KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 04.02.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-6525 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja v

§76lg.4 määrata F.A -le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada F .A katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p. 1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises XXX - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada F .A katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata F .A kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada F.A karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. - Asjaolud Viru Vangla esitas 19.11.2012 Viru Maakohtule vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. materjalid kinnipeetav F.A F.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.11.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §25 lg.4 - §215 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1, §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 3 kuud alates 20.05.2011. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on määratud 5 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument. Vangistuses on kinnipeetaval toimunud vestlus psühholoogiga, ta lõpetas 9 klassi, osales programmides Agressiivsuse asendamise treening ja Õige hetk, lõpetas autojuhikursused ja sai autojuhiloa, on töötanud koristaja ja köögitöölisena. Täitmata rahalisi kohustusi kinnipeetaval ei ole, vabanemisfondis on 870 €. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, kasuisa ja vanavanemad, suhted on positiivsed. Kinnipeetava sõpruskonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, ta on teiste poolt kergesti mõjutatav. Kinnipeetavat on Alkoholiseaduse alusel karistatud 6 korda. Kriminaalhooldusel rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Uue kuriteo 2 toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 44% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava ema sõnade kohaselt on suhted perekonnas head ja toetavad. Kinnipeetaval olid koolis probleemid õpetajatega, ta suhtus õppimisse pealiskaudselt ja tema käitumine ei olnud eakohane. Kinnipeetavaga vesteldi korduvalt, pöörduti psühholoogi poole, ta võttis antidepressante ja kasutati kõiki kooli võimuses olevaid meetodeid, kuid kinnipeetava käitumine ei paranenud. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht emale kuuluvas võlgadeta eramajas. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx, kus ta töötas ka enne vanglakaristuse kandmist. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas ema ja kasuisa emotsionaalne ning materiaalne tugi. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, katseajal rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetav on 10 korda karistatud väärteokorras ja korduvalt kriminaalkorras. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Töötukassas või asuda tööle. Otstarbekas oleks määrata kinnipeetavale sotsiaalprogrammi kohustus, mis võimaldab analüüsida toimepandud kuritegu ning tema seadusevastast käitumist. Maakohtu istung Kinnipeetav F.A taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et ta oli enne vangistust noor, ei teadnud, mis on vangla. Samuti tunnistas kinnipeetav varasemaid probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid seletas, et läbis vanglas vastava programmi ja enam alkoholi tarvitama ei hakka. Kinnipeetav kinnitas, et on kõikide kohustustega nõus ja täidab neid nii, nagu vaja. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev toetas maakohtu istungil taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vangistuses viibib esimest korda. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust, neist kehtivaid on käesoleval ajal

1. Vaid ühel 3 korral on kinnipeetavale distsiplinaarkaristuseks karistuse tähtaeg lõpeb 20.08.
2. määratud kartser. Kinnipeetava Maakohus möönab, et korduvkaristatus ja distsiplinaarkaristuste omamine on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Samas tuleb arvestada ka seda, et tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega ning talle mõistetud vangistusest 2 aastat 3 kuud on kinnipeetaval jäänud kanda veel 6 kuud, samuti alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast väl ja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistuse ära ja vabaneb poole aasta pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli tegeliku karistusaja lõpuni. Kui ta vabaneb tähtaegselt poole aasta pärast, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel ja alaline elukoht. Tegemist on võlgadeta eramajaga, mis kuulub kinnipeetava emale. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx. Tegemist on firmaga, kus kinnipeetav töötas ka enne vangistust. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas ema ja kasuisa nii moraalne kui materiaalne toetus. Mõlemad töötavad. Vangistuses on kinnipeetav lõpetanud põhikooli, osalenud vestlustes psühholoogiga, sotsiaalprogrammides, saanud autojuhiloa, töötanud. Täitmata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad, vabanemisfondis on 870 €. 4 Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, katseajal rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et see asjaolu võib olla uue kuriteo toimepanemise riskiks, kuid leiab, et arvestada tuleb ka alljärgnevat. Kinnipeetav on küll kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuid vangistuses viibib esimest korda. Maakohus leiab, et 1 aasta 9 kuu pikkune karistusaeg on piisavalt pikk aeg, et kinnipeetava arusaam ja mõtteviis oleksid muutunud. Määrates talle käesoleval ajal katseaja 1 aasta, pikeneb järelevalve all olemise aeg veelgi. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat 6 korda karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest ja oma probleeme vabaduses seoses alkoholi kuritarvitamisega on tunnistanud ka kinnipeetav ise. Ka kriminaalhooldusel rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuriteoga. Samas jäta maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5