209 lg 1 ja § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
MS § 238 lg 2 alusel vähendati süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistati M.P
Maakohus mõistis M.P süüdi ka
MS § 238 lg 2 alusel vähendati süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistati M.P
järgi 4-kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendati
järgi mõistetud 4-kuulist vangistust Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 aasta 2 kuu ja 14 päeva vangistuse võrra ja mõisteti M.P-le liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust.
lg 1 alusel mõisteti M.P-le liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust, lugedes mõistetud karistusega kaetuks
lg 1 järgi mõistetud 6-kuulise vangistuse.
alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.05-02.06.2004, s.o 3 päeva, M.P poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 4 aastat 6 kuud 11 päeva vangistust. Maakohus rahuldas tsiviilhagi osaliselt ja mõistis M.P-lt võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 122 413.20 krooni OÜ Ehitus Service kasuks. Maakohus arutas M.P-le
lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil müüs Tartu linnas ja Viljandi maakonnas ajavahemikul märts kuni aprill 2004. a võltsitud Ehitus Service OÜ kampaania kütusekuponge 50-70 krooni tk, millised kupongid andsid õiguse saada Statoili tanklatest tasuta kütust, väites kupongide ostjatele, et on nimetatud kütusekupongid saanud OÜ-st Ehitus Service, saades seeläbi varalist kasu vähemalt 77 820 krooni alljärgnevalt: - müüs K.T. kütusekuponge 20 tk, 60 kr/tk, saades K.T. 1 200 krooni; - müüs A.A. vähemalt 30 kütusekupongi 60 kr/tk, saades A.A. 1 800 krooni; - müüs M.S. vähemalt 2-l korral kokku 20 kütusekupongi 60 kr/tk, saades M.S. 1 200 krooni: - müüs T.P. kütusekuponge 10 tükki, 70 kr/tk, saades T.P. 700 krooni; - müüs R.L. 2-l korral kokku 40 kupongi, 60 kr/tk, millest R.L. müüs M.P-le tagasi 20 kupongi, kuna neid ei saanud realiseerida, saades seega R.L. 1 200 krooni; - müüs R.V. Viljandimaal, Mõisakülas 5 kütusekupongi, 50 kr/tk, saades R.V. vähemalt 250 krooni. Ostetud kupongidest jäi R.V. il realiseerimata 1 kupong; - müüs R.R. 30 kütusekupongi, 60 kr/tk, millest R.R. realiseeris 7 kupongi ja ülejäänud müüs M.P-le tagasi, kuna tekkis kahtlus, et kupongid on võltsitud, saades seega R.R. 420 krooni; 2 - müüs R.B. vähemalt 1 000 kütusekupongi 60 kr/tk, saades R.B. 60 000 krooni; - müüs S.B. ajavahemikul 13.04–25.04.2004 kokku 300 kütusekupongi, 65 kr/tk, millest 130 tk müüs S.B. M.P-le tagasi hinnaga 6 500 kr, kuna ilmnes, et tegemist on võltsitud kupongidega. Seega sai M.P S.B. ilt 170 kupongi eest 11 050 kr. 52 võltsitud kupongi võttis politsei S.B. ilt ära võetusega. M.P, K.T. , K.T. , M.S. , T.P. , R.L. , R.V. , R.R. , R.B. , S.B. ja eeluurimisel tuvastamata isikud, kes ostsid kuponge omakorda R.B. ja S.B. ilt esitasid võltsitud kupongid erinevate Statoili tanklate müüjatele, tekitades tanklatöötajates pettekujutluse, et tegemist on originaalkupongidega, mille alusel on AS Statoil õigustatud väljastama kütust. M.P enda poolt realiseeriti vähemalt 10 kütusekupongi ja tema poolt erinevatele isikutele müüdud võltsitud kütusekuponge realiseeriti ostjate poolt vähemalt 1 229 tükki. Seega kokku 1 239 kütusekupongi, mille eest M.P ja kupongide ostjad kokku tankisid Statoili tanklates vähemalt 12 390 liitrit erinevat kütust ning mille tulemusena sai OÜ Ehitus Service varalist kahju 122 413.20 krooni (1 liitri kütuse hinnaks kujunes 9.88 kr/l). Veel arutas maakohus M.P-le
järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, kes on 28.12.2004 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-908/04 karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 3 kuuks, olles alkoholijoobes, juhtis 26.05.2007 kella 20.35 ajal Järvamaal Anna külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 78. kilomeetril mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX ja 25.06.2007 kella 15.40 ajal Tartu linnas Riia tänaval mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX . Süüdistus
järgi Kohtuotsuse motiivide kohaselt on leidnud tõendamist, et M.P, keda on 28.12.2004 Tartu Maakohtu otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 26.05.2007 ja 25.06.2007 alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit Opel Vectra, millega täitis
Lähtudes M.P omaksvõtvate ütlustega A.U. , H.T. ja I.-I. O. tunnistajatena antud ütlustest ja tunnistaja P.K. ja süüdistatava M.P kohtus antud ütlustest ning nendega kokkulangevast joobeseisundi tuvastamise protokollist ning tuginedes viidatud liiklusseaduse (edaspidi LS) § 20 lg-tele 3 ja 4, leidis kohus, et 26.05.2007 kella 20.35 ajal Järvamaal Anna külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 78. kilomeetril ja 25.06.2007 kella 15.40 ajal Tartu linnas Riia tänaval juhtis M.P mootorsõidukit Opel Vectra, olles alkoholijoobes. Karistusregistri väljavõte tõendab, et 26.05.2007 ja 25.06.2007, s.o tegude toimepanemise ajal olid karistusregistrisse kantud karistusandmed selle kohta, et M.P on Tartu Maakohtu 28.12.2004 otsusega karistatud
Kuna kõnealuse teo toimepanemise ajal oli M.P olemas kehtiv karistus
järgi, vastab ta
§-s 424 toodud erisubjekti tunnustele.
sätestatud süüteokoosseis eeldab tahtlust kõigi koosseisu asjaolude osas, kusjuures kuriteo omistamiseks M.P-le piisab vähemalt kaudse tahtluse tuvastamisest. Seega tuleb tuvastada, et M.P pidas võimalikuks koosseisule vastava asjaolu saabumist ja 3 möönis seda (
Süüdistatav oli teadlik tema suhtes 28.12.2004 tehtud Tartu Maakohtu süüdimõistvast otsusest, mistõttu ta pidi mootorsõidukit juhtima asudes teadma, et tal on olemas kehtiv karistus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. M.P ütluste kohaselt oli ta ööl enne rooli istumist joonud õlut ja viina, ta pidi arvestama sellega, et võib olla alkoholijoobes. Kui ta sellele vaatamata otsustas siiski autorooli asuda, siis pidi ta vähemalt möönma, et paneb toime alkoholijoobes juhtimise. Samas ei võtnud M.P enne autorooli istumist midagi ette, kontrollimaks oma joovet. Seega pani ta oma teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistus
lg 1 järgi Kohus leidis, et M.P on kelmuse pannud toime nii täideviijana (episoodides, kus ta ise realiseeris kütusekupongid) kui vahendliku täideviijana (kasutades ära temalt kütusekuponge ostnud isikuid). Võetuse protokollidega, eksperdiarvamuse ja tunnistajate – A.M. , S.B. i, R.L. ja R.R. i – ütlustega on tõendatud, et M.P-lt saadud kütusekupongid olid võltsitud. Süüdistuse kohaselt realiseeris M.P ka ise kütusekuponge, mida viimane kinnitas kohtus antud ütluste käigus. Seda tehes väitis M.P müügiteenindajatele, et tegemist on ehtsate kupongidega, mistõttu oli ta tegevus pettuslik. Petmise tulemusena peab isik olema sattunud eksimusse, s.o petetul peab tekkima ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. M.P poolt võltsitud kütusekupongide esitamisega lõi ta müügiteenindajas ettekujutuse, et tegemist on ehtsate kupongidega, mistõttu sattusid viimased eksimusse. Kelmuse koosseisu omistamiseks süüdlasele tuleb tuvastada petetu poolne varakäsutus, mis peab olema petmisega põhjuslikus seoses, s.o eksimuse tagajärjel asub petetu vara käsutama. Petetu peab olema küll varakäsutajaks, kuid ei pea olema kannatanuks. Olukorda, kus petetu ja kannatanu ei lange kokku ühes isikus, nimetatakse kolmnurkkelmuseks. Samas peavad need isikud (petetu ja kannatanu) olema omavahel teatud viisil seotud, mis võib väljenduda näiteks selles, et petetu toimis kannatanuga kokku lepitud juhiste järgi. Maakohtus leidis tuvastamist, et võltsitud kütusekupongide esitamisega sattusid AS Eesti Statoil müügiteenindajad eksimusse, mis omakorda tingis nendepoolse varakäsutuse, milleks oli tangitud kütuse eest raha mitteküsimine. Kahjukannatajaks ei olnud mitte AS Eesti Statoil, vaid OÜ Ehitus Service, sest tasuta kütust väljastati kütusekupongide alusel viimase poolt korraldatud kampaania raames. Sellise kampaania toimumine on tõendatud nii OÜ Ehitus Service kaupluse juhataja tunnistajana antud ütlustega kui ka teiste kuponge ostnud tunnistajate ning M.P enda antud ütlustega, samuti OÜ Ehitus Service esitatud kahjunõudega. Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et AS Eesti Statoil ja OÜ Ehitus Service olid omavahel seotud, s.o lepingulistes suhetes, ning AS Eesti Statoil müügiteenindajate varakäsutus jäi kannatanuga kokkulepitud raamidesse. Objektiivse koosseisu saab lugeda M.P poolt täidetuks, kui on tuvastatud varakäsutuse tulemusena varaline kasu M.P ja varaline kahju OÜ-l Ehitus Service. Varaline kasu ja kahju peavad olema omavahel seotud, mis tähendab, et esimene peab olema saadud teise arvelt. Samas ei pea kasu ja kahju olema alati võrdsed. Süüdistuse kohaselt realiseeris M.P vähemalt 10 kütusekupongi ise, mida tõendab asjaolu, et M.P sellele vastu ei 4 vaielnud, kinnitades, et kasutas osasid kütusekuponge ka ise. Võltsitud kupongide alusel väljastatud kütuse liitri hinnaks oli 9.88 krooni, mida kinnitab OÜ Ehitus Service vastus järelepärimisele. Seega sai M.P varalist kasu 988 (100 * 9.88) krooni. Kuna aga OÜ-l Ehitus Service tuli AS-le Eesti Statoil hüvitada kupongide alusel väljastatud kütuse maksumus, kandis OÜ Ehitus Service kahju samas ulatuses, s.o 988 krooni. Seega leidis kohtus tõendamist, et M.P realiseeris kelmuse koosseisu objektiivse külje. Objektiivse koosseisu saab lugeda vahendite poolt täidetuks, kui on leidnud tuvastamist varakäsutuse tulemusena neile varalise kasu saamine ja varalise kahju tekkimine OÜ-l Ehitus Service. Vahendite - tunnistajate S.B. , K.T. , M.S. , K.T. , T.P. , R.L. , R.V. ja R.R. ning kahtlustatava R.B. antud ütlustega luges kohus tõendatuks, et M.P müüs neile kütusekuponge süüdistuses nimetatud kogustes ja hinnaga. Eeltooduga on tõendatud ka asjaolu, et M.P-lt ostetud kuponge realiseeriti vahendite poolt vähemalt 1 229 tükki. Seega said vahendid varalist kasu, mis seisnes AS-i Eesti Statoil poolt väljastatud kütuse müügihinna ja vahendite poolt M.P-le makstud võltsitud kupongide hinna vahes. Selgitamaks välja palju, vahendid kasu said, on oluline välja selgitada M.P saadud varalise kasu suurus. M.P ei ole vaidlustanud müüdud kütusekupongide kogust ega müügihinda. Tema hinnangul võis ta osta kütusekuponge kokku suurusjärgus 1500-2000 tükki. Süüdistuse kohaselt sai M.P varalist kasu summas 77 820 krooni. Vahendite poolt 1 229 kütusekupongi realiseerimise tulemusena sai OÜ Ehitus Service kahju 121 425.20 (1 229 *10*9.88) krooni. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus M.P saadud kasu ja OÜ-le Ehitus Service tekkinud kahju ei ole omavahel võrdsed, mis on tingitud sellest, et võltsitud talonge müüs M.P odavamalt, kui seda oli kütuse liitri hind. Kui M.P saadud kasule liita juurde aga vahendite kasu, siis see kokku moodustab OÜ-le Ehitus Service tekkinud kahju. Seega said vahendid kasu 43 605.20 krooni. Selleks, et saaks rääkida vahendlikust täideviimisest, on vaja tuvastada ärakasutamissuhte olemasolu. Üheks võimaluseks, kuidas teist isikut ära kasutada, on teha seda ülekaaluka teadmisega, mis võib väljenduda näiteks teise isiku eksitusse viimises. Tunnistajate ning M.P ütlustega on tõendatud, et M.P-lt kütusekuponge ostnud isikud pidasid neid ehtsateks, st nad olid M.P poolt eksitusse viidud. Kuigi vahendid täitsid kütusekuponge müügiteenindajatele esitades ja selle tulemusena tasuta kütust saades kelmuse objektiivse koosseisu, puudub nende isikute käitumises tahtlus kelmust toime panna. Seega kasutas M.P vahendeid ära ülekaaluka teadmisega, mistõttu realiseeris M.P vahendliku täideviijana kelmuse koosseisu objektiivse külje. Maakohus oli seisukohal, et M.P tegevust on võimalik hinnata vahendliku täideviimisena, väljumata esitatud süüdistuse raamest, kuna selline tegevus on süüdistuses kirjeldatud: „ M.P enda poolt realiseeriti vähemalt 10 kütusekupongi ja tema poolt erinevatele isikutele müüdud võltsitud kütusekuponge realiseeriti ostjate poolt vähemalt 1 229 tükki“.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. M.P kohtus antud ütluste kohaselt sai ta kütusekuponge OÜ-st Ehitus Service ostude teostamisel ja ka teistelt isikutelt neid kokku ostes. Samas tunnistas M.P, et kahel korral lõi ta u 300–500 kütusekupongile OÜ Ehitus Service templeid peale. Templite löömist kupongide peale põhjendas M.P sellega, et ta ei süvenenud asjasse, vaid nägi võimalust raha teenimiseks. Kuna ta sai neid kuponge tuttavalt, kes väitsid, et need on ehtsad ja et üksnes tempel on 5 puudu, siis ei tekkinud M.P kahtlust kupongide võltsituses. M.P arvates oli võimalik kuponge ka ilma templiteta kasutada. M.P kaitsja leiab samuti, et M.P ei olnud teadlik kupongide võltsitusest, mida kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et M.P ise realiseeris neid kuponge samuti. Maakohus M.P ja tema kaitsja väidetega ei nõustunud. Isik, kes pressib kupongidele teise firma templeid, pidi endale teadvustama selle tegevuse õigusvastasust või vähemalt oleks pidanud tal tekkima tõsine kahtlus kupongide võltsituses. Asjaolu, et ta ostjatele valetas (öeldes, et firma andis korralduse neid edasi müüa), kinnitab M.P teadlikkust võltsitud kupongidest, sest ostjatele tõtt rääkides oleks see viimastes kahtlust tekitanud. Seega tahtis M.P oma juttu võimalikult usutavaks teha. M.P tahtlust vahendeid (ostjaid) ära kasutada kinnitavad järgmised asjaolud. Nimelt tunnistaja K.T. i ütluste kohaselt ta esialgu M.P-le raha ei maksnud, sest K.T. tahtis olla kindel, et nende talongide eest on võimalik tasuta kütust saada. Samuti ka see, et M.P ostis osaliselt tema poolt müüdud kuponge tagasi, mis on tõendatud tema enda kui ka tunnistajate – R.L. , R.R. , ja S.B. – antud ütlustega. Kupongide tagasiostmisega soovis M.P vältida ostjate pöördumist politsei poole. Tunnistaja S.B. i ütlustest nähtub, et kui ta nõudis võltsitud kupongide eest raha tagasi, ütles M.P talle, et tuleb oodata kas nädal aega või minna politseisse ja siis ei saa raha üldse. Asjaolu, et M.P realiseeris võltsitud kuponge ka ise, kinnitab, et M.P soovis ostjaid ära kasutades petta AS Eesti Statoil müügiteenindajaid. Olles ise võltsitud kuponge realiseerinud, oli ta veendunud, et selline pettuse skeem töötab ja ka ostjad saavad neid edukalt realiseerida. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leidis, et M.P on toime pannud
Karistuse mõistmisel arvestas kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.P tegevuses karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esinenud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatavat varem karistatud kriminaalkorras 3 korda erinevate kuritegude toimepanemise eest ning 13 korda väärtegude eest.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani M.P toime pärast seda, kui teda oli Viljandi Maakohtu 16.03.2001 otsusega karistatud KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi rahalise karistusega. Kuna M.P pani vaatamata sellele toime uue varavastase kuriteo, siis ei ole rahaline karistus piisav, mõjutamaks M.P uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning teda tuleb karistada raskema karistusega - vangistusega. Seetõttu mõistis kohus M.P-le
MS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra. Seega karistas kohus M.P
M.P-le
järgi karistust mõistes arvestas kohus sellega, et alkoholijoobes juhtimine on tõsine rikkumine, kuna see ohustab nii sõiduki juhti kui kaasliiklejaid. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et karistus sellise üleastumise eest on range. Lisaks sellele on 6 joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on karistuse kohaldamisega vaja anda ühiskonnale signaal, et alkoholijoobes juhtimine ei ole tolereeritav. Kohus leidis, et karistuse eesmärgid ei ole M.P puhul saavutatavad rahalise karistusega, vaid tuleb kohaldada karistustest raskeimat, s.o vangistust. Seega mõistis kohus M.P-le
MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra, mistõttu kohus karistas M.P
järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega suurendas kohus
järgi mõistetud 4 kuu pikkust vangistust Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 aasta 2 kuu ja 14 päeva vangistuse võrra ja mõistab M.P-le liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust.
lg 1 näeb ette, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelnevalt leidis tuvastamist, et M.P pani
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime enne Tartu Maakohtu 28.12.2004 ja Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 kohtuotsuseid. Seega mõistis kohus M.P-le liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust, lugedes mõistetud karistusega kaetuks
lg 1 järgi mõistetud 6-kuulise vangistuse.
alusel arvas kohus karistusaja hulka M.P kahtlustatavana kinnipidamise aja (31.05-02.06.2004), so 3 päeva. Seega jäi M.P poolt ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks 4 aastat 6 kuud 11 päeva vangistust. M.P kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 01.04.2008 otsuse M.P süüdimõistmise osas ja teha uue, õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (KrMS § 338 p 2) ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 338 p 3). Kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele (KrMS § 339 lg 1 p 8). Süüdistuse
osas eeldas juriidilise hariduseta apellant, et tema käitumist ei saa käsitleda kuriteona, sest maakohtu poolt määratud katseaeg oli möödunud. Seega ei ole täidetud koosseisu subjektiivne tunnus, s.o tahtlus. Eelmainitud tahtlust tuleb käsitleda ka isiku teadlikkust enda varasemast karistamisest samasuguse teo eest, sh selle karistuse kehtivusest. Kuna § 424 koosseisu tunnused eeldavad vaid otsest tahtlust, siis kaudse tahtluse puhul ei saa olla tunnused täidetud. Süüdistuse
lg 1 osas on apellant seisukohal, et eeluurimisel ja kohtumenetluses ilmnes tema teadmatus kupongide võltsitusest nende realiseerimise hetkel. Seega müüs apellant kuponge teades, et tegemist on igati õigete „väärtpaberitega“. Seda fakti kinnitab ka asjaolu, et tegelikust olukorrast teada saades, asus apellant juba realiseeritud kuponge tagasi 7 ostma ja seda juba ammu enne kriminaalmenetluse alustamist. Lisaks eeltoodule eeldab kelmus väära ettekujutuse loomist, mida kohtuotsuse alusel tekitati AS Statoili töötajatele. Apellant ei ole loonud väära ettekujutust, sest tegutses kindla teadmisega õigete kupongide suhtes. Apellandi süüdistamine
Apellandi hinnangul tuleks tema teguviisi sõiduki juhtimisel käsitleda väärteo korras ning ei välista karistamist rahatrahviga. Apellandi süüdimõistmine
lg 1 ja § 424 järgi on sügavalt ebaõige ja selles eksimuse olemise välistab täielikult kohtu poolt tuvastatu ja nendest asjaoludest apellandi poolt esitatud järeldused. Kuna apellandi hinnangul ei saa tema käitumist käsitleda kuriteona, siis langevad ära ka alused Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 otsuse täitmisele pööramiseks. Ringkonnakohtus toetas kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Ringkonnakohtus toetas kaitsja apellatsiooni. Apellatsiooni osas märkis kaitsja, et süüdistatav möönis süüdistuses
järgi, et ta paneb sõidukijuhtimise toime joobeseisundis, kuid arvas, et tegu on aegunud. Ringkonnakohus leiab, et taoline kaitseversioon ei ole käesoleva kriminaalasja materjalide ja süüdistatava puhul kindlasti asjakohane. Süüdistatav oli teadlik, et teda on karistatud 28.12.2004 Tartu Maakohtu otsusega
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga. Samuti oli teda hiljem korduvalt karistatud liikluseeskirjade rikkumise eest väärteokorras.
Maakohus tuvastas õigustatult, et süüdistatav pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ekslikult on apellatsioonis märgitud, et kuna
koosseisu tunnused eeldavad vaid otsest tahtlust, siis kaudse tahtluse puhul ei saa olla tunnused täidetud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õieti käsitlenud Karistusregistri seaduses (KarRS) märgitut. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (2 kd tl 80-83) olid 26.05.2007 ja 25.06.2007 tegude toimepanemise ajal karistusregistrisse kantud karistusandmed selle kohta, et süüdistatavat on maakohtu otsusega karistatud
järgi.
süüteokoosseisu objektiivne tunnus seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isiku poolt samasuguse teo eest varem kohaldatud karistuse kehtimise ajal.
RS § 31 kohaselt see, kelle karistusandmed ei ole kustutatud karisturegistrist vastavalt KarRS-le. KarRS § 25 lg 1 p 5 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Väärteona on karistatav vaid mootorsõiduki esmakordne juhtimine joobeseisundis, iga järgmine tegu, mis on toime pandud enne samasuguse teo eest karistusregistrist andmete kustutamist on
Ringkonnakohus viitab siinkohal Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-20-06. Selles leiti, et õiguslikult pole arvestatav kaitsja seisukoht, et süüdistatav ei pannud kuritegu toime tahtlikult, kuna tal polnud joobeseisundis mootorsõidukit juhtides võimalik seaduse pinnalt piisava selgusega mõista, et tema tegu ei ole karistatav mitte väärteona, vaid kuriteona. Kolleegium selgitas, et tahtluse välistab üksnes koosseisueksimus (
). Koosseisueksimusega on tegemist siis, kui isik ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Eksimusele toimepandava süüteo liigis Karistusseadustik aga õiguslikku tähendust ei anna. Selline eksimus ei välista ei teo koosseisupärasust (sh tahtlikkust), õigusvastasust ega süülisust. Seega pole süüdistatava karistusõigusliku vastutuse seisukohalt oluline, kas M.P arvas 26.05.2007 ja 25.06.2007 joobeseisundis mootorsõidukit juhtides, et talle 28.12.2004
järgi määratud karistus on kustunud või mitte, s.t kas ta pidas toimepandavat tegu väärteoks või kuriteoks. Ringkonnakohus märgib, et esitatud apellatsioon sisaldab ekslikke väiteid. Nii leitakse üldsõnaliselt (ühtegi detailsemat asjaolu välja toomata), et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest süüdistuses märgitud ja hiljem tõendatuks loetud kuriteod on maakohtu otsuse põhiosas põhjalikult ja analüüsivalt käsitlemist leidnud. Väidetavat vastuolu otsuse motiveeriva põhiosa ja resolutiivosa vahel ei esine. Asjaolu, kus süüdistatav ja kaitsja ei nõustu maakohtu otsuse ja motiivide ja järeldustega süüdistatava süüditunnistamisel, ei tähenda, et tegemist oleks kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni ja kaitsja väheveenva selgitusega, et süüdistuses
lg 1 järgi ei nähtuvat maakohtus uuritust M.P kuriteo toimepanekuks tahtluse esinemine. Kaitseversioonina esitatud ainetu väide, et süüdistatav oli „lihtne tööinimene ehk lihtsameelne“ ja ei teadnud kütusekuponge müües nende võltsitusest on maakohtu otsuse kirjeldav-motiveerivas osas (2 kd tl 144-148) veenvalt ümber lükatud. Maakohus on süüdistatava enda kohtueelsel uurimisel ja maakohtus antud ütluste sisu ja vastuolusid avades detailselt käsitlenud tema süülist käitumist kelmuse toimepanemisel. Samas on ka ümberlükatud kogutud tõenditega tema kaitseversioonina esitatud väited ning motiveeritud kelmuse süüteokoosseisu elemente. 9 Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta, et M.P-le karistuseks mõistetud vangistus pole majanduslikult otstarbekas üldpoliitilist olukorda arvestades, sest vangistuses viibiva isiku ülalpidamiseks kulub 9000 krooni kuus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu motiveeringuga süüdistatavale karistuse mõistmisel ja leiab, et leebemad karistuslikud mõjutusvahendid ei täida käesoleval juhul süüdistatava süüst tulenevalt tema isiku puhul enam karistusseadustikus esitatud põhimõtteid. Tiit Lõhmus Mati Kartau 10 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.