MS § 238 alusel vangistust 4 kuud (ärakandmata osa 3 kuud 29 päeva), mis asendati ÜKT-ga 238 tundi. väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
lg 2 p 9 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: H.S ´it süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 7-l korral, viimati 11.01.2011 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 järgi, taas viibides 19.11.2012 kella 17:15 paiku Tallinnas Lootsi tn 7 asuvas Sportland Outlet kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist Sportland Eesti AS-ile kuuluvad kolm paari talvepükse koguväärtusega 251,91 eurot ning väljus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades sellega varalist kahju Sportland Eesti AS-ile summas 251,91 eurot. Seega H.S varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud H.S seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Sportland Eesti AS-i teenindaja avaldust, olles tööl 19.11.2012.a. kaupluses Sportland Outlet aadressil Lootsi 7, Tallinnas. Turvaväravad hakkasid piuksuma. Turvaväravast väljus mees tumedates riietes, suure valge kotiga. Kauba kontrollimisel avastas kolm tühja riidepuud, mille peal olid rippunud talvepüksid. Kaupa oli kaduma läinud 240 euro väärtuses. Turvakaamerate salvestisest on näha, kuidas tumedasse riietunud meesterahvas kükitas kandurite vahel, talvepükste juures ja paneb püksid kotti. /tl 2/; Tunnistaja KL´i ülekuulamise protokolli, mille kohaselt tunnistaja on andnud ütlusi, et olles tööl 25.11.2012.a. Norde Centrumis aadressil Lootsi 7, kui kella 16:46 ajal pidas kinni isiku, kes käis 19.11.2012.a. kaupluses Sportland Outlet vargil ja varastas 3 paari talvepükse väärtusega 240 eurot. Kinnipeetavaks isikuks osutus H.S , kes tunnistas oma süüd, et varastas 3 paari talvepükse väärtuses 240 eurot. Samuti peeti kinni ka teine meesterahvas, kes oli koos H.S´iga. /tl 4-5/; Kahtlustatava ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistas ennast süüdi ja selgitas, et umbes nädal tagasi, kella ei mäleta, umbes kell 17:00 oli ta selles poes, kus teda kinni peeti. Poest võttis ta kolm paari meeste talvepükse ja pani need endale kilekotti. Seejärel väljus ta poest ja jättis pükste eest tasumata. Seda ta ei kuulnud, kas turvaväravad hakkasid tööle või mitte. Varastatud püksid müüs ta samal päeva tundmatule isikule 120 euro eest maha ja raha eest ostis endale süüa. /tl 9-11/; Teatis Karistusregistrist, millest nähtub, et H.S on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral ja viimati 11.01.2011.a. Harju Maakohtu poolt
/tl 13-21; 41-50/; Hagiavaldust koos lisaga, Sportland Eesti AS esitab seoses 19.11.2012.a. toimunud vargusega tekitatud kahju 251,91 euro välja mõistmist. Raha kanda arveldusarvele 221014868570. /tl 2529/; Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (CD-plaat), vaadeldavaks objektiks on turvavideosalvestus, mis on salvestatud CD- plaadile. Salvestuse vaatamisel kaamerate Camera 9 ja Camera 13 vahendamisel on näha, kuidas 19.11.2012.a. kell 17:06 Sportland Outlet kauplusesse siseneb meesterahvas tumedas jopes ja sinistes pükstes, suur kilekott käes. Kell 17:16:59 – 17:19:55 meesterahvas vaatab ja võtab kauba ning tema käeliigutuse järgi on näha, et ta paneb kauba endale kilekotti. Kell 17:20:22 meesterahvas väljub kauplusest ning on näha, et tema kilekott on punnis. /tl 30-38/; 11.01.2011 Harju Maakohtu otsus, mille kohaselt mõisteti süüdi H.S
lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 kuud ja 29 päeva, mis asendati ÜKT-ga 238 tundi, mille täitmise tähtaeg oli 10 kuud. /tl 40/; Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et H.S´i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on
Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on H.S ´i süü kuriteos, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et H.S pani kuriteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu (võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ning ka soovis seda. 2 Karistuse mõistmisel arvestab kohus
Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et H.S´it karistati viimati kriminaalkorras 11.01.2011.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 9 alusel vangistusega 3 kuud ja 29 päeva, mis asendati ÜKT-ga 238 tundi ning täitmise ajaks oli 10 kuud. Käesoleva kriminaalasja sisuks oleva ühe episoodi pani H.S toime 19.11.2012.a., s.o. aasta aega hiljem, kui tal kriminaalhooldus lõppes. Kriminaalhooldus lõppes 18.11.2011.a. kuna H.S tegi talle määratud 238 ÜKT tundi ära. H.S on kriminaalkorras varem karistatud 8-l korral, millest kehtivad kriminaalkaristused on 5 ning enamus toime pandud kuriteod on vargused. Väärteokorras on isikut samuti karistatud 26-l korral, s.h
lg 1 alusel, mis on varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. H.S´i poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik on jätkanud eelmistest karistustest (s.h vangistusest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, ei ole varasemalt tasunud ka väiksemaid rahalisi kohutusi väärteoasjades mõistetud rahatrahvide näol ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Isikul puudub legaalne sissetulek. Seega kohus leiab, et H.S ei saaks rahalist karistust täita. Isik on jätkanud ka varguste toimepanemist, hoolimata asjaolust, et teda on nende eest karistatud korduvalt ka reaalse vangistusega, samuti ÜKT- ega ja tingimisi jäetud karistus täitmisele pööramata. Seega on kohtu hinnangul karistuse eesmärgid saavutatavad üksnes vangistuse kohaldamisega. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku karistust ning samuti asjaolu, et varastatu väärtus on küllaltki suur, toime on pandud 1 kuriteoepisood, on kohtu seisukoha kohaselt võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust keskmisele määrale väiksemas määras. Kohus peab põhistatuks karistada H.S ´it vangistusega 9 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 3 kuud vangistust), seega on H.S ´ile mõistetavaks karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus peab võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasulikku tööga. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad H.S ´ilt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine H.S ´il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on noore töövõimelise meesterahvaga, kes on võimeline tasu eest töötama, kuid kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku tähtaja. Tsiviilhagid 3 Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanu omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanu omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitaud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on H.S ´i süü kannatanule kuulunud asjade suhtes varguste toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi. Kohus asub eeltoodut arvestades seisukohale, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi on põhjendatud täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, § 318 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada H.S vangistusega;
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 kuud.
lg 1 alusel arvata H.S ´i karistusaja hulka eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (25.11 – 26.11.2012.a.), kandmata karistus vangistus 5 kuud ja 28 päeva.
lg 1,2,3,4 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 356 tundi ÜKTd, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Määrata H.S üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on H.S kohustatud järgima
lg.1-ga ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: - Elama kohtu määratud alalises elukohas ( Pae 66 – 93, Tallinn); - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja eluvahendite kohta; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda 03.04.2013.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista H.S ´ilt tsiviilhagi summas 251,91 eurot Sportland Eesti AS kasuks (a/a 221014868570). 4 Välja mõista H.S ´ilt 480 eurot sundraha ja kaitsja tasu summas 38.40 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemal 03.01.2014.a.. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB EÜP viitenumber 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Asitõend: videosalvestus 1 CD plaadil, peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.