seal enne esimest tulekahju. Esimene tulekahju toimus 2010 sügisel. Maja oli täiesti maha põlenud. Ning siis kui nad enam Xxxga ei suhelnud, kui ta hiljem selle maja juurest mööda kõndis, siis nägi maja lagunenud seisukorras. Seda maja ei taastatud, ning ta ei osanud ettegi kujutada et selles majas veel kunagi keegi elama hakkab. Xxx ütles talle, et varem selles talus elanud vanaema Xxxa Xxx elab praegu sugulase juures. Seetõttu ta arvas, et maja läheb lammutamisele, ning et vanaema elab sugulaste juures. Suhted Xxxiga, Xxxi kasuisaga, halvenesid kui Xxxga algasid konfliktid. Ei mäleta, kuid möönab, et internetis, sotsiaalvõrgustikus „Vkontakte“ ta ähvardas kahjustada Xxxite või kellegi teise vara, kuna õhtuti ta mõnikord oli purjus ja ravimite mõju all ning niisuguses seisundis suhtles sotsiaalvõrgustikus. Vahel ta kirjutas igasugust jama, kuid ta ei mäleta, et ta oleks konkreetselt mingeid ähvardusi kirjutanud. Ka teistel isikutel oli tema „Vkontakte“ kontole juurdepääs. Sisselogimisel ta kasutas nime Xxx Marek. 4 1-12-9234 Õhtul enne Rakvere 46 maja põlengut nad olid viiekesi, sõpradega. Arutasid arutasid paljusid asju. Algul rääkisid talu esimesest põlengust, mis toimus 2010 aastal, ning keegi seltskonnast tegi nalja, et kas see oli sina, Marek? Ta vastas: „Jah, ma oleksin võinud seda teha, aga ega ma nii loll kah ei ole“. Tegemist oli naljaga. Tol õhtul nad helistasid paljudele tüdrukutele. Ta ei mäleta hästi kelle telefon see oli, millelt nad Xxxle helistasid, ta mäletab, et telefoni valjuhääldi oli sisse lülitatud, kõik kõrvalviibijad võisid seda vestlust pealt kuulata ja kaasa rääkida. Ka Xxx osales selles vestluses. Nad mõlemad ütlesid inetusi. Xxx nimetas Xxxt vanima elukutse esindajaks, solvas teda igatepidi. Nende vahel olid samuti suhted, Xxx jooksis hiljem tema juurde tagasi, ning Xxx oli Xxx peale väga solvunud, et ta jälle talle juurde tagasi jooksis. Peale seda kui kõik peale tema ja Xxxi ära läksid, nad Xxxiga jõid, siis läksid jalutama. Xxxill tekkis idee minna Xxx juurde koju ja vaadata kas tal aknas tuli põleb. Väljas oli juba pime, sest kell oli juba kaksteist läbi. Nad viskasid paar kivi Xxx aknasse. Peale seda nad jooksid sealt minema. Siis kahjustasid Xxx Xxx autot ning jooksid sealt minema. Xxxil oli mingi konkreetne viha Xxx vastu, tegelikult telefoni teel ta samuti ähvardas Xxxt. Kuskil hoovis Xxx korjas maast pehme mänguasja üles. See oli heledat värvi karu. Xxx ütles, et ta tahab huligaanitseda natuke, ja selle karuga midagi ette võtta. Kui nad jalutasid talust (Rakvere 46) mööda, värav oli lahti, ning Xxx ütles ennist, et ta tahab selle karuga midagi ette võtta. Xxx vaikides astus õuealale, ta kõndis Xxxi järel. Verandal olid mingid tumedad esemed, ning Xxx võttis oma bensiiniga Zippo välgumihkli, mida Xxx tol õhtul kasutas. Xxx süttis välgumihklit karu juures, karu hõõgus aeglaselt. Pärast seda Xxx hooletult viskas või pani selle karu käest ära. Nad läksid sealt kohe minema. Lahtist leeki ta ei näinud. Tal ei olnud mõtteski see, et selles majas oleks keegi võinud elada, sest maja oli poollagunenud seisukorras, ning enne seda Xxx rääkis, et seal keegi ei ela. Hiljem ta nägi, et nurga peal on hüdrant, ning siis ta juba nägi vilkureid ja sai aru, et tuletõrjeauto jõudis kohale. Süüdistusest KarS §136 järgi See episood toimus tema korteris, kus ta vanematega elab, Xxx. Xxx tuli vabatahtlikult, nende vahel olid siis head suhted, nad leppisid kokku, et kohtuvad, ning ta tuli tema juurde, nagu Xxx tavaliselt teeb. Kuna Xxx oli erinevate meestega maganud, ning et end mitte ohtu seada, siis nad otsustasid end erinevate haiguste eest kontrollida lasta, mida nad ka tegid. Ta otsustas nalja teha, et temal leiti haigus. Xxx ehmus ära ning tal algasid igasugused hüsteerikad ja vihahood. Xxx läks lihtsalt endast välja, loopis asju laiali, kõik asjad lendasid tema pihta. Mõne aja pärast hakkas konflikt vaibuma, Xxx rahunes peaaegu maha. Siis tuli Xxx Xxx. Xxx helistas Xxxle ja ütles, et ootab teda all. Xxx ütles siis, et Xxx ootab teda all. Ta ütles selle peale, et nad peavad temaga veel rääkima, ning nende vahel tekkis taas konflikt, Xxx hakkas karjuma. Nad karjusid teineteise peale. Ta ei mäleta, et ta oleks Xxxt peksnud või tekitanud mingit füüsilist kahju. Xxx helistas rahulikult Xxxle ja Xxx helistas talle. Tema Xxx käest ei võtnud ära ei vabadust ega telefoni, ei sidunud teda kinni, aknad olid avatud, ning tal ei olnud eesmärki teda seal kinni hoida. Siis Xxx ütles, et tema kasuisa on ukse taga. Ta võttis telefoni, loomulikult oli ta närvis ja tal kulus mingi aeg enne kui ta videokaamera sai häälestatud. Ta tahtis kindlustada end mingite 5 1-12-9234 tõenditega, et see ebaadekvaatne isik (Xxx kasuisa Xxx) ei tungiks tema korterisse ja talle mingit viga ei tee. Kohe kui ta sellega valmis sai, väljus Xxx rahulikult trepimademele. Tal ei olnud soovi Xxxlt vabadus võtta. Ta ei kuulnud, et Xxx oleks öelnud talle: „lase mind välja“. Ta möönab, et peale seda kui Xxx tema korterisse tuli, ta võis korteri ukse seestpoolt lukku pxxx, võtme pista tasku või veel kuhugi. Ust seestpoolt ilma võtmeta avada ei ole võimalik. Süüdistusest KarS §121 järgi 2010 sügisel teda ei olnud üldse Narvas. Tema ja Xxx vahel oli mingi konflikt, kuid ta ei mäleta millal see oli. Ta hoidis Xxx telefoni oma käes, Xxx hakkas seda tal käest ära kiskuma, ning nagu tavaliselt, hakkas Xxx jälle karjuma. Kuna see oli klapiga telefon, siis Xxx tõmbas klapi lahti ja telefon läks katki. Kui see juhtus, siis algas järjekordne hüsteerika, konflikt, tüli. Ta tõukas Xxx lihtsalt endast eemale selleks, et kaitsta end küünistuste ja löökide eest, ning selle eest mida ta hüsteerikas teha tahtis. 2010 suvel „Liivarxxx“ külastamise ajal toimus järjekordne tüli Xxxga. Neil oli rehabilitatsioonikeskusega suur projekt. Selles projektis ta töötas noortega. Toimus kaks väljasõidukoolitust, see oli 2010 juulis või augustis, Xxx elas tema juures numbritoas. Xxx ei saanud lihtsalt aru sellest, et tal on vaja tööd teha. Xxx helistas talle, ütles, et ta randa tuleks. Lõppkokkuvõttes tuli Xxx pärast hotellituppa. Xxxl algas jälle hüsteerika, ta hakkas karjuma ning tekkis konflikt. Xxx lõi teda valusasti küünte ja kätega vastu nägu, ta lihtsalt kargas talle kallale, ta lükkas Xxx eemale, ta istus voodi peale ja kõik. Mingeid vigastusi ta Xxxle ei tekitanud. 2.2 Kxxxtanud ja hageja esindaja Kxxxtanu Xxx Xxx selgitas kohtus, et ta on maja aadressil Rakvere 46, Narva kaasomanik. Majas elasid alaliselt tema ema Xxxa Xxx ja perioodiliselt - vend Xxx Xxx. Ta koos vennaga läks tööle Rakvere 46 maja juurde. Lähenedes majale kell 3 öösel, nägid et põleb osa verandast. Vend püüdis seda kustutada, tema aga sisenes maja poolt ja sealt ema juurde. Algul põles veranda, seejärel läks tuli edasi katusele. Tiris ema majast välja ja helistas
12. Esitab tsiviilhagi summas 33964,31 eurot. Kxxxtanu Xxx Xxx kinnitas Xxx Xxxi ütlusi. Kxxxtanu Xxx selgitas kohtus, et ta on 1/8maja aadressil Rakvere 46 omanik. Talle helistati kell 4 hommikul, sõitis kohale, seal olid juba kohal tuletõrjujad. Selles majas elas alaliselt vanaema. Vanaemal oli külmik ja teler, elektrit sai pikendusjuhtmega majandusplokist. Kxxxtanu Xxx selgitas kohtus, et kohtus A.U-ga poolteist aastat. Umbes oktoobris 201 läksid lahku. Peale seda suhtles A.U-ga perioodiliselt. Praegu nad jätkavad normaalset suhtlemist. Selle aja jooksul kui ta süüdistatavaga kohtus, A.U lõi teda kaks korda. Esimene kord see oli A.U agressiivsuse ja armukadeduse tõttu ilma põhjuseta, A.U oli purjus ja lõi teda käega vastu põske. Olid verevalumid. See juhtum toimus 2010 aasta suvel „Liivarxxxs“, numbritoas. Solvus tugevasti A.U peale, kuid ta kuidagi viisi heastas selle ja pärast olid neil terve kuu veel head suhted. 6 1-12-9234 Teine kord oli oktoobri kuus 2010, siis kui nad hakkasid lahku minema. Neil tekkis „Astri“ juures konflikt ning A.U lõi teda peopesaga vastu põske. Oli valus. Tegid mõlemad tema telefoni katki. A.U on käinud majas aadressil Rakvere 46 koos temaga külas tema sugulaste juures.Ta ei tea, kas A.U teadis sellest, et seal elab tema vanaema või mitte. Kuid suveperioodil oli seal küllaltki palju rahvast ja põhimõtteliselt A.U võis aimata, et seal võivad olla nii lapsed kui ka sugulased. A.U on küllaltki agressiivne ja kergesti ärrituv inimene, A.U rääkis väga palju jäledusi ja erinevaid ähvardusi, mida kahjuks ta ei võtnud tõsiselt. Majast, mis asub Rakvere 46 A.U rääkis, et justkui „Astrikeskus“ rõõmustab selle üle, et saavad selle territooriumi endale. Lihtsalt nad rääkisid A.U-ga sellest, et ta muretses, et „Astri“ keskus tahab laiendada ja muidugi nende maja on kaupluse laiendamise takistuseks. Just vist seetõttu A.U tegi sellise järelduse ja A.U kirjutas temale selle ebameeldiva asja. Ähvardused leidsid aset 2011.a kevadel ja suvel. Aga ta ei uskunud, et A.U on sellisteks asjadeks võimeline. Uurimisele esitas ähvarduste väljatrüki. Nende omavahelised suhted laabusid. Ta läks suvel A.U-le korterisse aadressil Xxx külla. Seal tekkis tüli. A.U solvus tema peale ja ei lasknud teda korterist välja tunni aja kestel. A.U pani ukse lukku ja peitis võtmed ära ja tema palvetele, sooviga lahkuda, A.U ütles: „ei, sa ei lähe kusagile, mingisuguste sõbrxxxdega sa kusagile ei sõida“. Pärast seda kui ta andis A.U-le teada, et ta lahkub igal juhul korterist, A.U hakkas teda kinni hoidma, ta hakkas tugevasti närveerima, nad läksid riidu ja kõik lõppes sellega, et tema sõbrxxx Xxx Xxx kuulis karjeid ja helistas isale. A.U füüsiliselt pidas teda kätest kinni, pani diivanile istuma. Seestpoolt ei olnud võimalik ust ilma võtmeta lahti teha. Tema sõbrxxx Xxx Xxx ootas teda trepikoja juures, sest ta helistas Xxxle ja palus et ta sõidaks tema juurde. Tänaval oli kuulda kõik mis korteris toimus ja Xxx, kes istus autos, kuulis et ta nutab, helistas tema kasuisale, isa tuli talle järele ja tuli talle Mareki korteri ukse juurde vastu. Ja pärast seda A.U lasi teda korterist välja. Tulekahjust aadressil Rakvere tn 46, Narvas sai ta teada kellelegi sugulastest. Ta helistas Xxx Xxxile. Küsis, mida nad öösel tegid, kuna ta teadis, et enne seda öösel olid koos Xxx Xxx, A.U , Xxx ja Xxx. Kell 11-12 öösel Xxx Xxx ja A.U helistasid talle, rääkisid ebameeldivaid asju, kirusid teda ja tema perekonda taga. Nende häälest oli aru saada, et nad olid vindised. Sel ööl oli mingisugune imelik heli, hiljem selgitasid vanematega välja, et keegi oli visanud vastu akent kivi. Sel ööl oli tekitatud kahju kahele sõiduautole – tema kaisuisaautole ja Xxx Xxx autodele. Kxxxtanu Xxx Xxxa selgitas kohtus, et tema on Xxxi ema. Tütar A.U-ga käis kohtamas umbes 1,5 aastat. 2010.aasta sügisel tütre ja A.U vahel toimus intsident „Astri“ juures. Tütar tuli kohe pärast juhtunut koju. Tütar ütles, et läks riidu ja telefon läks katki. Tütar rääkis, et A.U oli teda vastu nägu löönud, sinikaid muidugi ei olnud, kuid oli näha, et põsel oli punetus. Tütre sõnadest teab, et A.U teda korteris kinni hoidis. A.U lukustas ukse, võtme pani ära, vist pani peitud, võib olla pani taskusse. Hoidis tütre kätest kinni, seda ta sain randmetest aru, sinikaid oli veel kaks päeva näha. Tütar tuli A.U korterist alles siis, kui kohale saabus kasuisa Xxx. Tütar selgitas, et ta läks A.U-ga rääkima, aga siis kui ta tahtis väljuda, A.U ei lasknud teda välja. Mõne aja möödudes tütar rääkis talle ka sellest, et A.U lõi teda armukadedusest hotellis „Liivarand“, andis kõrvakiilu. Ta soovitas tütrele, et ta pöörduks kaitse saamiseks, aga tütar ütles, et armastab. Nädal enne tulekahju A.U pidevalt helistas alkoholijoobes Xxxle, temale ning tema pojale ja mehele ja küsis, miks Xxx ei tule välja. Pärast neid kõnesid mees läks alla ja tahtis 7 1-12-9234 A.U-ga rääkida. A.U hakkas minema jooksma. Nad kuulsid kõike seda aknast, kuna aken oli avatud. A.U hakkas teda sõimama ja ebatsensuursete sõnadega end väljendama, ähvardas, et põletab auto maha ja kasutab Xxx suhtes vägivalda, mis lõpuks oli ka tehtud. Samal päeval oli nende auto kriimustatud. Tulekahjust sai teada venna käest, vend helistas ja ütles, et maja põles maha. Peamine on see, et vanaema jäi ilma eluasemest, mida ta on ehitanud ja kus ta on kogu oma elu tööd teinud. Kxxxtanu Xxxa Xxx selgitas kohtus, et ta on A.U teda 3-4 korda näinud, A.U käis tema majas aadressil Rakvere
13. Selles majas ta on kogu aeg elanud, enne esimest tulekahju, siis kui toimus tulekahju, elas laste juures, kevadel kui soojaks läks, elas taas majas kuni sügiseni. Öösel kui toimus tulekahju, ta magas, pojad äratasid teda üles, viisid teda majast välja, maja põles juba. Hageja esindaja Xxxselgitas kohtus, et 06.07.11 toimus Narvas, rakvere 46 aadressil tulekahju. Vastavalt kindlustuspoliisi nr 9079823 oli Narva, Rakvere 46 hoone kindlustatud taastamismaksumusele 53495 eurot omavastutusega 191 eurot. Samuti oli kindlustatud koduvara summas 6392 eurot. Seoses kahjuga on kindlustusfirma avas kahjumitoimiku nr 42111723N. 12.07.2011 sündmuskoha vaatas üle riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert Heiki Perli, kes koostas akti ja pildistas sündmuskoha. 26.07.2011 on tema poolt koostatud ka ekspertiisiakt nr
14. Eksperdi järelduste kohaselt oli tulekahju põhjuseks lahtine tulekolle, ning ekspert välistas teised põhjused. Ekspertiisi maksumus moodustas 918,05 eurot, mille kindlustusfirma 02.08.2011 ära maksis. Turuhinna väljaselgitamiseks oli tellitud Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ-lt eksperthinnang. Xxx koostas eksperthinnangu nr
15. Tema hinnangu kohaselt nimetatud hoone maksumus peale tulekahju moodustas 16500 eurot ning enne tulekahju 24900 eurot. Eksperthinnangu koostamine läks maksma 65 eurot, ning kindlustusfirma tasus selle summa 29.08.
16. Taastamiskulude väljaselgitamiseks kindlustusfirma tellis Ehitusmaakler OÜ-lt hinnapakkumise nr 176-08-11, mille kohaselt taastamiskulud moodustavad 38120,06 eurot. Selle hinnangu koostamine läks maksma 32 eurot, ning 01-09-11 kindlustusfirma maksis selle summa ära. Kindlustusfirma hüvitas kahju järgmistel alustel. Koos kindlustuspoliisiga olid kokku lepitud ka kindlustustingimused, mida kuulub nimetatud lepingu juurde ning loetakse kindlustuslepingu lisaks. Nendel tingimustel olid maja kindlustatud. TEK 20101, ning vastavalt punktile 281, kindlustusfirma hüvitas 8400 eurot, st enne tulekahju ja peale tulekahju olevate turuhindade vahesumma. See on hüvitatud ning see summa palutakse hagis välja mõista. Samuti on kindlustusfirma kohustatud teatama, et vastavalt lepingule ja selle lisatud tingimustele tuleb kindlustusfirmal tõenäoliselt välja maksta veel 29529 eurot. Seda juhul, kui taastamistööd teostatakse just aadressil Narva, Rakvere 46, ning juhul, kui need kulutused on sihipäraselt suunatud hoone taastamiseks. Peale selle kindlustusfirma hüvitas Xxx Xxxile koduvara summas 2147,69 eurot. Selle kohta on esitatud dokument, et kindlustus on selle välja maksnud. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele Narva, Rakvere 46 on mitme omanikuga kinnistu, kõik omanikud on kirjutanud kindlustusfirmale ühise avalduse, kus on ära märkinud, et kindlustusmaksed tuleb välja maksta Xxx Xxxi nimele. VÕS § 1043 ja § 145 lg 1 p. 5, § 492 lg 1 kohaselt, kui kindlustusfirma on hüvitanud kahju, siis nõudeõigus läheb üle kindlustusfirmale. Samuti leiab ta, et otstarbekas on kohaldada sama seaduse § 127 lg 1 ja § 8 1-12-9234 128 lg
17. Siin räägitakse sellest, kes, mida ja mis ulatuses peab tasuma kahju ja millist kahju. Lähtudes § 128 lg 3 tuleneb mitte ainult otsene kahju, vaid ka taastamiskulud, ning tõendite kogumisega seotud kulud. Nagu oli juba eelpool öeldud, siis Ehitusmaakler OÜ-le hinnapakkumise koostamise eest maksis 32 eurot, H-ekspertiis OÜ-le ekspertiisi koostamise eest 918,05 eurot ning Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ-le eksperthinnangu koostamise eest 65 eurot. Süüdistusaktist nähtub, et kahju oli tekitatud A.U tegevusega, ning seetõttu IF P&C Insurance AS palub välja mõista A.U-lt 11562,74 eurot. 2.
18. Tunnistajad Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et ta on Päästeameti Ida Eesti Päästekeskuse juhtivinspektor.Tema tööülesanned on tulekahju tekkepõhjuse kindlakstegemine, uurimine. Kuriteo- ja väärteokoosseisu ilmnemisel kohaldada meetmeid vastavalt seadusele.Tulekahjust aadressil Rakvere 46, Narvas võib selgitada järgmist. Tulekahju koha vaatlusel on tõenäoline, et tulekahju kolle asus majja sisenemisel paremal pool trepil, tulekahju levis seejärel edasi mööda konstruktsioone, mis seisid verandal ja olid puidust. Mööda konstruktsioone tulekahju levis katusele, põles ära sein ja mis on iseloomulik selle tulekahjule, et oli avastatud veel teine kolle vastaspoolel, st teisel pool maja, kus asus garaažiuks, esimesel korrusel vasakul pool. Seal on hoovipoolne uks ja uksekarp söestus ära täielikult. Ettekavatsetud süütamise kõikide tunnuste juures antud juhul uksekarpi koniga või veel millegagi põlema pxxx ei ole võimalik. Tal jäi ainult üks versioon- süütamine, kuna antud juhul on näha ja on ilmne teine tulekahju kolle, mis asus maja aiamaa poolse välisukse juures. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et A.U ja Xxx on tema tuttavad. Enne Xxxi majas toimunud tulekahjust ta kohtus õhtul A.U-ga A.U korteris, kus viibisid samuti Xxx, Xxx ja Xxx Xxx. Istusid ja jõid õlut. Vist kell üks öösel nad lahkusid A.U korterist. Esimesena läks Xxx, seejärel Xxx, siis tema. A.U ja Xxx jäid A.U juurde koju. Sel õhtul A.U Xxx hakkasid telefoni teel tülitsema. Xxx ei olnud agressiivne. Võrreldes Xxxiga, A.U oli agressiivne, sest rääkides telefoni teel tõstis häält. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et A.U ja Xxx on tema tuttavad. 2 aastat tagasi ta viibis A.U vanaema korteris aadressil Tallinna mnt
19. A.U rääkis oma tütarlapse Xxxiga. Jutt oli pingeline. Hiljem ta helistas Xxxile. A.U esitas talle küsimuse, et kellele ta helistas. Ta vastas, et kellelegi ja pärast seda läksid riidu. Korteris viibisid Xxx Xxx, Xxx, Xxx, A.U ja tema. Jõid õlut. Tunnistaja Xxx Xxx selgitas kohtus, et A.U ja Xxx on tema tuttavad. Seoses Xxxi sugulaste maja tulekahjuga võib selgitada järgmist. Ta oli sel õhtul koos A.U-ga. Tol õhtul olid seltskonnas Xxxi, A.U , Xxxi ja Xxxiga. Jõid õlut. Olid Mareki vanaema korteris. Pärast läksid Xxx ja Marek riidu Xxx pärast. A.U helistas Xxxle ja jämedal viisil hakkas minevikku meelde tuletama. Helistas ja solvas, nimetas Xxxt kergemeelse käitumisega tüdrukuks. Tema ka ütles välja oma arvamuse Xxx suhtes, kuid ilma mingisuguste ähvardusteta. A.U ähvardas Xxxt telefoni teel talumaja mahapõletamisega, pidades silmas tema sugulaste maja. Xxx astus Xxx kaitseks välja. Pärast läksid üle isiklikele solvamistele ja Xxx läks minema. Seejärel läksid minema Xxx ja Xxx. 9 1-12-9234 Kella 12 paiku tema koos A.U-ga läks korterist välja. Nad läksid Xxx maja juurde. Marek tahtis korteri akna puruks lüüa. A.U sai üks kord pihta aga klaas ei läinud katki ja sellega see lõppeski. Tema samuti viskas kive. Pärast seda nad läksid talu suunda. Kell oli 1-2 paiku öösel. A.U suundus maja poole, avas jalgvärava ja läks territooriumile, tema seisis maja juures oleval jalgteel, umbes 5 meetri kaugusele.A.U kutsus teda kaasa, kuid ta keeldus. A.U läks veranda poole. Läbi põõsaste, need on küllaltki harvad ja oli kõik näha kuidas ta pani diivani põlema hariliku välgumihkliga ja viskas selle peale maas oleva riidetüki või midagi sellist. Ta ei arvanud, et see kõik läheb põlema. Tegi Marekile ettepaneku kutsuda välja tuletõrjujad. See idee A.U-le ei meeldinud, et enda peale mingeid kahtlusi ei paneks. Tema ise tutvus Xxxiga 2010.a septembri algul, 2010.a septembri lõpus nad hakkasid käima. Teab, et A.U ja Xxx oli paar ning teab, et A.U korduvalt Xxxt peksnud, kasutas jõudu. Nende suhete lõppemise ajendiks oli juhtum hotellis „Liivarand“. Nii palju kui ta mitte ühe inimese käest on kuulnud, siis Marek peksis Xxxt seal läbi. See oli augustis 2010.a. Septembris nägi samuti sinikat ja kaela peal olid kägistamise jäljed. Tunnistaja Xxx Xxx selgitas kohtus, et tulekahjust Xxxi sugulaste majas ta on kuulnud Xxx Xxxi käest, kes rääkis et ta oli seal, et oli koos A.U-ga, et A.U süütas. Tunnistaja Xxx Xxxa selgitas kohtus, et Xxx käis tema poja Xxxiga. Tal on teada, et Xxx sugulaste maja põles maha, poja käest. Tema küsis poja käest, kui politsei ta välja kutsus, et milles asi, kas tal on probleeme. Poeg ütles, et toimus maja süütamine, kuid ta ise ei pannud põlema, ütles, et seal oli Marek. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et A.U-ga on tal vaenulikud suhed seoses tema perekonna vastu suunatud tegevusega.Xxx on tema tütar, Xxx Xxxa on tema naine. Maja, mille kaasomanikuna on sealhulgas ka tema naine asub Rakvere 46, peres nimetavad seda taluks. Ööl 5 vastu 6 juulit 2011.a see maja põles maha. Temale helistas abikaasa ja ütles, et maja põles maha ja enne seda, öösel, oli kivi aknasse visatud. Mõne aja pärast temale helistas Xxx Xxx, tema kolleeg ja ütles, et tema tütrel Xxx Xxxl, kes on Xxxi sõbrxxx, on auto katki tehtud, st aknad ja tuled on puruks löödud. Ta arvas kohe, et see võib olla ainult ühe inimese kätetöö, so A.U kuna enne seda olid juba pretsedendid. A.U rikkus tema auto ja olid ähvardused, et maja põleb maha. Pärast seda Xxx teatas talle, et kirjavahetuses internetis, A.U ähvardas avalikult, et teeb katki Xxx Xxx auto ja põletab maha maja, st talu, samuti ähvardas põletada maha nende suvila. Talumaja kohta oli öeldud, et „Astri“ võib rõõmustada, saavad oma territooriumit laiendada. Seda kirjavahetust internetis näitas talle Xxx. Peale selle oli kirjutatud, et A.U maksab kätte mitte ainult Xxxle, vaid tema vanematele ja sugulastele, las teavad missugune Xxx on. Arvab, et A.U tegevuse põhjuseks oli kättemaks Xxxga lahkumineku eest, A.U vist arvab, et selles on süüdi ka vanemad. Tema arvates, A.U soov oli karistada Xxxt, et sugulased süüdistaksid teda nende õnnetustes. Kui A.U ja Xxx suhted hakkasid halvenema, siis A.U hakkas Xxxle telefoni teel helistama ja ükskõik millisel ajal, päeval, öösel, oli Xxx kodus või ei olnud. Peale selle, et ta helistas tütrele öösel, kui tütar võttis telefoni välja, siis helistas ka tema naisele. Kui naine rääkis A.U-ga, siis A.U rääkis temaga ropult ja naine lülitas samuti telefoni välja. Siis A.U hakkas helistama tema 11-aastasele magavale pojale. Mõne aja pärast, ööl 21 vastu
20. maid 2011.a A.U vigastas tema autot, st kriimustas täielikult ära auto külje, alates esitoest kuni tagumise toeni. 10 1-12-9234 Edasi 2011.a juuni lõpus, nädal või poolteist enne tulekahju toimumist, ta oli tööl kui talle helistas Xxx Xxx ja ütles, et helistas tema tütar Xxx Xxx ja palub, et too helistaks temale, kuna Xxxt pekstakse. Xxx ütles, et see toimub Tallinna mnt.
21. Tema võttis kaasa kolleegi Xxx Xxxi ja nad sõitsid Tallinna mnt 32 maja juurde. Seal oli juba Xxx Xxx ja veel Xxx sõbrxxx Maia. Nad näitasid temale korteri, kus viibis Xxx ja ütlesid, et see on A.U korter. Ta helistas uksekella, mingit liikumist ei olnud kuulda, st ust lahti ei teinud, seejärel helistas Xxx telefonile. Küsis, mis juhtus, Xxx vastas midagi. Häälest oli aru saada, et Xxx nutab ja vist kardab, ei saa rääkida. Siis ta küsis: «kas A.U hoiab sind kinni», Xxx vastas, et jah. Sel ajal kuulis A.U häält: «kes see on?», Xxx vastas, et isa, ja jälle oli vaikus. Helistas jälle uksekella, Xxx ootamatult ütles, et ta ei helistaks, et A.U avab kohe ukse, ainult paigaldab videokaamera ja mikrofoni. Minuti pärast uks avanes, korterist väljus Xxx, ta oli nutuse näoga, A.U seisis, käes diktofon. Küsis Xxx käest, kas A.U lõi teda, tema vastas, et ei. Seejärel küsis A.U käest, et mis õigusega ta Xxxt kinni hoidis, A.U aga vastas selle peale, inimõiguse alusel. Nädala-pooleteise pärast põles maha talu. Tunnistaja Xxx Xxx selgitas kohtus, et möödunud aastal, juuni lõpus, kui ta sõitis ametiautoga Vabaduse 5 asuva politseijaoskonna juurde, tema juurde tuli Xxx ja ütles, et sõidame kiiresti. Tee peal Xxx selgitas, et ta sai sõnumi selle kohta, et Tallinna mnt 32 korteris hoitakse kinni ja pekstakse tütarlast. Sellise sõnumi Xxx sai tüdruku sõbrxxxlt, kes asus korteris. Sõites maja juurde, neile tuli vastu tütarlaps ja näitas korterit. Nad läksid antud korteri ukse taha, Xxx helistas uksekella, mõnda aega ust ei avatud. Xxx helistas tütarlapse telefonile, see oli tema kasutütar Xxx, mõne aja pärast uks avanes, väljus erutatud ja nutune Xxx. Väljus antud noormees – A.U, hoidis käes telefoni ja filmis protsessi. Xxx küsis A.U käest, miks ta Xxxt kinni hoidis, antud noormees vastas, et temal on selle peale mingisugune enda inimlik õigus ja kõik. Pärast seda läksid Xxxga tänavale ja sõitsid minema. Tunnistaja Xxx Xxx selgitas kohtus, et tema oli 2010.a seminaril hotellis „Liivarand“, seal oli ka Xxx ja A.U. Tema elas koos sõbrxxxga, Xxx ja A.U elasid kahekesi ühes toas. Viimasel ööl neil toimus konflikt, Xxx ütles, et ei taha enam Marekiga koos elada, ta kardab A.U ja tema tuppa rohkem ei lähe. Ta ütles, et Xxx jääks meie juurde, tema aga läheb vabasse tuppa. Xxx rääkis, et nad tülitsesid natukene, A.U lükkas teda ja Xxx kukkus voodi peale, ütles, et ei taha rohkem selle inimesega ühes ruumis olla ja ta kardab A.U. Ei oska täpselt öelda, oli see tõuge või löök, kuid see oli füüsiline tegevus, kuna Xxx kukkus voodi peale ja pärast seda Xxx ütles, et ei taha rohkem A.U-ga ühes ruumis viibida. Xxx ja A.U läksid väga kaua lahku, neil oli pikaajaline vaidluste periood. Marek ütles, et väga palju halba nii nende, sõbrxxxde kohta, kui ka isiklikult Xxx kohta. Marek kirjutas Xxxle, et sinu „kanad“ kahetsevad veel seda, las Xxx paneb valmis uued auto aknaklaasid, aga „Astri“ rõõmustab, et saab tema maja territooriumi endale. Ta nägi seda isiklikult. Ta teadis A.Uehekülge, nägin pilti ja oletas, et see on A.U ja dialoogist oli näha, et see oli Xxx - A.U. Juhtumist, kui Xxxit hoiti A.U korteris kinni, sai teada Xxx käest. Temale helistas Xxx Xxx ja ütles, et seisab Mareki akende all, Xxx karjub kõvasti ja Xxx ei tea mida teha. Ta ütles, et Xxx ootaks, ta sõidab kohe tema juurde. Korjas asjad kokku ja jooksis bussi peale, ta ei jõudnud veel bussini joosta kui Xxx helistas talle ja ütles, et kõik sai korda, Xxx helistas Xxx isale ja isa sõitis kohale. Tunnistaja Xxx Xxx selgitas kohtus, et A.U ta tunneb nägupidi, kui tema tütre sõbrxxx sõpra.
22. või
23. Juulil 2011 oli tekitatud kahju sõiduautole Audi 100, reg. nr. 693ALJ. Nimetatud sõiduauto kuulus talle, kuid seda kasutas tema tütar. 1-2 päeva möödudes 11 1-12-9234 suhtlusvõrgustikus VKontakte sai tema tütar Xxxi käest teada, et A.U ähvardas auto lõhkuda. Tüdrukute vahel olid vist mingid isiklikud suhted. Tema tütar käis ühel korral Xxxl Xxxil abis. Toimus selline juhtum, et Marek hoidis Xxxt oma korteris kinni ja ei lasknud vabaks. Tütar helistas talle ja küsis, mida teha. Tütar ütles, et Xxx palub abi ja et Xxx ei saa ise korterist lahkuda, Marek hoiab Xxxt seal kinni. Ta telefoni teel teatas Xxxi kasuisa Xxxile, ning Xxx tuli juba kohale ja lahendas mingil viisil juba selle konflikti. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et 2011 suvel ta viibis A.U korteris, korteris viibisid tema, A.U, Marek, Xxx, Xxx Xxx, Xxx. Jõid õlut. Tol õhtul A.U helistas Xxxile, vestlus ei olnud rahulik, ning seepärast nende arvamused läksid hiljem lahku. Nad poistega ütlesid Marekile, et nad ei ole nõus sellega kuidas ta räägib oma tüdrukuga. Umbes kesköö paiku või natuke hiljem nad koos Xxxi ja Xxxga läksid A.U korterist ära. A.U korterisse jäid A.U ja Xxx Xxx. Tunnistaja Xxx A.U selgitas kohtus, et tema poeg Marek ja Xxx käisid kohtamas 1,5 – 2 aastat. Nad kord läksid lahku, siis jälle kohtusid, siis uuesti läksid lahku. Erilisi tülitsemisi ta ei näinud, kuid vahel olid ägedad sõnelused. Xxx on väga emotsionaalne, hakkas kätega vehkima, karjuma, ning paaril korral on juhtunud, et Xxx läks nii närvi, et jooksis minema ja pani pauguga ukse kinni. Marek hoidis Xxxt väga. Ühel korral olid Mareki käed ära kriimustatud, Marek ütles, et nad Xxxga jälle tülitsesid. Marek ütles, et Xxx tuli rääkima, tekkis sõnelus ja seejärel tüli. Xxx läks jälle närvi, hakkas asju laiali pilduma. Nende vahel toimus sõnelus ja Marek ütles, et pärast tuli isa Xxx järele ja Xxx läks ära. Marek ütles, et Xxxt nähakse kord ühe kord teine noormehega. Marek elas seda väga raskelt üle. Marek esitas Xxxle mingeid pretensioone, ning ehk seetõttu nad skandaalitsesid. Sel ajal tarvitas Marek antidepressante. Nad soovitasid Merekil arsti poole pöörduda, kuna kartsid, et Marek ei saa hakkama. Asi jõudis niikaugele, et 18-aastane noormees istus ja pisarad voolasid tal silmist. Seda, et Xxx sugulastel põles maja maha ta sai teada siis, kui hommikul tuli nende poole Xxx Xxx oma tütre Xxxga, nad rääkisid neile, et auto on lõhutud ja maja maha põlenud. Ta arutasi Marekiga seda olukorda, nad kohtasid neid Xxx Xxxiga järgmisel või ülejärgmisel päeval. Küsisid, kas Marek ja Xxx on juhtunus süüdi? Marek ütles, et neil ei ole sellega midagi pistmist, et kõik see on üks jama, ning Xxx lausus siis: „Tegelikult Xxx väärib seda“. Peale Mareki kinnipidamist nad helistasid Xxxile, tegid ettepaneku kokku saada, Xxx tuli neile vastu. Vestluse käigus tekkis tal kindel veendumus, et Xxx kaitses end ja süüdistas kõiges Marekit. Xxx rääkis, et kõike seda tegi Marek. Tunnistaja Xxx Xxx selgitas kohtus, et Xxx on tema sõbrxxx ja A.U on Xxxi endine poiss-sõber. Alguses olid Xxxi ja A.U vahel head suhted, hiljem kuulis ta, et kui Xxx ja A.U sõitsid „Liivaranda“, Marek lõi Xxxt vastu nägu, ning peale seda nad tülitsesid pidevalt, tõstsid teineteise peale häält. Siis juhtus intsident, kui ta tuli Xxx järele, ta oli Mareki pool. Nad pidid Xxxga kokku saama. Ta helistas Xxxle, Xxx ütles, et ta on Mareki juures, ja et ta (Xxx) temale järele tuleks, et ta tuleb kohe trepist alla. Ta ootas Xxxt kaua, et ta alla tuleks. Aknad olid avatud ja oli kuulda, et keegi karjub. Ta läks trepist üles korteri ukse juurde ja kuulis, et Xxx ja A.U karjusid teineteise peale. Nad klaarisid omavahelisi suhted. Marek ütles, et ta tahab jätkata Xxxga suhteid, Xxx ütles – lase mind välja. Ta astus korteri ukse juurde ja koputas uksele, et Xxx kaasa viia. Marek ei avanud ust. Xxx karjus, et A.U ei lase teda vabaks, ei ava ust. Ta ütles Xxxle: „Proovi uks lahti teha“, kuid Xxx ütles, et võtit ei ole, sest Marek peitis võtme ära. Ta ehmus, ei teadnud, mida teha, ning helistas oma isale ja rääkis talle ära. Isa ütles, et ta helistaks Xxx kasuisale. Ta helistas ja nad tulid kahekesi kohale. Algul helistas Xxx kasuisa ja küsis kus Xxx on. Xxx ei öelnud midagi, siis kasuisa ütles, et ta teab kõik, et ta seisab ukse taga, ning siis kasuisa hakkas koputama uksele. Marek ei avanud ust koheselt, alles mõne 12 1-12-9234 minuti möödudes. See kõik kestis umbes 40-60 minutit kuni Xxx isa kohale jõudis. Kui Xxx A.U korterist väljus, Xxx oli hüsteerilises seisundis, äranutetud näoga. Ta teab, et toimus Xxx sugulase maja põleng. Xxx ütles, et seda võis teha Marek, kuna Marek saatis Xxxle kirja, et „Astri“ võib varsti rõõmustada, et nad saavad varsti parkimiskoha, sest maja põleb maha. Ning seal oli kirjas, et ta (Xxx) võib autoklaase vahetama hakata. Ta ise neid kirju nägi. A.U esineb selles kirjas nagu „Xxx Marek“. Enne põlengut tema auto autotuli oli lõhutud, kriimustatud oli kaks autoklaasi. Ta ise arvab, et Marek ähvardas teda sellepärast, et ta helistas isale ja kohale saabusid kaks politseinikku. „Liivarxxxs“ juhtunust konfliktist ta teab Xxx sõnadest. Xxx ütles, et tüli käigus Marek lõi teda vastu nägu. 2.4 Kohus avaldas kohtuistungil järgmised toimiku materjalid (I köide): Kd 1, tl 12-31 - sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga. Protokoll on koostatud 06.07.2013 kell 15.
24. Vaadeldud on eramaja asukohaga Narva, Rakvere 46, ning vaatlusel on leitud tulekahju jäljed. Kd 1 tl 41-71- Ida Päästekeskuse materjalid Narva, Rakvere 46 maja põlengu kohta. Esitatud on arvamus ja fototabel (tl 49-71). Skeemil (tl 47-48) on märgitud tulekahju kolle. Samuti on olemas andmed tulekahjubrigaadi väljakutse kohta. Eksperdi seisukoht: esimene põhjus: süütamine kindlakstegemata isikute poolt. Seda kinnitab ka tulekahju puhkemine öisel ajal. Kohast, kus seisid tugitoolid, on söestunud põrandakonstruktsioonidelt võetud proov selgitamaks välja põlevvedelike olemasolu põranda konstruktsioonidel võimaliku süütamise korral. Juhul, kui vedelik selle kallamise momendil võis tilkuda tugitoolidelt põrandale. Teine põhjus: tulega hooletu ümberkäimine lahtise tule kasutamisel kindlakstegemata isikute poolt. Külaliste või omaniku hooletu suitsetamine, suitsukoni hooletu kustutamine või tuha raputamine, mille tagajärjel puhkes tulekahju. Xxx Xxxi sõnul tema koos vennaga kella 21.00 paiku lahkus kodust. Majja jäi üksi ema Xxxa Xxx. Maja on kindlustatud summale 9000 eurot. Kohtutoimikus tl 21-
25. Kd 1, tl 76-78 - 02.09.2011 tulekahju ekspertiisiakt nr 11E-PT
26. Eksperdi arvamus: tulekahjukolle paikneb esimese korruse verandal, tõenäoliselt tugitoolide asukohas. Mitmele sõltumatule tulekahjukoldele viitavaid tunnuseid ekspert ei tuvastanud. Kohtutoimikus tl
27. Kd 1, tl 79-80 - 01.08.2011 põlevvedeliku ekspertiisi akt nr 11E-AP
28. Sündmuskohalt võetud ja ekspertiisi esitatud proovid 1, 2 ja
29. Ei ole leitud põlevaine jääke ega nende jälgi. Kohtutoimikus tl 55-
30. Kd 1, tl 152-154 - „Xxxi“ nimelise isikuga interneti teel vestluste väljatrükk, mis oli kxxxtanu Xxxi poolt ülekuulamisprotokolli juurde lisatud. Tl 153 on 22.06.2011 Xxxi nimelt kirjutatud „Võib rõõmustada „Astrit“, varsti avaneb neil suurepärane võimalus ehitada talu asemele“. Samuti samal päeval on Xxxi poolt kirjutatud „Minu jaoks on käkitegu sõita sinna suvilasse ja see bensiiniga üle kallata“. Kohtutoimikus tl 57-
31. Kd 3, tl 4-34 - Ober-Haus kinnisvarafirma poolt teostatud eksperthinnang. Objektiks on Narvas, Rakvere 46 asuv maja. Tl 16 „võttes arvesse keskmisi tehinguhindasid, kohandamise tulemusena saadud tulemust ning positiivseid ja negatiivseid tegureid, saame võrdlusmeetodil hinnatava objekti turuväärtuseks umbes 24 900 eurot.“ Tl 17 „võttes arvesse keskmisi 13 1-12-9234 tehinguhindasid, kohandamise tulemusena saadud tulemust ning positiivseid ja negatiivseid tegureid, saame võrdlusmeetodil hinnatava objekti turuväärtuseks umbes 16 500 eurot.“ Kohtutoimikus tl 61-
32. kd 3, tl 26-30 - IF P&C Insurance AS poolt tellitud ekspertiis. Ekspertiis oli läbi viidud Narva, Rakvere 46 maja suhtes. Eksperdi arvamus:
33. Vaadeldav tulekahju võis saada alguse lahtise tuleallikast. Eksperdile käesoleval ajal teadaolevast informatsioonist lähtudes oli tulekahju tekkimine mingil muul põhjusel välistatud.
34. Käesoleval juhul pole tuvastatud, millise lahtise tule allikas põhjustas tulekahju, mille tõttu ei ole võimalik tuvastada, kas selle lahtise tule allika kasutamine võis olla vastuolus „Tuleohutuse seaduse“ ja kehtivate tuleohutusnõuete sätetega. Kohtutoimikus tl 83-
35. Kd 3, tl 91-95 - süüdistatava A.U suhtes tehtud kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Vastused eksperdile esitatud küsimustele:
36. Kas kuritegude toimepanemise aegadel oli A.U vaimuhaigus, hetkeline raske häire ja kas ta võib oma tegusid kontrollida ja neid suunata, st kas A.U on süüdiv temale inkrimineeritavates kuritegudes? – A.U ei ole vaimuhaigust, rasket psüühikahäiret ja pole neid ka esinenud ning ta on võimeline oma tegusid kontrollima ja suunama, see tähendab, et oma psüühilise seisundi poolest on A.U süüvõimeline.
37. Kas käesoleval ajal on A.U hetkeline haiglane seisund ja kas ta võib oma tegusid kontrollida ja nende eest vastutust kanda? – A.U on võimeline oma tegusid kontrollima ja suunama ning nende eest vastutust kandma.
38. Kas A.U on vaimuhaigus ja kas käesoleval momendil nõuab ta meditsiiniabi? – A.U ei põe vaimuhaigust ja ta ei vaja meditsiinilist abi.
39. Kas A.U võib eeluurimisest osa võtta ja kohtuistungil osaleda? - Jah, A.U võib osa võtta eeluurimisest ja osaleda kohtuistungil. Kohtutoimikus tl 89-
40. Kd 3, tl 45-50 - arved ja maksekorraldused. Dokumendid kinnitavad kindlustusfirma IF P&C Insurance AS poolt kantud kulusid, mis on seotud kindlustusjuhtumiga aadressil Narva, Rakvere
41. Märgitud summad olid makstud: 918,05 eurot, 65 eurot, 32 eurot, 84000 eurot, 2147 eurot, 69 eurot ja 32 eurot. Kohtutoimikus tl 94-
42. Kd 3, tl 31-40 - kxxxtanu Xxx Xxxi avaldus kindlustusfirmale toimunud tulekahju kohta ja tema avaldus kahju hüvitamiseks, samuti tulekahju käigus kahjustatud vara nimekiri. Kohtutoimikus tl 100-
43. Kd 1, tl 5 - Xxx Xxxi ütluste juurde lisatud tulekahju skeem. Kohtutoimikus tl
44. kd 1, tl 97 - väljatrükk vestlusest, mis toimus 29.06 ja 30.06.
45. Kohtutoimikus tl
46. Kohtutoimikus tl 164-212, hageja poolt esitatud dokumendid. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1 Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri, kxxxtanute, hageja esindaja ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et A.U süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises KarS § 121, 136 ja 266 järgi on leidnud tõendamist ning kvalifitseeritud õigesti. Samas asub kohus seisukohale, et süüdistatava A.U KarS §404 järgi kvalifitseeritud tegevus tuleb kvalifitseerida KarS §203 järgi. 14 1-12-9234 KarS § 120 - § 25 lg 2 järgi tuleb mõista A.U õigeks seoses sellega, et prokurör loobus süüdistusest selles osas. 3.2 KarS §121 järgi kvalifitseeritud kuriteod Antud kuritegude toimepanemine A.U poolt on tõendatud kxxxtanu Xxxi ütlustega, mille kohaselt 2010 aasta suvel „Liivarxxx“ numbritoas A.U lõi teda käega vastu põske. Olid verevalumid. Oktoobri kuus 2010, siis kui nad hakkasid lahku minema, tema ja A.U vahel tekkis „Astri“ juures konflikt ning A.U lõi teda peopesaga vastu põske. Oli valus. Kuigi mingeid pealtnägijaid mõlemal sündmuskohtadel ei ole olnud, kxxxtanu Xxxi ütlused on kaudselt kinnitatud järgmiste tõenditega: Kxxxtanu Xxx Xxxa ütlustega, kust nähtub, et kohe pärast „Astri“ juures toimunust Xxx tuli koju ning ütles, et A.U oli teda vastu nägu löönud. Oli näha, et tütre põsel oli punetus. Mõne aja möödudes tütar rääkis talle ka sellest, et A.U lõi tütart armukadedusest hotellis „Liivarand“, andis kõrvakiilu. Tunnistaja Xxx Xxx ütlustega, kust nähtub, et ta viibis 2010.a seminaril hotellis „Liivarand“, Xxx ja A.U elasid kahekesi ühes toas. Viimasel ööl neil toimus konflikt, Xxx ütles, et ei taha enam Marekiga koos elada, ta kardab A.U ja tema tuppa rohkem ei lähe, sest A.U lükkas teda ja Xxx kukkus voodi peale. Tunnistaja Xxx Xxx ütlustega, kust nähtub, et ta kuulis, et kui Xxx ja A.U sõitsid „Liivaranda“, Marek lõi Xxxt vastu nägu, ning peale seda nad tülitsesid pidevalt, tõstsid teineteise peale häält. „Liivarxxxs“ juhtunust konfliktist ta teab samuti Xxx sõnadest. Xxx ütles, et tüli käigus Marek lõi teda vastu nägu. Kohus on seisukohal, et antud tõenditega on A.U väide selle kohta, et ta mitte kunagi ei kasutanud Xxxi suhtes vägivalda, ümber lükatud. Kohus on samuti seisukohal, et ei ole alust arvata, et Xxx, Xxxa, Xxx ja Xxx andsid kohtus valeütlusi. Enne ülekuulamist nad olid hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et A.U ei tunnistanud ennast KarS § 121 järgi süüdi eesmärgiga vabaneda vastutusest toimepandud kuritegude eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS §121 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et A.U pani ülalnimetatud kuriteod toime otsese tahtlusega. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav oli teadlik sellest, et tema poolt toimepandud teod (antud juhul löögid vastu nägu) võivad tekitada kxxxtanule füüsilist valu ning tahtis või vähemalt möönas seda. Seega esineb süüdistatava käitumises KarS § 121 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3.3 KarS §136 järgi kvalifitseeritud kuritegu Antud kuriteo toimepanemine A.U poolt on tõendatud: Kxxxtanu Xxxi ütlustega, mille kohaselt ta läks A.U-le korterisse, A.U solvus tema peale ja ei lasknud teda korterist välja tunni aja kestel. A.U pani ukse lukku ja peitis võtmed ära ja tema palvetele, sooviga lahkuda, A.U ütles eitavalt. A.U füüsiliselt pidas teda 15 1-12-9234 kätest kinni, pani diivanile istuma. Seestpoolt ei olnud võimalik ust ilma võtmeta lahti teha. A.U lasi ta korteris välja alles siis, kui kohale saabus tema kasuisa Xxx. Tunnistaja Xxx Xxx ütlustega, kust nähtub, et ta helistas Xxxle, Xxx ütles, et ta on Mareki juures, ja et ta (Xxx) temale järele tuleksin, et ta tuleb kohe trepist alla. Ta ootas Xxxt kaua, et ta alla tuleks. Aknad olid avatud ja oli kuulda, et keegi karjub. Ta läks trepist üles korteri ukse juurde ja kuulis, et Xxx ja A.U karjusid teineteise peale. Nad klaarisid omavahelisi suhted. Marek ütles, et ta tahab jätkata Xxxga suhteid, Xxx ütles – lase mind välja. Ta astus korteri ukse juurde ja koputas uksele, et Xxx kaasa viia. Marek ei avanud ust. Xxx karjus, et A.U ei lase teda vabaks, ei ava ust. Ta ütles Xxxle: „Proovi uks lahti teha“, kuid Xxx ütles, et võtit ei ole, sest Marek peitis võtme ära. Ta helistas oma isale ja rääkis talle ära. Isa ütles, et ta helistaks Xxx kasuisale. Ta helistas ja nad tulid kahekesi kohale. Marek ei avanud ust koheselt, alles mõne minuti möödudes. See kõik kestis umbes 40-60 minutit kuni Xxx isa kohale jõudis. Tunnistaja Xxx Xxx ütlustega, kust nähtub, et tütar Xxx helistas talle ja küsis, mida teha. Tütar ütles, et Xxx palub abi ja et Xxx ei saa ise korterist lahkuda, Marek hoiab Xxxt seal kinni. Ta telefoni teel teatas Xxxi kasuisa Xxxile. Tunnistaja Xxxi ütlustega, mille kohaselt 2011.a juuni lõpus talle helistas Xxx Xxx ja ütles, et helistas tema tütar Xxx Xxx ja ütles, et Xxxt pekstakse. Xxx ütles, et see toimub Tallinna mnt.
47. Tema võttis kaasa kolleegi Xxx Xxxi ja nad sõitsid Tallinna mnt 32 maja juurde. Seal oli juba Xxx Xxx. Nad näitasid temale korteri, kus viibis Xxx ja ütlesid, et see on A.U korter. Ta helistas uksekella, mingit liikumist ei olnud kuulda, st ust lahti ei teinud, seejärel helistas Xxx telefonile. Küsis, mis juhtus, Xxx vastas midagi. Häälest oli aru saada, et Xxx nutab ja vist kardab, ei saa rääkida. Siis ta küsis: «kas A.U hoiab sind kinni», Xxx vastas, et jah. Helistas jälle uksekella, Xxx ootamatult ütles, et ta ei helistaks, et A.U avab kohe ukse, ainult paigaldab videokaamera ja mikrofoni. Minuti pärast uks avanes, korterist väljus Xxx, ta oli nutuse näoga, A.U seisis, käes diktofon. Küsis A.U käest, et mis õigusega ta Xxxt kinni hoidis, A.U aga vastas selle peale, et inimõiguse alusel. Tunnistaja Xxx Xxxi ütlustega, kes kinnitas Xxxi ütlusi. Kohus on seisukohal, et antud tõenditega on A.U väide selle kohta, et tal ei olnud soovi Xxxlt vabadus võtta, ümber lükatud. Kohus on samuti seisukohal, et ei ole alust arvata, et Xxx, Xxx, Xxx ja Xxxd andsid kohtus valeütlusi. Enne ülekuulamist nad olid hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Samuti pöörab kohus tähelepanu ka sellele, et, nagu nähtub süüdistatava A.U ütlustest, ta ise möönab, et peale seda kui Xxx tema korterisse tuli, ta võis korteri ukse seestpoolt lukku pxxx, võtme pista tasku või veel kuhugi. Ust seestpoolt ilma võtmeta avada ei ole võimalik. Seetõttu asub kohus seisukohale, et A.U ei tunnistanud ennast KarS § 136 järgi süüdi eesmärgiga vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS §136 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kxxxtanu, tunnistajate ning ülalnimetatud süüdistatava ütlused viitavad sellele, et süüdistatav sai aru sellest, et kxxxtanu soovib lahkuda tema korterist ning tahtlikult hoidis kxxxtanut kinni. 16 1-12-9234 Süüdistatav oli teadlik sellest, et sellise tegevusega võtab ta Xxxilt vabaduse ning tahtis või vähemalt möönas seda, st pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Seega esineb süüdistatava käitumises KarS § 136 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3.4 KarS §266 ja 404 järgi kvalifitseeritud kuriteod Kxxxtanute ning tunnistajate ütlustest ning samuti ka dokumentaalsetest tõenditest teeb kohus järelduse järelduse, et just Reionol on süüdi maja aadressil Rakvere 46, Narva süütamises ning antud maja territooriumile ebaseaduslikus sissetungimises. Nagu otseselt järeldub tunnistaja Xxx Xxxi ütlustest, öösel enne maja süütamist A.U ähvardas Xxxit telefoni teel talumaja mahapõletamisega, pidades silmas Xxxi sugulaste maja. Kella 12 paiku Xxx koos A.U-ga läks korterist välja. Kella 1-2 paiku öösel, A.U suundus Xxxi sugulaste maja poole, avas jalgvärava ja läks territooriumile, veranda poole ning pani diivani põlema hariliku välgumihkliga ja viskas selle peale maas oleva riidetüki või midagi sellist. Xxx tegi A.U-le ettepaneku kutsuda välja tuletõrjujad, kuid A.U keeldus. Hinnates Xxx Xxxi ütluste usaldusväärsust, pöörab kohus tähelepanu ka A.U eelnevale käitumisele. Seda, et A.U öösel enne maja süütamist A.U riidles Xxxitiga telefoni teel ning seda, et A.U oli tol öösel agressiivselt meelestatud Xxxi ning tema sugulaste ja sõpruskonda suhtes, kinnitavad ka kxxxtanu Xxx ning tunnistajad Xxx ja Xxx. Peale selle, järeldub see ka A.U enda ütlustest. Ta ise ei eita, et öösel, vahetult enne majas toimunud tulekahjust ta viskas Xxxi korteri aknale kive ning kahjustas Xxxi sõbrxxx - Xxx Xxx – autot. Kxxxtanu Xxxi, tunnistajate Xxx ja Xxx ütlustega ning samuti toimiku juurde lisatud „Xxxi“ nimelise isikuga interneti teel vestluste väljatrüki sisuga on tõendatud, et ka varem A.U ähvardas Xxxit Xxxi sugulaste maja hävitamisega. Nii, kxxxtanu Xxxi ütlustest nähtub, et majast, mis asub Rakvere 46 A.U kirjutas talle, et justkui „Astrikeskus“ rõõmustab selle üle, et saavad selle territooriumi endale. Ähvardused leidsid aset 2011.a kevadel ja suvel. Uurimisele esitas ähvarduste väljatrüki. Tunnistaja Xxx Xxx ütlustest nähtub, et A.U saatis Xxxle kirja, et „Astri“ võib varsti rõõmustada, et nad saavad varsti parkimiskoha, sest maja põleb maha. Ta ise neid kirju nägi. A.U esineb selles kirjas nagu „Xxx Marek“. Tunnistaja Xxx Xxx ütlustest nähtub samuti, et A.U kirjutas Xxxile, et „Astri“ rõõmustab, et saab tema maja territooriumi endale. Ta nägi seda isiklikult. Ta teadis A.U lehekülge, nägi pilti ja dialoogist oli näha, et see oli Xxx - A.U. „Xxxi“ nimelise isikuga interneti teel vestluste väljatrükist, mis oli kxxxtanu Xxxi poolt ülekuulamisprotokolli juurde lisatud, nähtub, et 22.06.2011 oli Xxxi nimelt kirjutatud „Võib rõõmustada „Astrit“, varsti avaneb neil suurepärane võimalus ehitada talu asemele“. Samuti samal päeval on Xxxi poolt kirjutatud „Minu jaoks on käkitegu sõita sinna suvilasse ja see bensiiniga üle kallata“. 17 1-12-9234 Sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kust nähtub, et vaatlusel on leitud tulekahju jäljed. Ida Päästekeskuse materjalidega, kust muuhulgas tuleneb, et tulekahju esimene võimalik põhjus on süütamine kindlakstegemata isikute poolt. Tulekahju ekspertiisiaktiga nr 11E-PT0026, kust tuleneb, et tulekahjukolle paikneb esimese korruse verandal, tõenäoliselt tugitoolide asukohas. Mitmele sõltumatule tulekahjukoldele viitavaid tunnuseid ekspert ei tuvastanud. Kuigi A.U väidab, et tema „Xxx“-nimelise kasutajakontole oli ka kõrvalistel isikutel vaba juurdepääs, kxxxtanu Xxxi ning tunnistajate Xxx ja Xxx ütlustega on tõendatud, et antud konkreetne vestlus sotsiaalvõrgustikus toimus just A.U ja Xxxi vahel. Siinkohal pöörab kohus tähelepanu ka sellele asjaolule, et süüdistatav A.U ise ei välista seda, et just tema ähvardas Xxxit sotsiaalvõrgustikus. Nagu nähtub A.U enda ütlustest, ta möönab, et internetis, sotsiaalvõrgustikus „Vkontakte“ ta ähvardas kahjustada Xxxite või kellegi teise vara, kuna õhtuti ta mõnikord oli purjus ja ravimite (antidepressante) mõju all ning niisuguses seisundis suhtles sotsiaalvõrgustikus. Sisselogimisel ta kasutas nime Xxx Marek. Nende tõenditega on A.U väide selle kohta, et maja süütas mitte tema, vaid Xxx Xxx, ümberlükatud. Vaatamata sellele, et nii kxxxtanu Xxxi, kui ka tunnistajate Xxxi, Xxxi ja Xxxi ütlustega on tuvastatud, et tulekahju toimumise öösel ka Xxx Xxx oli negatiivselt meelestatud Xxxi suhtes, eelistab kohus kohtuotsuse tegemisel just Xxxi ütluseid ja seda järgmistel põhjustel. Nagu nähtub ülalnimetatud isikute ütlustes ning ülejäänud asja materjalidest, Xxx mitte kunagi ei ähvardanud Xxxit ning suhtus sellesse, et Xxx jättis ta maha, rahulikult. A.U suhtus samasse asjaolusse nii närviliselt, et hakkas seetõttu tarvitama antidepressante ja alkoholi, hakkas ähvardama Xxxit, hoidis kxxxtanut kinni kxxxtanu tahte vastaselt, kasutas kxxxtanu suhtes vägivalda. Kohus asub seisukohale, et ülalnimetatud kuritegude toimepanemise motiiviks oli süüdistatava armukadedus ja sellega põhjustatud soov maksta Xxxile kätte nende lahkumineku tõttu. Ülaltoodu alusel loeb kohus tõendatuks seda, et just süüdistatav A.U tungis 06.07.
48. a kella 03.00 paiku Narvas asuva maja aadressiga Rakvere 46 territooriumile ja süütas selle maja ning kohus asub seisukohale, et A.U ei tunnistanud ennast selles kuriteos süüdi eesmärgiga vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Maja süütamise tulemuseks oli võõra vara kahjustamine. Ehitusmaakler OÜ-lt hinnapakkumise nr 176-08-11 kohaselt moodustavad taastamiskulud 38120,06 eurot (kohtutoimiku tl 180, 181). Tulekahjus on hävitatud kxxxtanute muu vara üldmaksumusega 2147.69 EUR (kohtutoimiku lk 178). Seega loeb kohus tõendatuks, et A.U tegevusega tekitatud kahju moodustab 40267,75 eurot. Vastavalt Karistusseadustiku rakendamise seaduse §-le 8, oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt ning suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Kuriteo toimepanemise ajal Eesti miinimumpalk moodustas 278.02 EUR. Seega A.U poolt toimepandud maja rikkumisega on tekitatud suur kahju. 18 1-12-9234 Samas asub kohus seisukohale, et ei leidnud kinnitust see, et A.U oli tahtlus või kavatsetus põhjustada maja süütamisega ohu inimese elule või tervisele. A.U eitab kategooriliselt, et ta teadis või möönas, et tulekahju toimumise ajal viibis majas mingi inimene. Kohus asub seisukohale, et antud osas A.U ütlused ei ole ümberlükatud kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditega. Nii, nagu nähtub kxxxtanute Xxxide, Xxxi ja Xxxa ütlustest, 2009 aastal toimus majas esimene tulekahju, maja oli osaliselt hävitatud ning nägi selliseks välja. A.U teadis antud asjaolust ning teadis, et majas alaliselt elanud Xxxi vanaema kolis majast sugulaste juurde. Ei ole tõendatud, et süüdistatav teadis sellest, et maja süütamise hetkeks kolis kxxxtanu Xxx tagasi majja. Sellega seoses A.U tegevus ei moodusta KarS §404 ettenähtud kuriteo koosseisu subjektiivse külje puudumise tõttu. Aga kuna maja rikkumisega tekitatud materiaalne kahju on suur, siis A.U tegevus moodustab teise, KarS §203 ettenähtud, kuriteokoosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab KarS §203 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Süütades elumaja, süüdistatav oli teadlik sellest, et niisugune tegevus võib rikkuda või hävitada võõra vara ning võib tekitada maja omanikele olulist materiaalset kahju ning tahtis või vähemalt möönas seda, st pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Seega esineb süüdistatava käitumises KarS § 203 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Selleks, et pxxx toime süütamise, tungis A.U maja territooriumile, avades aiavärava haagi. A.U puudus nimetatud territooriumi valdaja luba siseneda maja hoovi. Seega oma käitumisega tungis A.U ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse piiridega alale ning pani sellega toime omavolilise sissetungi, st KarS 266 lg 1 ettenähtud kuriteo. A.U, tungides ülalnimetatud maja territooriumile, teadis, et tegemist oli võõra territooriumiga, teadis, et tal pole selle omaniku valdaja luba sellesse ruumi sisenemiseks, st pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Seega esineb süüdistatava käitumises KarS § 266 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.2 Karistus KarS §121 järgi Karistuse määramisel antud paragrahvi järgi arvestab kohus sellega, et tegemist on kahe kuriteoepisoodiga. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Vaatamata sellele, et A.U süü leidis kohtus tõendamist, ei tunnistanud A.U oma süüd ja ei kahetsenud tehtut, seetõttu ei näe kohus võimalust karistada teda rahalise karistusega. 19 1-12-9234 Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuritegude toimepanemisel. Kohus arvestab ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist, millest kohtu arvates nähtub, et ta ei kahetse toimepandut. Seoses sellega on kohus seisukohal, et eksisteerib tõenäoline risk uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks tema poolt. Kohus on seisukohal, et antud juhul selleks, et aidata A.U paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud käitumisreeglite ning konfliktide rahumeelse lahendamise põhimõttetega ja samuti selleks, et teda distsiplineerida, tuleb talle karistuseks mõista vangistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka sellega, et A.U on olemas töökoht, ta on varem kohtu poolt karistamata, A.U poolt kxxxtanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud intensiivne, kuritegude toimepanemise ajast on möödunud rohkem, kui 3 aastat. Seoses sellega võib A.U vangistus olla oluliselt alla KarS §121 ettenähtud vangistuse keskmist määra. 4.3 Karistus KarS §136 lg 1 järgi Karistuse määramisel antud paragrahvi järgi arvestab kohus sellega, et tegemist on kahe kuriteoepisoodiga. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuritegude toimepanemisel. Kohus arvestab ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist, millest kohtu arvates nähtub, et ta ei kahetse toimepandut. Seoses sellega on kohus seisukohal, et eksisteerib tõenäoline risk uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks tema poolt ning A.U karistamine rahalise karistusega pole otstarbekohane. Kohus on seisukohal, et antud juhul selleks, et aidata A.U paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud käitumisreeglite ning konfliktide rahumeelse lahendamise põhimõttetega ja samuti selleks, et teda distsiplineerida, tuleb talle karistuseks mõista vangistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka sellega, et A.U on olemas töökoht, ta on varem kohtu poolt karistamata, kuriteo toimepanemise ajast on möödunud rohkem, kui 2 aastat. Seoses sellega võib A.U vangistus olla oluliselt alla KarS §136 lg 1 ettenähtud vangistuse keskmist määra. 4.4 Karistus KarS §266 lg 1 ja 203 järgi Kuna süüdistatav A.U pani KarS § 266 lg 1 ja 203 ettenähtud kuriteod toime ühe teoga, siis tuleb KarS § 63 lg 1 alusel mõista temale karistus KarS § 203 järgi, mis näeb ette raskeima karistuse. Karistuse määramisel antud paragrahvi järgi arvestab kohus sellega, et karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuritegude toimepanemisel. Kohus arvestab ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist, millest kohtu arvates nähtub, et ta ei kahetse toimepandut. Kuriteoga on tekitatud suur materiaalne kahju. Seoses sellega on kohus seisukohal, et A.U karistamine rahalise karistusega pole otstarbekohane kuna rahaline karistus ei saa mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 20 1-12-9234 Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärki saavutamiseks tuleb A.U-le karistuseks mõista vangistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka sellega, et A.U on olemas töökoht, ta on varem kohtu poolt karistamata, kuriteo toimepanemise ajast on möödunud rohkem, kui 2 aastat. Seoses sellega võib A.U vangistus olla alla KarS §203 ettenähtud vangistuse keskmist määra. 4.6 Mõistetud karistuste liitmine ning täitmisele osaline pööramine 4.6.1 Vastavalt KarS § 64 lg 1 samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Analüüsides A.U käitumist, asub kohus seisukohale, et aja jooksul muutus A.U käitumine ülbemaks ning sellega seoses peab kohus vajalikuks andma A.U-le selge sõnumi, et niisugune käitumine on taunitav ning toob kaasa range karistuse. Võttes arvesse ülaltoodut, mõistab kohus liitkaristuse määratud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. 4.6.2 Kohus, arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid (kõik kuriteoepisoodid on toimepandud rohkem, kui 2 aastat tagasi) ja süüdlase isikut (A.U on varem kohtulikult karistamata, tegemist on noore inimesega), leiab, et mõistetud vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas. Seetõttu tuleb jätta vangistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Kohus leiab siiski, et katseaja toime võib A.U-le mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Selle eesmärki saavutamiseks määrab kohus A.U-le šokivangistus. 4.6.3 Kohus on seisukohal, et konkreetse kriminaalasja puhul on väga oluline tagada kuriteoga tekitatud kahju võimalikult kiire ja kindel hüvitamine süüdistatava poolt. Süüdistatav ei väljendanud soovi või kavatsust hüvitada tekitatud kahju vabatahtlikult ning seetõttu antud juhul on selleks kõige paremaks võimaluseks siduda vangistuse mittepööramine kahju täieliku hüvitamisega kohtu poolt määratud tähtajaks. Kuna kahjud on piisavalt suured ning nende hüvitamiseks tuleb anda A.U-le piisavat aega, määrab kohus A.U-le KarS §75 järgi ettenähtud maksimaalse katseaja, st 3 aastat. 4.6.4 KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata A.U poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 11.08.2011 kuni 13.08.2011, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka. 4.6.5 Kuna süüdistatavale on mõistetud karistuseks osaliselt reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada süüdistatava vahistamise hetkest. V Tsiviilhagid 5.1 Kahju hüvitamise eemärk on kxxxtanule endise olukorra taastamine. See eesmärk on kõige lihtsamalt saavutatav omanikule temalt äravõetud vara samas seisundis tagastamisega 21 1-12-9234 või samaväärse varaga asendamise teel. Kui nimetatud võimalused on kahju tekitaja poolt kasutamata, tuleb äravõetud vara väärtus hüvitada rahaliselt summas, mis võimaldab kahju heastamise kxxxtanul endal soetades äravõetud varaga samaväärne vara. KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 5.2 If P&C Insurance AS esitas tsiviilhagi summas 11562.74 eurot. Kxxxtanu Xxx Xxx esitas tsiviilhagi summas 33964.31 eurot. Süüdistatav A.U ei võtnud esitatud tsiviilhagisid omaks, motiveerides seda sellega, et ta mingeid kuritegusid toime ei pannud. Kohus tuvastas, et KarS §203 ettenähtud kuriteo, mille tulemusena oli tekitatud kahju Xxxile ja If P&C Insurance AS-ile, toimepanemine just A.U poolt on kinnitust leidnud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kxxxtanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 5.3 If P&C Insurance AS tsiviilhagi summas 11562.74 eurot. Kohus asub seisukohale, et antud tsiviilhagi suurus on tõendatud hageja poolt esitatud materjalidega. Nii, 12.07.2011 sündmuskoha vaatas üle riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert Heiki Perli, kes koostas akti ja pildistas sündmuskoha. 26.07.2011 on tema poolt koostatud ka ekspertiisiakt nr
49. Eksperdi järelduste kohaselt oli tulekahju põhjuseks lahtine tulekolle, ning ekspert välistas teised põhjused. Ekspertiisi maksumus moodustas 918,05 eurot, mille kindlustusfirma 02.08.2011 ära maksis. Turuhinna väljaselgitamiseks oli tellitud Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ-lt eksperthinnang. Xxx koostas eksperthinnangu nr
50. Tema hinnangu kohaselt nimetatud hoone maksumus peale tulekahju moodustas 16500 eurot ning enne tulekahju 24900 eurot. Eksperthinnangu koostamine läks maksma 65 eurot, ning kindlustusfirma tasus selle summa 29.08.
51. T Taastamiskulude väljaselgitamiseks kindlustusfirma tellis Ehitusmaakler OÜ-lt hinnapakkumise nr 176-08-11, mille kohaselt taastamiskulud moodustavad 38120,06 eurot. Selle hinnangu koostamine läks maksma 32 eurot, ning 01.09.2011 kindlustusfirma maksis selle summa ära. Kindlustusfirma hüvitas kahju summas 8400 eurot. Peale selle kindlustusfirma hüvitas Xxx Xxxile koduvara summas 2147,69 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb If P&C Insurance AS tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses. 5.4 Kxxxtanu Xxx Xxxi tsiviilhagi summas 33964.31 eurot Kohus asub seisukohale, et kxxxtanu Xxx Xxxi tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt, summas 29911.06 eurot ning seda järgmistel põhjustel. Ehitusmaakler OÜ-lt hinnapakkumise nr 176-08-11 kohaselt moodustavad maja taastamiskulud 38120,06 eurot. Nagu nähtub If P&C Insurance AS-i poolt esitatud materjalidest, kindlustusfirma hüvitas Xxxile osa sellest kahjust, summas 8400 eurot. Seega hüvitamata jäänud vaid 29720.06 eurot. Samuti kuulub hüvitamisele ka kxxxtanu Xxxi 22 1-12-9234 omavastutus summas 191 eurot, seega kokku kuulub hüvitamisele (29720.06 + 191) 29911.06 eurot. VI Aritmeetilise vea parandamine Kontrollides selle kohtuotsuse resolutiivosa leiab kohus, et kohtuotsuse resolutiivosas on ekslikult märgitud kxxxtanu Xxxi kasuks väljamõistmisele kuuluv summa. Resolutiivosas on märgitud summa 29529 (kuuskümmend viis tuhat viissada kakskümmend neli) krooni 75 (seitsekümmend viis) senti, kuid tegelikult peab olema 29911.06 eurot. Lähtudes ülalmainitust parandab kohus selle aritmeetilise vea ning loeb õigeks Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.09.2013.a kohtuotsuse resolutiivosas A.U poolt kuriteoga tekitatud, väljamõistmisele ja hüvitamisele kuuluva kahju summaks 29911 (kakskümmend üheksa tuhat üheksasada üksteist) eurot 6 (kuus) senti. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 306, 309 lg 3, 310, 311-313,
52. Innokenti Menšikov Kohtunik 23