Jätta rahuldamata V.G taotlus kaitsjale makstud õigusabi kulude hüvitamiseks riigieelarve vahenditest. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista V.G-lt riigituludesse menetluskulud – ekspertiisitasu summas 457 eurot. Menetluskulud ekspertiisi teostamise eest tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsusega nr 2302,16,010681 karistati V.G
lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, so 600 eurot ning
01.09.2016 koostatud väärteoprotokolli kohaselt rikkumine seisnes selles, et 03.08.2016.a kella 17.25 ajal Tallinnas, Järveotsa tee - Ehitajate tee - Õismäe tee ringristmikul juhtides mootorsõidukit Chrysler 300C, reg.märgiga xxxx, ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses ning reavahetuse ajal keeras otsa paremal liikunud sõiduautole Honda. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, ei täitnud liiklusseaduse § 169 lg 4 p 5 nõudeid, jättes liiklusõnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata ja alla kirjutamata. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxxx ja Swedbank Liising AS-le. Kirjeldatud tegevusega rikkus V.G
lg 2 p 8 ning § 169 lg 4 p 5 nõudeid ning pani toime
20.04.2017 Harju Maakohtu otsusega jäeti V.G poolt 18.10.2016 esitatud kaebus rahuldamata. 20.10.2017 Riigikohtu otsusega tühistati Harju Maakohtu 20.04.2017 otsus; V.G väärteoasjas
V.G väärteoasi
Kohtumenetlus 18.10.2016 kohtule esitatud kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 23.novembril 2017.a ja 11.jaanuaril 2018.a.toimunud kohtuistungitel jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaebuse juurde. Kaebaja on veendunud, et kui Honda juht sisenes ringristmikule, pidi Honda andma teed mõlemal sõidurajal sõitvatele liiklejatele, nii nendele, kes väljuvad ristmikult kui ka neile, kes vahetavad ristmikul rida. V.G ei vahetanud sõidurida, vaid sõidurida ületades väljus ristmikult. Vältimaks olukorda, kus ringristmiku sisemiselt rajalt üle välimise raja väljuvale sõidukile võiks ette sõita ristmikule sisenenud liikleja, on ringristmikule siseneva tee ette paigaldatud märk „anna teed“. Ringristmikul V.G juhitud sõidukist kaks korda kiiremini liikunud Honda juht sõitis V.G-le ette olukorras, kust ta oleks pidanud andma teed. V.G juhitud sõiduk oli reavahetusest suunatulega märku andnud ja alustanud reavahetust. 23.11.2017 toimunud kohtuistungil kaitsja leidis, et kaebaja oli ringristmikul enne, kui sinna sisenes Honda juht. Kaebaja poolt juhitud mootorsõiduk juba liikus ringristmikul ja soovis välja sõita Õismäe teele, kui „suurelt“ Ehitajate teelt sisenes ringristmikule kaks korda suuremal kiirusel sõiduauto Honda. Xxxxpoolt juhitud sõidukiga V.G mootorsõidukile ette sõitmine oli kokkupõrge toimumise põhjuseks. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud ja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, kaitsja, tunnistaja Xxxx ja eksperdi Lembit Teesalu ning uuris väärteotoimikus ja kohtutoimikus asuvaid, sh eelmise kohtuliku arutamise käigus kogutud tõendeid (väärteotoimikus asuvad sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fotodega, sõiduki teisaldamise akt, V.G terviseseisundi kirjeldamise akt 382/6, arstitõend, OÜ Alfabesco kviitung; varasema kohtumenetluse käigus on teostatud liiklustehniline ekspertiis (tl 50-57) ning paikvaatlus (tl 34). VTMS § 99 lg 8 alusel avaldati tunnistaja xxxx ütlused, sest võimalused tema otsimiseks ja väljakutsumiseks olid ammendatud ja ta oli andnud ütlusi varasemal kohtulikul arutamisel. 2 Kohtuistungil ülekuulatud liiklusekspert Lembit Teesalu kinnitas, et sõidukite asend tee suhtes viitab sellele, et sõidukid on alustanud kõrvuti ringile sõitmist: üks ühel rajal ja teine teisel. Tunnused – vastastikune asend ja paiknemine tee suhtes. Vigastuste põhjal saab teha kindlaks nende paiknemise. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Riigikohtu praktika kohaselt (21.05.2013. a lahend nr 31-1-23-13) tuleb mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. Hinnates kõiki uuritud tõendeid kogumis ja õnnetuse osapoolte käitumist leiab kohus, et V.G süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik V.G rikkudes
lg 2 p 8 nõudeid oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxxx ja Swedbank Liising ASle (
lg 1).
lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta liiklejaid ning teel töötajaid.
p 37 sätestab, et manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige. Rikkumise kirjeldus väärteoprotokollis on piisavalt selge ja arusaadav, V.G sai aru, milles teda süüdistatakse ning vaidles rikkumisele vastu. Vaidlus on selle üle, kas 03.08.2016 oli kaebuse esitaja isikuks, kes põhjustas liiklusõnnetuse või liiklusõnnetust põhjustas hoopis Xxxx. Tulenevalt kehtivast kohtupraktikast, kohtul küll puudub võimalus eelistada ühte tõendit teisele või hinnata tõendeid valikuliselt, kuid kohus saab otsustada mõne tõendi usaldusväärsuse ning selle tõendusliku kvaliteedi üle. Väärteoasjas on tuvastatud, et 03.08.2016 kell 17:25 Järveotsa tee-Ehitajate tee ja Õismäe tee ringristmikul mootorsõidukite Chrysler 300C reg.nr xxxx ja Honda Civic reg.nr xxxx vahel toimus kokkupõrge. Liiklusõnnetuse tagajärjel oli põhjustatud varaline kahju mootorsõidukitele Chrysler ja Honda – täpsemalt saadud vigastused on kirjeldatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja jäädvustatud sündmuskohal tehtud fotodel. Kohtuväline menetleja jõudis õigesti järeldusele, et antud juhul on tegemist
Ei ole vaidlust selles, et Xxxx juhitud Honda sisenes ringristmikule Ehitajate tee poolsest suunast. Xxxx ütluste kohaselt ootas ta Ehitajate teel ringristmikule sisenemise võimalust kõrvuti V.G-ga . V.G ütluste kohaselt tema liikus ringristmikul ja Xxxx juhitud sõiduk asus teel, kust saab ringristmikule siseneda. Määrav on küsimus, kummal sõidukijuhil oli eesõigus ning kellel oli kohustus anda teed. Asja lahendamiseks on oluline tuvastada liiklusõnnetuses osalenud sõidukite ringristmikule sisenemise koht. Kogutud tõenditest nähtub, et tunnistaja Xxxx on väärteomenetluses kolm korda (03.08.2016, 28.11.2016 kohtuistungil ja 23.11.2017 kohtuistungil) andnud ütlusi, et Chrysler ja Honda sisenesid kõrvuti ringristmikule Ehitajate tee poolt ning Chrysler sõitis Honda vasaku külje sisse. Menetlusalune isik ja kaebuse esitaja V.G oli 03.08.2016 sündmuskohalt lahkunud ning esmased ütlused andis alles 01.09.2016, seejärel 28.11.2016 kohtuistungil ja 23.11.2017 kohtuistungil. V.G on seisukohal, et tema ei ole liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutav, sest hoopis Honda juhil oli kohustus ringristmikule jõudes anda teed seal juba liikuvale ja rida vahetavale kaebajale. 01.09.2016 toimunud ülekuulamisel V.G väitis, et kavatses sõita polikliinikusse, kuid siis otsustas minna apteeki asukohaga Õismäe tee
lg 1 kohaselt kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel sõiduraja ja –rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile. Kohus jõuab järeldusele, et just V.G ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses ning reavahetuse ajal keeras otsa paremal liikunud sõiduautole Honda. Väärteomenetluses V.G asus ennast aktiivselt kaitsma veel enne väärteoprotokolli koostamist 01.09.2016.a. 4 Kaebaja selgitas, et narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 382/6 (tl 21) oli tehtud eesmärgiga näidata politseile, et tema oli kaine. Et süüdistada V.G sõiduki joobes juhtimises oli vaja teostada teatud menetlustoiminguid 03.08.2016 kohapeal (KorS §§ 37-41), kuid V.G oli sündmuskohalt lahkunud, mida põhjendas halva tervisliku seisundiga ja ütles, et läks koju vett jooma. Samas on V.G seletanud, et vahetult pärast liiklusõnnetust läks kauplusesse Rimi, kus kohtas avariihetkel mööda sõitnud sõiduauto juhti, keda hiljem taotles tunnistajana üle kuulata. Peale selle samal päeval jõudis V.G pöörduda arsti poole ja Wismari haiglasse kell 19.00. Samuti on V.G tunnistanud, et kohe pärast avariid sai arsti poolt rahusteid, ostis apteegist ravimeid (rida 10), kuid Wismari haiglas koostatud terviseseisundi kirjelduses puuduvad V.G kaebused tervise suhtes (rida 9). Haabersti Perekeskuse OÜ 05.08.2016 perearsti Reet Järve poolt väljastatud tõend ei kinnita, et 03.08.2016 V.G olid terviseprobleemid või et ta pöördus perearsti vastuvõtule just kella 18:00 paiku. Tõendis on vaid märgitud, et pöördumine toimus 03.08.2016, mis ei tõenda, et V.G pöördus perearsti poole enne kella 18:00 (pöördumise kellaaeg ei ole märgitud). V.G esitas kohtuvälisele menetlejale OÜ Alfabesco poolt väljastatud kviitungi nr 86 koopia, kus on märgitud „ “ ja milline pidi tõendama, et V.G sõitis ringile Järveotsa tee poolt. Kohus peab vajalikuks märkida, et väärteotoimikus asuv kviitungi koopia ei oma mingit tõendusliku väärtust, sest kohtule ei ole esitatud originaali ja kviitungil esinevad mitmed olulised puudused: märkimata on käibemaks, puudub pitsat, ei ole loetav allkiri, st kontrollida esitatud tõendit ja siduda väidetavalt Järveotsa teel asuva OÜ-ga Alfabesco ei ole võimalik. Isegi kui V.G hakkas Järveotsa teelt liikuma Õismäe tee ringi suunas kell 17:10 (01.09.2016 ja 28.11.2016 ütlused), jääb arusaamatuks, kuidas ta sõitis remonditöökojast (Järveotsa tee 55) sündmuskohani 15 minutit (avarii toimus kell 17:25). Leheküljel (vt https://www.google.ee/maps ) on tuvastatav, et aadressilt Järveotsa tee 55 sündmuskohani on 2 minutit autosõitu. Seega ülalmainitud tõendid ei kinnita V.G liikumist ja sõitmist ringile Järveotsa tee poolt. Järgnevalt kohus annab hinnangu tunnistaja xxxx ütluste usaldusväärsusele. xxxx ülekuulamist ei taotletud kohtueelses menetluses ega kohtule esitatud kaebuses. Alles 28.11.2016 (eelmine kohtumenetlus) taotleti tunnistaja xxxx ülekuulamist, kusjuures tunnistaja kutsus välja kaebuse esitaja ise, kohtutoimikus puuduvad tunnistaja kontaktandmed. xxxx poolt 07.12.2016 kohtus antud ütluste kohaselt 03.08.2016 sõitis oma tumesinise eritunnusteta autoga BMW 525 Järveotsa teelt Õismäe teele Rimi kaupluse suunas, tema ees sõitis Chrysler ja ringil Chrysler sõitis ees ja sel momendil, kui Chrysler tahtis pöörata, toimus kokkupõrge - paremalt poolt tuli punane auto ja sõitis Chryslerile otsa. Kuna temal oli vaja sõita Rimi poodi, sõitis vasakult poolt neist mööda ja sõitis edasi Õismäe tee poole, tema meelest põrkasid autod kokku esiotstega, kuid ta ei vaadanud täpsemalt, autost välja ei tulnud. Ta ja kui välja tuli, tema auto juures seisis kaebaja. V.G seletused selle kohta, kuidas ta tunnistaja üles leidis on meelevaldsed: pärast liiklusõnnetust nägi ta tunnistajat Rimi kaupluse ees: nägi eritunnusteta tumedat BMW 525, mille juures seisis tunnistaja. V.G enda ütlustest nähtub, et pärast avariid, st alates kella 17.25 kuni 19.00 ta jõudis viibida kodus, perearsti juures, apteegis ja Wismari haiglas. V.G väitel umbes tunni aja pärast ( ) kohtas ta tunnistajat kaupluse läheduses. xxxx ütlustest nähtub, et ta kohtas V.G kaupluse Rimi ees 10-15 minutit pärast seda, kui oli mööda sõitnud ringil toimunud avariist. Samas tunnistaja xxxx Xxxx BMW-d sündmuskohal ei näinud. Samuti ei ole loogiline Xxxx enda käitumine, millal ta Rimi jõudmiseks sõitis Chrysleri taga Õismäe tee ringi kaudu, kui palju lihtsam oli pöörata kohe Järvevana teelt vasakule ja sõita otse Rimi kaupluse juurde. xxxx ja V.G andsid erinevaid ütlusi kohtumise aja kohta (vahe ca 20-30 min). xxxx ütlused on vastuolus V.G ütlustega ka selles osas, et Honda andis V.G-le teed ja viimasel hetkel „süstis“ ette. xxxx aga väidab, et punane auto sõitis otse ja toimus kokkupõrge ning 5 esimest korda nägi autot siis, kui kokkupõrge oli juba toimunud. Xxxx ei mäleta aega, millal toimus avarii ning ei oska avarii põhjustanud sõidukit kirjeldada. Xxxx arvas, et Chrysler põrkas kokku punase värvi auto esiosaga. Fototabelist nähtuvad sõidukite asendid ja kui Xxxx sõitis vasakult poolt neist ümber, pidi ta nägema Honda kahjustusi. Lähtudes eeltoodust kohus asub seisukohale, et tunnistaja xxxx ütlused on vasturääkivad, ebaloogilised ja umbmäärased, mistõttu ei saa kohus pidada neid usaldusväärseteks. Kohus asub seisukohale, et sellisel viisil leitud tunnistaja usaldusväärsuses esineb tõsine kahtlus: ei ole eluliselt usutav, et avarii toimumise ajal ja selle järgselt on võimalik tähele panna eritunnusteta autot, et hiljem see auto ära tunda. Samuti ei ole eluliselt usutav, et möödasõitja (st xxxx) suudab meelde jätta isiku, kes juhtis autot avarii hetkel, sest avariist möödasõidul peab autojuht eelkõige tagama enda ja teiste liiklejate ohutuse. Kohtul puudub võimalus kontrollida, kuidas ja millal tunnistaja üles leiti, mis omab tähtsust ütluste hindamisel. Kohus peab vajalikuks märkida, et V.G arusaam ringil liiklemisest ei ole kooskõlas liikluskorraldusega nimetatud ringil. 23.11.2017 toimunud kohtuistungil V.G seletas, et liikudes Ehitajate teelt Haabersti polikliiniku suunas paremalt realt võib välja sõita ainult Õismäe ehk haigla suunas. See ei vasta tõele, sest parempoolsest sõidureast on suund nii otse kui paremale (tl 34). Jääb arusaamatuks, miks sellise teadmisega V.G, sisenedes ringile, pidi üldse sõitma sisemisele reale ja siis hakkama ümber reastuma paremale, kui paremalt realt tal oli õigus vabalt sõita Haabersti polikliinikusse. Sellelt ringristmikult väljumiseks ei pea sõidurada vahetama. V.G puudulikke teadmisi kinnitavad tunnistaja Xxxxütlused, et sündmuskohal kaebaja hakkas vaidlema, et ristmikule paigaldatud märk (foto nr 4) lubab esimeselt rajalt ainult paremale sõita (tl 25). V.G ütlused ei olnud ka järjepidevad: algselt ta väitis, et sõitis polikliinikusse, sest tal , 23.11.2017 aga väitis, et . V.G ütlustest pole selge, kas Honda seisis või liikus (tl 24 pöördel) enne seda, kui tema Chrysler ringile sisenes. V.G 28.11.2016 kohtuistungil väitis, et tema manööver oli ohutu (tl 22 pöördel), 23.11.2017 aga seletas, et ei saanud peatuda, kuna tema taga oli auto. Samuti pole selge, kas V.G hakkas ennast väga halvasti tundma enne või pärast avariid. Ringteelt väljasõiduks V.G ei pidanud sooritama mingisugust manöövrit, pidi sõitma otse ning ei saanud, asudes Paldiski mnt väljasõidul, pöörata vasakust reast paremasse ritta (vt. V.G 23.11.2017 joonis). Arvestades mootorsõidukite kiirust (Chrysler - 15 km/t, Honda - 30 km/t), ei ole eluliselt usutav, et Tallinna liikluses ringristmiku sissesõidule tulnud ja liikuv autojuht jääb ootama teise sissesõidu juurde tulnud mootorsõidukit. See ei oleks kooskõlas § 18 lg 2 sätestatuga, et ristmikule lähenedes peab juht sõitma nii, et seismajäämisel ta ei häiriks ristmiku liiklust. Ülalpool toodud asjaolud näitavad seda, et V.G ütlustes kirjeldatud ebakorrektne käitumine võis olla seotud saabunud tagajärjega (avariiga). Samas tulenevalt menetlusseadusest ja kehtivast kohtupraktikast süüdistataval ei ole keelatud muuta oma ütlusi ja esitada kardinaalselt erinevaid versioone sündmuse kohta. Ütluste erinevuse tõttu kaebaja versioon muutub aga rohkem ebausaldusväärseks. Kaebuse esitaja väited on olnud vastuolulised, kohati meelevaldsed ja asjakohatud, nende eesmärgiks oli kohtu arvates soov vabaneda vastutusest. kohaselt tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada kõrvaldamata kahtlused tema süüdiolekus. Käesolevas väärteoasjas kahtlused V.G süüdiolekus on kohtu hinnangul kõrvaldatud tunnistaja Xxxx ütlustega, ekspertiisiaktiga, eksperdi selgitustega ning asjaoludega, mille kokkulangemine ei ole reaalne. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Xxxx kinnitas, et 03.08.2016 sõitis Keilasse, keeras Ehitajate teelt ja sõitis valgusfoori alt Õismäe tee ringristmikule paremal rajal, vasakul rajal oli teine auto. Sõitsid mõlemad Ehitajate teelt samast kohast ringile. Hakkasid kõrvuti sõitma ringile. Kaebaja jäi veidi maha ja sõitis tagauksele sisse. Pärast kokkupõrget kaebaja näitas märki, et esimene rida võib sõita ringilt välja ja teine rida ringile ja välja. Ei tea, miks kaebaja hakkas väitma, et oli ringil enne. Sõidab sel ristmikul peaaegu iga päev. 6 Kohus suhtub kriitiliselt kaebuse esitaja väidetesse, et tunnistaja Xxxx ise oli süüdi endale kahju tekitamises. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja Xxxx ütluste usaldusväärsuses, need haakuvad ekspertiisiaktiga ning kohtuistungil eksperdi Lembit Teesalu poolt avaldatud seisukohaga, et justnimelt mootorsõiduk Chrysler alustas kõrvuti Hondaga ringile sõitmist. Ekspertiisiaktis on fikseeritud fakt, et kokkupõrge toimus sõiduauto Chrysler manöövri tagajärjel. Seega peab kohus tuvastatuks, et mõlemad sõidukid sõitsid ringristmikule ühest sissesõidust ning kaebaja sõiduk Chrysler liikus kõrval, hakkas manööverdama ja toimus kokkupõrge. Kuivõrd sõidukid liikusid kõrvuti, ei pidanud Xxxxandma V.G-le teed. Ekspert on kindlaks teinud kokkupõrke koha. Hinnates kokkupõrkele eelnenud ja sellele järgnenud sündmusi ning V.G käitumist jääb samuti arusaamatuks, miks V.G lahkus sündmuskohalt, ei vastanud kõnedele, saatis sündmuskohale autole järgi kolmanda isiku. Sündmuskohalt lahkumise põhjuseks võis olla asjaolu, et V.G-le oli 01.08.2015 karistuseks määratud arest 12 päeva ja arest oli kandmata (seda ta mainib 01.09.2016 ütlustes). V.G käitumine pärast liiklusõnnetust jääb arusaamatuks. Seega on tuvastatud, et V.G ei veendunud manöövri sooritamise alguses selle ohutuses. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas V.G poolt liiklusnõude rikkumine on põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega ja varalise kahju tekkimisega Xxxx ja Swedbank Liising AS-le. Kohtu hinnangul on eeltooduga tuvastamist leidnud, et just V.G poolt
Liiklusõnnetust ei oleks toimunud, kui V.G oleks sõiduraja vahetamisest sellel momendil loobunud või piisava põhjalikkusega veendunud selle ohutuses. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud V.G poolt
lg 2 p 8 nõude rikkumine, millega ta pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, tekitades sellega varalise kahju sõiduki Chrysler omanikule Xxxx ja sõiduki Honda omanikule Swedbank Liising AS-le mõlema mootorsõiduki kahjustamise näol. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus; isik paneb toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Väärteomenetluses puuduvad tõendid selle kohta, et varaline kahju oli tekitatud tahtlikult, V.G tekitas kahju ettevaatamatusest. Ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt tarvis küsida, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata (nt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-23-13).
lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta liiklejaid ning teel töötajaid. V.G pidi olema viisakas ja arvestama Xxxx ning enne paigalt liikuma hakkamist või manöövri alustamist veenduma, et ta ei ohusta oma käitumisega Xxxx, xxxx ja Swedbank Liising AS-le kuuluvat vara. Eirates viisaka ja turvalise liiklemise kohustust, asetas ta ohtu teise liikleja ja enda õigushüve ning ettevaatamatusest rikkus
Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik V.G , õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki 7 juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati V.G
Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas asjas ei ole raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb siiski võtta arvesse ka süüdlase isikut, et teha kindlaks, milline karistus paneks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanekust. Väärteotoimikus oleva karistusregistri teatise kohaselt on V.G karistusregistrisse kantud, seega oli ta ka liiklusõnnetuse toimumise hetkel väärteokorras karistatud isik. Arvestades seda ei pea kohus juba kaheksanda rikkumise puhul võimalikuks karistada V.G väiksema karistusega, kui seda on pidanud võimalikuks kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et ei ole võimalik väärteomenetlust lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, sest liiklusõnnetusega on põhjustatud varaline kahju Juri Kerhamovile ja Swedbank Liising AS-le, sellises olukorras esineb avalik menetlushuvi ja antud juhul kohus ei saa sedastada, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur. KrMS § 175 lg 1 p 3, 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus asub seisukohale, et ei esine alust menetluskulude (ekspertiisi tegemisega seotud kulude) riigi kanda jätmiseks. V.G pani toime eelpool kirjeldatud väärteo, siis kuuluvad VTMS 38 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 ning § 180 lg 1 alusel temalt väljamõistmisele menetluskuluna väärteomenetluse käigus tekkinud ekspertiisikulud. Kaebaja esitas kohtule taotluse tema poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks riigi eelarvest. Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Nimetatud sätte alusel kuulub menetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule väljamõistmisele mõistlik kaitsjatasu. Kuna käesolevas asjas kohus ei lõpeta menetlust V.G suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis seetõttu ei kuulu ka rahuldamisele tema taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. kohtunik / / 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.