lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures
lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Seejuures paneb isik teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Menetlusaluse isik on oma rikkumist tunnistanud (tl 2). Ta on selgitanud, et hakkas tema ees sõitvast sõidukist lubatud sõidukiirusel möödasõitu tegema. Kui ta juba möödasõidul oli, nägi ta, et vastassuunast tuli nähtavale sõiduk. Kuna ta soovis möödasõitu lõpetada, siis tõusis kiirus hetkeks liiga suureks. Sellest võib järeldada, et E.L teadis, et ta ületab suurimat lubatavat kiirust. Veel enam, ta seadiski eesmärgiks lubatud liikumiskiiruse olulise ületamise, kuna vastasel juhul ei oleks ta saanud eessõitvast sõidukist võimalikult kiiresti mööduda. Järelikult subjektiivsest küljest tegutses E.L kavatsetult
Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut E.L tuleb selle teo eest karistada. 3 Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse juhul, kui mootorsõidukijuht ületab lubatud suurimat sõidukiirust 21–40 km/h, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku E.L-i tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole. Samuti puuduvad
Samas oli E.L-i juhitud sõiduki kiirus selline, mis jäi tunduvalt alla LS § 227 lg-s 2 sätestatud kiiruse keskmist. Ent siin tuleb E.L-i süü suuruse määratlemisel arvestada ka tema enda suhtumise intensiivsusega teosse, st sellega, et ta pani oma teo toime kavatsetult, s.o tahtluse kõrgeima astmega. Lisaks tuleb arvestada sellega, et E.L ületas kiirust tiheda liiklusega pealelõunasel ajal ning et ta tegi seda ühel Eesti suurimatest maanteedest. See tähendab, et ta rikkus liiklusreegleid, kui teel oli suur liikluskoormus, ning järelikult oli E.L-ist lähtuv oht tavapärasest oluliselt suurem. Kohus möönab, et kiiruseületamine toimus olukorras, kus menetlusalune isik teostas möödasõitu eessõitvast autost, ning teatud juhtudel on möödasõidul kiiruseületamine vältimatu. Ka menetlusalune isik põhjendas kiiruse ületamise vajadust sellega, et soovis lühendada möödasõidu teostamise kestust (tl 2). Samas leiab kohus, et isegi möödasõidul ei tohiks kiirust sellisel määral ületada. Pigem oleks selline manööver kõrge ohutaseme tõttu tulnud jätta tegemata. Samas vähendab E.L-i süü suurust see, et ta ületas kiirust lühikese aja jooksul, millest tuleneval oli ka temast lähtuv oht seetõttu väiksem. Eelnevat kogumis hinnates võib väita, et E.L-i süü oli alla keskmise. Samas on kohus aga seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb E.L-i poolt toime pandud üleastumisse suhtuda ülima rangusega. Tema rikkumine on väga tõsine, kuna lubatud sõidukiiruse ületamisega sellises ulatuses oleks võinud kaasneda väga rasked tagajärjed. E.L-i tegu kujutas endast suurt ohtu nii tema enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Samuti oleks sellega võinud kaasneda suur varaline kahju. Seega on ka õiguskorra kaitsmise huvides, et õiguskaitseorganid suhtuvad sellisesse üleastumisse ülima tähelepanelikkuse ja rangusega. Peale selle on lubatud sõidukiiruse ületamise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et selline käitumine ei ole tolereeritav. Samas ei tohi karistamine muuta isikut objektiks, mille abil saab teiste isikute õiguskuulekust kinnistada. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt puuduvad E.L varasemast ajast väärteokaristused. See viitab asjaolule, et E.L-i rikkumise näol oli tegu pigem juhusliku rikkumisega kui väljakujunenud käitumismalliga. Kõike eelnevat arvestades on põhjendatud E.L karistada rahatrahviga, mis jääb alla seaduses ette nähtud keskmise trahvimäära. Kohtuväline menetleja, määrates talle karistuseks rahatrahvi suurusega 30 trahviühikut, s.o 120 eurot on nii ka toiminud ning seega määranud talle kohase karistuse.
lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. 4 Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et menetlusalune isik tegeleb õpingutega ja käib ajutiselt tööl. Samal ajal on tal probleeme tervisliku olukorraga. Eelnevast võib järeldada, E.L-ile võib temale mõistetud rahatrahvi tasumine ühe korraga olla majanduslikult ülemäära koormav. Sellest lähtuvalt leiab kohus, et E.L tuleb võimaldada tasuda temale mõistetud rahatrahv ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.