← Eesti

1-13-6862/7

Obsah (9)§ 183§ 25§ 349§ 424§ 209§ 74§ 64§ 65§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. augustil 2013. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-6862 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm

§ 183

lg 2 p 2,

§ 25

lg 1,2- § 199 lg 2 p 4,

§ 349

ja

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav V.I isikukood: XXX; elukoht: XXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 10-l korral, viimati Harju Maakohtu 05.10.2011. a otsusega

§ 209

lg 2 p 1 ja

§ 209

lg 2 p 3 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega tingimisi

§ 74lg 1, 3 alusel 18-kuulise katseajaga Tõkend: vahistamine kohaldatud 04.03.2013.

a, kahtlustatavana kinni peetud 09.

  1. 2012 ja 03.03.
  2. a Kaitsja Vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.I

§ 183lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada V.I

§ 25lg 1,2- § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada V.I

§ 424järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

1 Süüdi tunnistada V.I

§ 349

järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista V.I-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

68 lg 1 alusel arvata V.I karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.03.2012, s.o 1 päev, V.I poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada V.I-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.10.2011.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista V.I-le 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 68

alusel lugeda V.I vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev

  1. märts
  2. a. V.I-le kohaldatud tõkend – vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendite osas kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid:
  3. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada 18 minigripp kilekotti (pakend 5ABKP); metallist lusikas, minigrip kilekotid, pakendis olev valge paber (glükoos) ja vutlaris digitaalkaal (pakend akti nr-ga 12E-AN0263).
  4. KrMS § 126 lg 5 alusel tagastada Aivo Borisovile tema nimele väljastatud juhiluba. Kriminaalmenetluse käigus leitud pulbriline aine, mis sisaldab amfetamiini (ekspertiisiakt 09.04.2012 nr 12E-AN0263) jätta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista V.I-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja riigi õigusabi kulu 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisitasud 514 (viissada neliteist) eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 90 senti riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 566 (üks tuhat kaheksakümmend üks) eurot 40 senti tasumisele ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on V.I kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 47 (nelikümmend seitse) eurot 20 senti. Juhul, kui V.I ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on
  5. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu V.I süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil eeluurimisel seni tuvastamata ajal, kohal ning viisil vähemalt 3 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mille andis ajavahemikul 09.02.
  6. a kuni 08.03.
  7. a kolmel erineval korral Tartu linnas edasi M.K.. Samuti omandas V.I ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil eeluurimisel seni tuvastamata ajal, kohal ning viisil vähemalt 5,86 grammi ning kaks tarvitamiskogust amfetamiini, millest ühe tarvitamiskoguse andis 09.03.
  8. a Tallinna linnas M.K. ning 09.03.
  9. a ühe tarvitamiskoguse 09.03.
  10. a Harju maakonnas Kosel J.G.. Ülejäänud narkootiline aine, 5,86 grammi amfetamiini, leiti ja võeti ära V.I 09.03.
  11. a kahtlustatavana kinnipidamisel ning tema kasutuses oleva sõiduauto Hyundai Coupe reg nr XXX läbiotsimisel. Sellega pani V.I toime

§ 183

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine väikeses koguses korduva ebaseadusliku edasiandmise. Samuti süüdistatakse V.I selles, et tema isikuna, kes on toime pannud varguse, 24.08.2012 kella 14:40 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Vitamiini 1 asuvast kauplusest „Veeriku Selver“ kolm T/põdra ja hirveliha vorsti koguväärtusega 14,67 eurot (4,89 eurot tk)), ühe põdravorsti väärtusega 3,85, viis metsavorsti koguväärtusega 18,95 eurot (3,79 eurot tk.), neli Parmesani vorsti koguväärtus 13 eurot (3,25 eurot tk), ühe täissuitsuvorsti Tallinn väärtusega 2,29 eurot ja ühe punase kalamarja purki väärtusega 69,90 eurot, pannes kauplusest võetud kaubad endale pükste sisevoodrisse ning läbis kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata V.I tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna V.I peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Sellega pani V.I toime

§ 25

lg 1,2-§ 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toimepannud varguse. V.I süüdistatakse veel

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema: - juhtis 09.03.

  1. a kella 12:25 ajal Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tartu-Tiksoja tee 1,5 kilomeetril sõiduautot Hyundai Coupe reg nr XXX Tartu linna suunas olles amfetamiinist põhjustatud narkojoobes; 3 -juhtis 03.03.
  2. a kella 1:47 paiku Tartu linnas Võidu sillal suunaga Vabaduse pst-le sõiduautot Opel Corsa reg. numbriga XXX, olles narkojoobes. Sellega pani V.I toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Samuti süüdistatakse V.I selles, et tema 02.03.2013 kella 03:46 ajal juhtis Tartu linnas Tähe tänaval sõiduautot Toyota Avensis reg nr XXX omamata juhtimisõigust, esitas teenistusülesandeid täitnud ja tema isikuandmeid kontrollinud Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo patrullpolitseinikule Roland Kruusile teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, s.o Aivo Borisovi nimele välja antud juhiloa nr XXX, eesmärgiga pääseda järgnevast väärteo karistusest. Sellega pani V.I toime kahtlustatakse

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimel väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

§ 183

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V.I-le karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 25

lg 1, 2-§ 199 lg 2 p 4 järgi 4 kuud vangistust,

§ 424

järgi 8 kuud vangistust ja

§ 349

järgi 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista V.I-le liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.03.2012, so 1 päev ja karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada V.I-le mõistetavat karistust Harju Maakohtu 05.10.2011.

a otsusega nr 1-11-6080 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 68

alusel arvestada karistusaja algust V.I kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 03.03.2013. a. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et V.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.I süüdi tunnistada

§ 183

lg 2 p 2,

§ 25

lg 1,2- § 199 lg 2 p 4,

§ 349

ja

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas 4 Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses 64,80 eurot ja kohtumenetluses 21,60 eurot, kokku 86,40 eurot, ekspertiisitasu 420 eurot, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise maksumus 35 eurot ja 59 eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 90 senti. Menetluskuluks on samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja seejärel ositi maksmise võimalust. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. V.I ei tööta, tal tuleb kanda veel pikka aega vangistust. Samas on tal kahe lapse ülalpidamise kohustus. Arvestades menetluskulude suurust ja V.I majanduslikku olukorda, käib nende hüvitamine talle ilmselgelt üle. Kohus leiab, et menetluskuludest tuleb jätta riigi kanda ekspertiisitasud ja õigusabi kulud ning anda V.I-le võimalus tasuda ülejäänud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.