1-12-11050/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013.a Tallinn kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-12- 11050 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Sten Lind Kriminaalasi B.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.12.2012.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja adv Merike Allikmäe Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Õnne Neare-Vaarmann, kannatanu J L Süüdistatav B.D isikukood XXX, Eesti kodanik, elukoht XX Tallinnas, ei tööta, varem kriminaalkorras üheksal korral karistatud, viimati 02.03.2010.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva vangistusega, mis jäeti osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, koheselt kuulus kandmisele 5 kuud ja 29 päeva, 8 kuud jäeti täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga (karistus on liidetud hilisema kohtuotsusega mõistetud karistusega) ja 30.06.2010.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi 9 kuulise vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel 6 kuulise vangistusega, liitkaristuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Vahi all alates 01.11.2012.a. RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
2. detsembri 2012.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Välja mõista B.D-lt riigieelarve tuludesse 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja 60 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
3. ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 11.12.2012.a otsusega tunnistati B.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks Harju Maakohtu 04.09.2012.a otsusega mõistetud kergem karistus (2 kuud vangistust). Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, millest arvati maha kantud karistus 2 kuud. Kandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.11.2012.a. Tsiviilhagi rahuldati ja B.D-lt mõisteti J. L kasuks välja 718.42 eurot. B.D tunnistati süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna 31.07.2012.a kella 22.10-22.45 ajal Tallinnas XX asuvas korteris, alaealise A L juuresolekul avalikult, kuid vägivalda kasutamata, varastas J L teleri Samsung koos puldiga 616.50 euro väärtuses ja digiboksi Motorola koos puldiga 101.92 euro väärtuses ning põgenes varastatuga. APELLATSIOONI SISU Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja uue otsusega mõista leebem karistus. Kaitsja osundab, et süüdistatav peab endale mõistetud karistust põhjendamatult raskeks, karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdistatava isikule. Kannatanu avaldas, et ei soovi samuti süüdistatavale vangistuse mõistmist, soovis kahju kiiret hüvitamist. B.D on oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust. Kaitsja leiab, et süü tunnistamine on jäänud maakohtu poolt karistuse mõistmisel arvestamata. Kaitsja märgib ka, et siiani ei ole B.D toime pannud raskeid kuritegusid, vargused on aset leidnud töö puudumise ja materiaalse olukorra tõttu. Kaitsja leiab, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka kergema karistusega. Samas on maakohus jätnud kohtuotsuses karistuse põhistamata, mis on käsitatav kriminaalmenetlusseaduse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kohus ei ole kaalunud süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist. PROKURÖRI SEISUKOHT 2 Apellatsioonile esitas vastuväited ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann. Prokurör leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ning märgib, et puhtsüdamlikku kahetsust, mis iseenesest eeldab süü tunnistamist, on maakohus arvestanud. Maakohtu poolt esitatud motiividest ilmneb, et rahalise karistuse mõistmine ei ole võimalik süüdistatava majandusliku olukorra tõttu, selle karistuse täitmine oleks võimatu. Süüdistatava isikut ja tema süü raskust on kohus arvestanud, see tuleneb kohtuotsusest. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole prokuröri hinnangul alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide, apellatsiooni ja sellele esitatud vastuväidetega, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, otsuse tühistamiseks alust ei ole. Kuivõrd apellant on muuhulgas leidnud, et maakohtu otsus on karistuse mõistmist puudutavas osas nõuetekohaselt põhistamata, peab kohtukolleegium esmalt vajalikuks rõhutada, et motiivide puudumisena tuleb käsitleda olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad menetlusosalisele ebapiisavatena (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-17-03). Vaidlustatud otsusest nähtub, et kohus on B.D-le karistust mõistes lähtunud tema süü suurusest, arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, pidanud silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid, s.o mõistnud karistuse KarS §-s 56 sätestatust lähtudes. Seega ei ole kaitsja seisukoht, nagu oleks maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes rikkunud, põhjendatud. Kaitsja väide, et kohus on tema kaitsealuse suhtes jätnud arvestamata süü tunnistamise kui kergendava asjaolu, on samuti ekslik. Kohtuotsusest tulenevalt on kohus KarS §-s 57 lg 1 p 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust arvestanud. Puhtsüdamlik kahetsus aga eeldab juba iseenesest süü tunnistamist. Kohtuotsuses esitatud põhjendustest tuleneb ka B.D-le rahalise karistuse mõistmise võimatus. Kohus on märkinud, et B.D iseseisev sissetulek ja töökoht puuduvad. Rahalise karistuse mõistmist võib siiski vaagima hakata juhul, kui selline karistus süüdimõistetu poolt reaalselt täidetav. B.D puhul ei ole rahalise karistuse täitmine tõenäoline. Apellatsioonis viitab ju kaitsja samuti, et varavastaseid kuritegusid on B.D toime pannud töö puudumisest ja materiaalsest olukorrast tingituna. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on karistusliigi ja –määra valikul lähtunud objektiivselt tuvastatud asjaoludest – süü suurusest ning lähtunud põhjendatult nii eripreventiivsetest (süstemaatiline varavastaste kuritegude toimepanek ja hoolimatu suhtumine eelnevatesse karistustesse näitab B.D negatiivset sotsiaalõiguslikku meelestatust) kui üldpreventiivsetest (õiguskorra kaitsmise huvid) kaalutlustest. Maakohus on põhjendatult viidanud ka B.D poolt toimepandud varguse küünilisusele, mis kahtlemata avaldab mõju ka süü suurusele. Kohtukolleegium on seisukohal, et apellatsioonis esitatud väited on põhjendamatud ega anna B.D-le mõistetud karistuse tühistamiseks alust. 3 Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
4. detsembri 2012.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. B.D kaitsja adv Merike Allikmäe esitas taotluse määrata tema poolt B.D-le apellatsioonimenetluseks ettevalmistamises osutatud õigusabi eest Uno Feldschmidti Advokaadibüroole makstavaks tasuks 38.40 eurot (sealhulgas 20% käibemaksu). Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
5. detsembri 2009.a otsuse punktidest 2, 4, 16 rahuldada. KrMS 185 lg 2 kohaselt jäävad § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi tegemisel kulutused riigi õigusabile süüdistatava kanda. Malle Preimer Ivi Kesküla 4 Sten Lind