← Eesti

4-18-6186/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2019.a, Tartu kohtumaja Asenduskaristuse number 4-18-6186 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Ragne Põldaru Avalduse esitaja/

§ 2071, § 211, kohus määras: 1.

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

  1. Asendada I.O-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 13.07.2017.a otsusega väärteoasjas nr 2780,17,005469 määratud rahatrahv 180 trahviühikut, so 720 eurot arestiga 18 (kaheksateist) ööpäeva ning arest asendada 18 (kaheksateistkümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
  2. Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.
  3. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb I.O olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee.
  4. Selgitada I.O-le , et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele. 6.

§ 2071

lg 1 alusel saata jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

  1. Määrus saata täitmise korraldamiseks süüdlasele ning teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas 27.11.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse süüdlasele I.O-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. 13.07.2017.a määras Lõuna prefektuur väärteoasjas 2780,17,005469 I.O-le (isikukood XXX, elukoht XXXX) liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahvi 180 trahviühikut, so 720 eurot. Otsuse kohaselt juhtis I.O 15.06.2017.a kella 16.16 ajal Riia tn 99, Tartu Bkategooria mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 02.08.
  2. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 31.10.2018 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 72 lg-st 1 ja TMS § 201 lg-st 1 palub avaldaja otsustada asenduskaristuse kohaldamine I.O suhtes tasumata rahatrahvi osas summas 720 eurot. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil I.O kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et rahatrahv jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. 18 tundi tööd saab ära teha kahe kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. I.O ei ole rahatrahvi ära tasunud ning rahatrahvi tasumise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Ivi Kalmet on kontrollinud võlgnikul vara olemasolu ja teinud kindlaks, et võlgnikul puudub registervara ning tema müügiväärtusega vallasvara ei ole teada. Võlgniku pangakontod on arestitud 27.12.2017, kuid laekumisi ei ole. Maksu- ja Tolliameti registri andmetel puudub võlgnikul töökoht ja seega ka sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. I.O-le on määratud liiklusseaduse § 2

(3)201 lg 2 järgi rahatrahv 180 trahviühikut, so 720 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 18 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et I.O tuleb teha 2 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 18 tundi üldkasulikku tööd. Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

§ 2071

lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS §-st 72, §-st 69;

§-st 211. / Marju Persidskaja kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.