järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 08.augusti 2012.a otsusega V.Z-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 25 päeva vangistust. V.Z kannab karistust alates 01.novembrist 2012.a ja karistusaeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 26.mail 2014.a. V.Z-i on varem kriminaalkorras karistatud vähemalt üheksal korral (toimikus olevad karistusregistri andmed ebaõiged). Väärteokorras on V.Z-i samuti karistatud korduvalt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on V.Z üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 48%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt soovib V.Z vabanedes asuda elama oma elukaaslase ja isa juurde, kes aga ei ole nõus tema ennetähtaegse vabanemisega elektroonilise järelevalve alla. V.Z kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ning mõistab sellega kaasnevaid nõudeid. Süüdimõistetu sõnul on ta oma varasemast käitumisest vajalikud järeldused teinud ja soovib edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Ta asuks elama XXX. Süüdimõistetu sõnul on toimikus kriminaalhooldusametniku poolt antud andmed ebatõesed kuna ei kajasta tegelikult tema elukaaslase ja isa nõusolekut. Väidetavalt on elukaaslane omavahelises vestluses kinnitanud, et nad on nõus tema elektroonilise valve alla vabanemisega ja mittenõustumine oli antud seoses kriminaalhooldusametniku ebapiisava selgitusega. V.Z-i sõnul arvab ta tööd leidvat puidutöö firmas, kus ta kunagi ka varem on töötanud. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta ning leiab, et see ei ole ka võimalik ega põhjendatud.
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on V.Z ära kandnud enam kui 1/3 temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivsena märgib kohus, et Toomas V.Z puuduvad kinnipidamise ajal distsiplinaarkaristused. Samas peab märkima, et tema kinnipidamiskohas viibimise aeg ei ole olnud eriti pikk. Kuna V.Z vabaneks käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegselt koos kohustusega alluda elektroonilisele valvele, siis peavad olema täidetud ka kõik Justiitsministri 22.veebruari 2007.a määrusest nr 15 tulenevad tingimused elektroonilise valveseadmete paigaldamiseks. Eelnimetatud määruse § 51 lg 2 p-st 4 tuleneb, et elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad kõik nimetatud kohas elavad täisealised isikud olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Käesoleval ajal vabanemisel asuks V.Z elama oma elukaaslase ja isa juurde. Kriminaalhooldaja poolt esitatud andmetest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu elukaaslane ning isa tema ennetähtaegse vabastamisega nõus ega ole andnud oma nõusolekut elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega ei ole V.Z-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega nimetatud elamispinnale võimalik, mis välistab ka tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Ta küll ise väitis kohtuistungil, et need andmed ei ole õiged ja tegelikult tema lähedased on nõus tema elektroonilise vabanemisega märgitud elukohta, kuid kuna need andmed on vaid paljasõnalised ja kohtule on esitatud materjalidega vastupidised andmed, siis ei saa kohus V.Z-i paljasõnalisi ja kontrollimatuid ütlusi arvesse võtta. Samuti leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud sisulisest küljest. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii vangistuse kui rahalise karistusega. Temale mõistetud vangistust on jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning karistus on asendatud ka üldkasuliku tööga, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist jätkanud. Käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Käesolev reaalne vangistus ei ole tema jaoks esmakordne ja eeltoodu näitab, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja kuriteoriskid vajalikul määral maandatud. Isikut on ka korra ennetähtaegselt vangistusest vabastatud kuid tema enda sõnul ei suutnud tas katseaega läbida ja pani toime uue kuriteo. Materjalidest nähtuvalt ja süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid arvestades võib tema peamisteks õigusvastase käitumise mõjuriteks pidada majandusliku kasu teenimise eesmärki ja alkoholi tarvitamist, samuti suhtlemist kuritegeliku mõtteviisiga isikutega. Arvestades seda, et käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul puudub süüdimõistetu kindel töökoht ja ilmselt ei saa ka lähedased teda materiaalselt piisavalt toetada, siis on jätkuvalt olemas oluline risk tema poolt uute kuritegude toimepanemiseks. Nimetatud riski suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabaduses ka alkoholi tarvitamist. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu vangistuses mõistnud, et peab alkoholi tarvitamist piirama, siis on kohtul siiski alust kahelda, kas ta ikka hindab oma tarvitamisharjumusi ja nende mõju täiesti adekvaatselt ning on motiveeritud alkoholist vajalikul määral hoiduma. Materjalidest nähtuvalt on alkoholi tarvitamine lisaks õigusvastase käitumise soodustamisele mõjutanud ka süüdimõistetu perekondlikke suhteid ning takistanud tal töökohustuste täitmist. Alkoholi tarvitamisest hoidumiseks on ta muuhulgas kasutanud ampulli abi. Seega tuleb järeldada, et ka süüdimõistetu ise on varasemalt teatud määral tunnistanud alkoholi kahjulikku mõju oma elukorraldusele ning on pidanud vajalikuks välise abi otsimist. Hoolimata teadmisest, et alkoholi tarvitamine on tema jaoks seotud oluliste probleemidega pidas ta aga siiski enne vangistust kord nädalas tarvitamist normaalseks ning ei leidnud vajadust sellest täielikult hoiduda. Seega on oluline risk süüdimõistetu poolt ka vabanemisel alkoholi tarvitamisega jätkamiseks ja sellest mõjutatuna ka uute kuritegude toimepanemiseks, eriti arvestades seda, et vangistuse jooksul ei ole ta vastava kuriteoriskiga ka otseselt tegelenud ega osalenud temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetavates riske maandavates tegevustes. Seega leiab kohtunik, et vangistuses edasiviibimine on kasulikum ka süüdimõistetule endale, kuna tagab alkoholist pikemaajalisema võõrdumise ja annab võimaluse kuriteoriske maandavates tegevustes osalemiseks ning oma käitumise ohutegurite analüüsimiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et V.Z-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal seadusest tulenevalt võimalik, kuna vajalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks ei ole täidetud. Samuti oleks süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu ilmselt liigselt ennatlik ja põhjendamatui, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et tema kuriteoriskid oleksid vajalikul määral maandatud ning ta suudaks igati kinni pidada ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõuetest ja kohustustest. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata süüdimõistetu V.Z (IK XXX) temale Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 27.septembri 2012.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.