(6)kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Põlva Maakohtu
- septembri
- a otsusega tunnistati K.F süüdi KarS § 113 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust K.F-ile Põlva Maakohtu
- novembri
- a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võtta ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust alates
- veebruarist
- a. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega
- novembril
- a. Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrusega vabastati K.F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ning teda kohustati järgima katseajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma lisakohustusi – mitte tarvitama alkoholi või narkootikume, asuma vanglast vabanemisest 2 nädala jookul tööle või võtma ennast arvele töötuna, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva loata ning esimese 6 kuu jooksul pärast vanglast vabanemist mitte viibima kasiinodes ja restoranides pärast kella 23.
- Kohtumäärus jõustus
- aprillil
- a. Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega pöörati K.F-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 10 kuud 8 päeva vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega
- novembril
- a ning karistuse kandmisele asus K.F uuesti
- novembril
- a. K.F karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
- oktoobril
- a. K.F on varem kriminaalkorras karistatud:
- Põlva Maakohtu
- detsembri
- a otsusega KrK § 204 lg 3 järgi 3-kuulise vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga;
- Põlva Maakohtu
- augusti
- a otsusega KrK § 139 lg 1 järgi 60 päevamäära suuruse rahatrahviga;
- Põlva Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 2-kuulise vangistusega tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga;
- Põlva Maakohtu
- novembri
- a otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi 2-aastase vangistusega, millega loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks ka eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus ja liitkaristus 2 aastat vangistust jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Samuti on K.F karistatud Tartu Maakohtu
- augusti
- a otsusega KarS 424 järgi 200 päevamäära suuruse rahalise karistusega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K.F mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 19% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 27%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu lähedasteks X, kes elab Inglismaal. Elukoht on süüdimõistetule tagatud X juures ning arvestades varasemaid töökogemusi ja – harjumust on süüdimõistetul kriminaalhooldaja hinnangul ilmselt võimalik vabaduses ka tööd saada. Oluliseks kuriteoriskiks on süüdimõistetu puhul alkoholi tarvitamine. Kohtumenetluse poolte seisukohad K.F kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, edaspidiselt alkoholist hoiduda ja elada seadusekuulekalt. Prokurör X kohtule esitatud kirjalikus arvamuses K.F tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta. Kohtu seisukoht ja põhjendid 2 KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on K.F kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.F puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistusest puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud vangla tööhõives ja läbinud sotsiaalabiprogrammi „X“. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on ta kaardistanud enda jaoks probleemsed valdkonnad, on seadnud endale realistlikud ja positiivsed tulevikueesmärgid ning on näha, et tema motivatsioon õiguskuuleka elu alustamiseks on kasvamas. Kohus tunnustab eeltoodud positiivseid asjaolusid ja nendib, et on näha vangistuse positiivset mõju süüdimõistetu suunamisel. Samas aga ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et süüdimõistetut on ühel korral juba käesoleva vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid siis ei suutnud ta temale kehtestatud nõudeid ja kohustusi täita ning pani toime ka uue kuriteo. Ka eelmise ennetähtaegse vabastamise ajal esines süüdimõistetu suhtes mitmeid positiivseid asjaolusid, mis andsid kohtule aluse süüdimõistetu usaldamiseks ja ennetähtaegselt vabastamiseks, kuid sellest hoolimata ei suutnud süüdimõistetu tema suhtes üles näidatud usaldust ära teenida. Seega tuleb kohtul tema järjekordset usaldamist kaaluda eriti põhjalikult ning veenduda, et sel korral oleksid süüdimõistetu riskikäitumise tegurid võimalikul määral maandatud. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist oluliselt mõjutanud just alkoholi tarvitamine, mis on põhjustanud ka tema käitumise agressiivsust. Kuigi süüdimõistetu enda sõnul esines tal alkoholi liigtarvitamist varasemalt harva, siis tunnistab ta selle negatiivset mõju oma käitumisele ning soovib edaspidiselt alkoholist hoiduda. Samas aga nähtub tema eelmise ennetähtaegse vabastamise arutamise istungiprotokollist, et alkoholist hoidumise vajadust on ta tunnistanud ka eelmisel korral ning samuti oli ta juba siis läbinud sõltuvuskäitumisega tegeleva sotsiaalabiprogrammi „X“, kuid sellest hoolimata on ta vabanedes alkoholi tarvitamist jätkanud. Seega on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetus toimunud positiivsed muutused on ka praeguseks piisavalt kinnistunud ja kas ta seekord suudaks oma lubadusi täita ning alkoholist täielikult hoiduda. Kohus leiab, et tagamaks nimetatud muudatuste kinnistumine ning suurem tõenäosus süüdimõistetu poolt nende edasine järgimine on põhjendatud jätta süüdimõistetu praegusel ajal veel vabastamata, et ta saaks vangla piiratud tingimustes oma probleemiga edasi tegeleda ja läbida ka temale individuaalses täitmiskavas planeeritud vestlused alkoholi tarvitamise teemadel. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades süüdimõistetu suhtes juba praeguseks toimunud positiivseid asjaolusid ning motivatsiooni kasvamist oma eluviisi muutmiseks tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba kuue kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Nimetatud aja jooksul oleks süüdimõistetul võimalik läbida temale vajalikuks peetavad vestlused alkoholi tarvitamise teemadel, kinnistada toimunud positiivseid muutusi mõtlemises ja samas tagada ka vabanemiseks paremad võimalused õiguskuulekana hakkamasaamiseks. Kohtunik 3