4-18-5359/17

4-18-5359 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (LÕPPOSA) Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember2018, Tallinna kohtumaja Väärteoasja nr 4-18-5359 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Sigrid Dikker-Sala Väärteoasi A.S-i kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 21.09.2018 otsusele väärteoasjas nr 2302,18,007442 Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja: A.S - isikukood: XXX; Eesti kodanik, elukoht: xxxx, hetkel töötu kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 06.12.2018 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: A.S menetlusaluse isiku esindaja: Andrei Plešanov kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju RESOLUTSIOON
2. Rahuldada A.S-i kaebus osaliselt.
3. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 21.09.2018 otsus osaliselt, s.o A.S-ile liiklusseaduse (LS) § 236 lg 1 järgi määratud karistuse (rahatrahv 300 eurot) osas ning menetlus LS § 236 lg 1 järgi etteheidetavas väärteos lõpetada VTM § 29 lg 1 p 1 alusel.
4. Jätta muutmata otsus A.S-ile LS § 223 lg 1 järgi määratud rahatrahvi 50 trahviühikut (200 eurot) osas ning menetluskulude (ekspertiisi teostamise kulu 120 eurot) väljamõistmise osas.
5. KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata, et rahatrahvi 200 eurot on võimalik tasuda ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (50 eurot kuus).
6. A.S-i õigusabikulud jätta osaliselt, s.o summas kuuskümmend) eurot riigi kanda. 260 (kaksssada Trahv ja menetluskulu 120 eurot tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida rahatrahvi viitenumber 10220185112434 ja menetluskulu viitenumber
7. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse ärakiri saata A.S-ile , PPA Põhja prefektuurile ja õigusabikulude osas täitmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
8. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 21.09.2018 otsusega väärteoasjas nr 2302,18,007442 karistati A.S-i LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 50 tarhviühikut, s.o 200 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 75 tarhviühikut, s.o 300 eurot, selle eest, et tema 31.07.2018 ajavahemikul kell 19.05–19.20 Harjumaal Tallinnas Pirita linnaosas Tuulenurga tn 1 juures mootorsõidukit juhtides ei hoidnud ohutut külgvahet ja riivas paremal pool seisvat sõidukit xxxx (registreerimismärk: xxxx). Oma tegevusega põhjustas ta liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxxx AS-ile. Samuti lahkus ta sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellise tegevusega rikkus ta liiklusseaduse § 46 lg 3, § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõudeid.
9. A.S esitas 15.10.2018 Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist LS § 223 lg 1 järgi menetletavas süüteos VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ning teha selles osas uus otsus, millega kergendada määratud karistust. Kaebuse kohaselt on tunnistaja ütlused ebausaldusväärsed; otsuses puudub mõlema etteheidetava teo subjektiivne koosseis; kaebuse esitaja sõitis kraanasõidukiga, mille pikkus on 15 meetrit ja laius 2,5 meetrit ning mis kaalub ligikaudu 60 tonni, mistõttu ei tajunud A.S kokkupõrget. Sellest tulenevalt polnud temal võimalik sündmuskohale jääda ega politseisse teatada. Riigikohus on oma lahendis leidnud, et isikult ei saa nõuda liiklusõnnetuse toimumisest teatamist politseile, kui ta liiklusõnnetuse toimumist ei tea. Kaebuse esitaja leiab, et ta oli kraana juhtimisel tähelepanelik. Väärteoprotokollis on jäetud märkimata, milles tekitatud kahju seisnes. Riigikohus on rõhutanud, et varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb välja tuua ka autode kahjustused. Kaebuse esitaja on töötu, rahaliselt peab ta toetama oma xxxx last. 29.09.2018 määras kohtuväline menetleja oma otsusega tasuda ekspertiisikulude tasumine menetlusaluse isiku poolt. Kaebuse esitajal on tekkinud kahtlus, kas ekspertiisi oli üldse vajalik määrata, kuna 14.08.2018 oli tema andnud ütlusi, mille tõttu polnud enam vaidlust, et tegemist oli kaebaja sõidukiga. Kaebaja taotleb menetluskulude jätmist riigi kanda.
10. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Tunnistaja K.B ütlustes selle kohta, et tema auto seisis vaskaul tee ääres ja ta ootas kraanaauto möödumist, ei ole alust kahelda. Need ütlused on kooskõlas teiste tõenditega. Ka A.S on väitnud, et ühtki autot talle vastu ei liikunud, autod olid pargitud vasakule tee äärde. Põhjendatuks pidas menetleja ka ekspertiisikulu (120 eurot). Selle ekspertiisi määramine oli vajalik, sest A.S ei tunnistanud, et tema juhitud sõiduk vigastas paremale tee äärde pargitud sõidukit xxxx (xxxx). Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2, 3, § 133 ja §
11. Külli Iisop kohtunik / /