) §121 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 1 aasta; § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 8 kuud;
lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud;
lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega A.D-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04. aprilli 2007.a otsusega A.D-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 kuu võrra ning mõisteti A.D-le liitkaristus vangistusena 2 aastat;
alusel asendati A.D-le mõistetud vangistus 2 aastat üldkasuliku tööga 1440 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 07. jaanuar 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutati A.D
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx x-xxx xxxxx xxxx osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Hele Ilisson Taotluse esitaja Prokurör Kriminaalhooldaja Tiina Tikk Milvi Väin Süüdimõistetu A.D (isikukood xxx; elukoht: xxxxxx x-xx. xxxxx xxxx) Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse erakorraline ettekanne süüdimõistetu A.D kohta 26.oktoober 2010 ja 02.november 2010 Taotlus Ettekande läbivaatamise aeg RESOLUTSIOON Võttes arvesse eeltoodut ning juhindudes
MS §145, 428 lg 2, 431 ja 432 lg.3 kohus m ä ä r a s: Pöörata Tartu Maakohtu 07. jaanuari 2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-086170 A.D-le mõistetud kandmata vangistus üks
järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 1 aasta; § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 8 kuud;
lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud;
lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega A.D-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04. aprilli 2007.a otsusega A.D-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 kuu võrra ning mõisteti A.D-le liitkaristus vangistusena 2 aastat;
alusel asendati A.D-le mõistetud vangistus 2 aastat üldkasuliku tööga 1440 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 07. jaanuar 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutati A.D
Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt 11.10.2010.a. esitanud Tartu Maakohtu Valga kohtumajale erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud A.D kohta. Ettekandest nähtuvalt hoiab A.D kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Erakorralise ettekande kohaselt A.D 1440 töötunnist teinud ära ainult 483 töötundi, tegemata on 957 tundi. Kogu katseaja vältel leidis A.D erinevaid põhjusi, miks ta ei saa töötunde sooritada. Küll oli põhjuseks tema enda töö (töötas ametlikult AK.A ), abiellumine, abikaasa lapseootus, lapse eest hoolitsemine, elukoha ajutine muutumine, lahku kolimine abikaasast, tagakiusamine/ähvardamine kaaskodanike poolt, tervise probleemid jne. Arvestades eeltoodud põhjustega suunas kriminaalhooldaja teda erinevate tööandjate juurde, et tagada talle võimalikult mugavad tingimused ÜKT tundide sooritamiseks. Tööandjad pakkusid A.D-le võimalust teha töötunde õhtusel ajal, nädalavahetustel jne. Vaatamata lubadustele tööle asuda on A.D pidevalt rikkunud kokkuleppeid nii kriminaalhooldajaga kui tööandjatega – ei ilmu nädalate viisi töökohtadele ega teavita mitteilmumisest tööandjat ega kriminaalhooldajat. Viimased arvestatud töötunnid tegi A.L.N xxxxxxxx xxxxxxx .veebruaril 2010.a. Sealsed tingimused talle ei sobinud ning alates juunist 2010.a. määrati ta töötama xx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx. Kuid kokkulepitud päeval A.D töökohale ei ilmunud. A.D põhjendas töötundide mittetegemist halva tervisliku seisundiga. A.D on esitanud töövõimetuslehed perioodiks 12.07.2010-19.08.2010.a. Rohkem töövõimetuslehti A.D esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt palub kriminaalhooldusametnik A.D suhtes karistus täitmisele pöörata. A.D avaldab, et ei saanud üldkasulikku tööd teha seetõttu, et ametlikus töökohas andis tööandja talle kaks vahetust, mistõttu ei jõudnud ta ÜKT teha. Samuti avaldab ta, et kaks korda on tal olnud käevigastus ja tema üldine tervislik seisund on halb. Samas kinnitab ta, et on valmis tegemata töötunnid ära tegema paari kuuga. Kriminaalhooldusametniku taotlus Kriminaalhooldusametnik jääb kohtuistungil oma taotluse juurde ja palub A.D suhtes pöörata karistus täitmisele, kuna A.D hoiab kõrvale üldkasuliku töö teostamisest. Prokuröri seisukoht Prokurör toetab kriminaalhooldusametniku taotlust A.D suhtes karistuse täitmisele pööramiseks. A.D on 1 aasta ja 10 kuuga ära teinud alla poole töötundide, seega ei ole võimalik eeldada, et A.D suudaks tegemata jäänud töötunnid ära teha kahe kuuga. Seega tuleb 07.01.2009.a. kohtuotsus A.D suhtes täitmisele pöörata. Kohtu määruse resolutsioon ja põhjendused Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. A.D on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 07. jaanuari 2009 otsusega
järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 1 aasta; § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 8 kuud;
lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud. Erakorralise ettekande menetlemise käigus tuvastas kohus 07.jaanuari 2009.a. kohtuotsuses karistuste liitmisel arvutusvea. 07.jaanuari 2009.a. otsuse resolutiivosas nähtub, et
lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega A.D-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04. aprilli 2007.a otsusega A.D-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 kuu võrra ning mõisteti A.D-le liitkaristus vangistusena 2 aastat. Kuna karistuste liitmisel on süüdimõistetu olukorda raskendatud, siis peab kohus võimalikuks nimetatud arvutusviga parandada ning loeb õigeks, et
lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega A.D-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04. aprilli 2007.a otsusega A.D-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 kuu võrra ning mõisteti A.D-le liitkaristus vangistusena 1 aasta ja 10 kuud . Kuna A.D-le mõistetud karistus asendati
alusel üldkasuliku tööga 1440 tundi, siis parandab kohus ka A.D-le mõistetud töötundide arvu, milleks on 1440 tunni asemel 1320 tundi. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale on 11.10.2010.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et A.D hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Kriminaalhooldusametnik on taotlenud A.D suhtes karistuse täitmisele pööramist. Kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistusseadustiku (
) (RT 61/01-364) § 69 lg.6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et A.D on kõrvale hoidunud üldkasuliku töö tegemisest. Talle määratud 1320-st üldkasuliku töö tunnist on A.D teostanud 483 tundi. KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise
lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. Vastavalt
lg-le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Seega asub kohus seisukohale, et A.D on suhtunud talle mõistetud karistusse ükskõikselt, jättes põhjendamata ka kohtus oma kohustuste täitmata jätmise. Süüdimõistetu seletus üldkasuliku töö tegemata jätmise osas ei ole veenev ega põhjendatud. Seega on põhjendatud A.D suhtes pöörata Tartu Maakohtu 07. jaanuari 2009 otsusega A.D-le mõistetud kandmata vangistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva täitmisele. Hele Ilisson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.