4-18-6418/6

4-18-6418 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6418 (2302,18,011772) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Z.K kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 15.11.2018 otsuse peale liiklusseaduse (LS) § 224 lg 1 tunnustel Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Z.K XXX; elukoht: xxx; xxx (isikukood Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata Z.K kaebus talle määratud rahatrahvi vähendamiseks.
3. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 15.11.2018 otsus Z.K-le mõistetud rahatrahvi tasumise korra osas. KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et rahatrahvi summas 320 eurot on võimalik tasuda osade kaupa 10 (kümne) kuu jooksul otsuse jõustumisest (32 eurot kuus). Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas ning tasumisel tuleb märkida viitenumber
4. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. 15.11.2018 otsusega määrati Z.K-le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 224 lg 1 järgi rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 320 eurot. Otsuse kohaselt juhtis Z.K 28.10.2018 kella 11:24 ajal Harjumaal Harku vallas TallinnRannamõisa-Kloogaranna tee 6.-l kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee (registrimärgiga xxx) juhile keelatud seisundis, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,20 mg. Sellega rikkus Z.K LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime väärteo LS § 224 lg 1 järgi.
6. Z.K oma kaebuses kohtule ei vaidlusta selle väärteo toimepanemist, küll aga peab karistuseks määratud trahvisummat liialt suureks ning leiab, et ta pole võimeline sellist summat maksma. Tema väidete kohaselt ei saanud ta tervise tõttu endisel ametipostil jätkata, alustab ümberõpet uue ameti saamiseks ning on väidetavalt õpilane kuni 2021.a. Tõendeid oma tervisliku seisundi või sissetulekute kohta ta kohtule esitanud ei ole. Kaebaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
7. Kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele leiab, et trahvi vähendamiseks alused puuduvad, kuid nad ei ole vastu sellele, kui kohus määrab trahvi tasumise osade kaupa. Kaebusest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks aru saanud oma teo ohtlikkusest ja sellega kaasneda võivatest tagajärgedest. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ning kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, nõuab selle juhtimine erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusreeglite järgimisel. Karistuse eesmärk ei ole anda võimalust menetlusalusele isikule valida talle meelepärasem ja sobilikum karistus. Samuti ei pea ega saagi karistus olla kerge ja mugav kanda. Üldohtlike süütegude kaitstavaks õigushüveks on eelkõige inimese elu ja tervis ja üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
8. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
9. Süü tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas vaidlus puudub. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja D. Kõdari ütlustega, kes politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ käigus kontrollis Z.K alkoholi tarvitamist indikaatorvahendiga, misjärel toimetati juht politseijaoskonda, et kontrollida joovet tõendusliku alkomeetriga. Isikule oli tutvustatud tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning seda on Z.K kinnitanud oma allkirjaga. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt oli lõplik mõõtetulemus Z.K väljahingatavas õhus 0,20 mg/l. Alkoholisisaldust väljahingatavas õhus kontrolliti mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-0086, mis omas kehtivat taatlust – taatlemistunnistus TTRC-18-
10. Menetlusalusele isikule tutvustati mõõtetulemust ja ta ei taotlenud alkoholijoobe tuvastamist vereproovi uuringuga. Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla 0,10 milligrammi või rohkem alkoholi. Kuna Z.K seda nõuet rikkus (tema puhul oli näit piirmäärast koguni poole suurem), on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud LS 224 lg 1 järgi. Oma keelatud seisundit pidi juht tajuma sellise alkoholisisalduse puhul ning õigusrikkumise on ta toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Z.K süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
11. Kaebajale määratud karistuse osas on menetleja kohtu arvates õigesti hinnanud Z.K süü suurust, eelkõige tema teo ohtlikkust ning arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Määrates rahatrahvi üle sanktsiooni keskmise määra, jättis kohtuväline menetleja kasutamata võimaluse kohaldada lisakaristusena Z.K suhtes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, millise võimalus annab LS § 224 lg 3 p
12. Mootorsõidukit juhtides oli Z.K alkoholipiirmäära ületavas seisundis ning seda ajal ja kohas, kus liiklustihedus on üsna suur ning ta kujutas sellega ohtu paljudele teistele kaasliiklejatele, kuna keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab oluliselt liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust. LS § 224 lg 1 järgi vastutab juht ka siis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus olnuks alkoholisisaldus poole väiksem – 0,10 milligrammi. Z.K alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli aga 0,20 mg, mis samuti iseloomustab tema teo suuremat ohtlikkust. Seetõttu tuleb tema süüd pidada keskmisest suuremaks. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Kohus nõustub menetleja seisukohaga, et määratud rahatrahvi vähendamiseks alused puuduvad. Rahatrahv sellises määras vastab kaebaja süü suurusele, on vajalik, et isik ei paneks enam toime uusi süütegusid ning selline karistus on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvides. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma töövõimetuse, sissetulekute või tervisliku seisundi kohta, mis saaksid olla aluseks trahvi vähendamiseks. Arvestades aga Z.K väidetavat majanduslikku olukorda, on põhjendatud rahatrahvi maksmine osade kaupa ja seda 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest.
13. Ühtlasi kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine 10 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus leida näiteks juhutöid, et trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p-st 2, 133,
14. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/