1-11-9856/21

(4)täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus mõistis otsusega B.H-lt Evemar AS-i kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju katteks 800 eurot. Kohus määras KarS § 75 lg 2 p 1 alusel, et B.H tuleb hüvitada kuriteoga tekitatud kahju osade kaupa igakuiste maksetena, tasudes AS-ile Evemar 25 eurot kuus alates

1. a oktoobrist kuni kogu summa hüvitamiseni. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati B.H katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 15.09.2011.a. 12.09.2013.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Liliana Perk kohtule erakorralise ettekande B.H kohta, milles teeb ettepaneku pöörata B.H-le mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametniku teatel ei ole B.H täitnud temale kohtuotsusega käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi nõuetekohaselt. Süüdimõistetu ei ole ilmunud registreerimisele ja ei ole heastanud kuriteoga tekitatud kahju. Ettekande põhjal on kriminaalhooldusametnik teostanud isiku suhtes kriminaalhooldust alates
2. a detsembrist ning kohtunud isikuga 6-l korral. B.H peamiseks probleemiks on alkoholi tarvitamine. Isiku hoolimatule elustiilile viitab tagajärgedega mittearvestav käitumine – ta ei täitnud kriminaalhooldusametnik M. Reino poolt määratud kohustust läbida noorteprogramm EQUIP (puudus tundidest). B.H sissetulekuks on töövõimetuspension ja puude toetus, kokku üle 200 euro. B.H on võimalusel teinud ka juhutöid. Ametlikku töökohta ta ei ole otsinud ja Töötukassas ennast arvele võtta ei soovi, kuna seal käimine ei vasta tema ootustele. Kriminaalhooldusperioodiks on isikule kohtu poolt määratud kohustus hüvitada AS-ile Evemar kuriteoga tekitatud kahju summas 800 eurot osade kaupa alates
3. a oktoobrist 25 eurot kuus. B.H on 05.04.
4. a seisuga on hüvitanud 395 eurot. Kahjutasu on makstud erinevates suurustes, sageli hilinemisega. Lisaks ei anna isik endale aru kohtu poolt määratud kohustuse täitmise tähtsusest – on esinenud olukordi, kus 4-ndal kuupäeval saadud pension on 7-ndaks kuupäevaks otsas ja kahjutasu ei ole võimalik enam hüvitada. B.H on rikkunud ka kohtu poolt käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid – alates 10.07.
5. a ei ilmunud ta registreerimisele. B.H ei ilmunud registreerimisele ka 18.07.
6. a ja 12.08.
7. a, kuigi talle oli saadetud kutsed. 22.08.
8. a teostas kriminaalhooldusametnik isikule kodukülastuse, mil ilmnes, et B.H on Palamuse valla sotsiaalkorterist välja tõstetud juba aasta tagasi seoses alkoholi tarvitamisega. Kriminaalhooldajale väitis ta
9. a veebruaris, et elab seal üksinda ning tasus
10. aasta juulis eluasemekulusid. Lisaks on kriminaalhooldusametniku teatel B.H katseajal 07.10.
11. a väärteokorras karistatud KarS § 276 alusel trahviga summas 180 eurot, 23.01.
12. a LS § 259 lg 1 alusel trahviga summas 20 eurot, 07.05.
13. a AS § 70 alusel trahviga summas 40 eurot ja 25.08.
14. a LS § 259 lg 1 alusel trahviga summas 40 eurot. Kriminaalhooldaja on 06.09.
15. a koostanud B.H katseaja kohta hinnangu Põlva kriminaaltalituse vanemuurijale, kuna isik on kahtlustatav kriminaalasjas nr 13260103077 KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Kriminaalhooldusametnikule ei ole teada, kus B.H viibib ning tal ei ole õnnestunud hooldusalust leida. Samuti ei ole õnnestunud temaga kontakti saada telefoni teel. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et B.H kriminaalhoolduse jätkumine ei ole võimalik ning temale mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele. Kohus pidas taotluse arutamiseks kohtuistungi 07.10.
16. a. 2

(4)Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja palus B.H-le mõistetud vangistus pöörata täitmisele. B.H avaldas, et saab aru, et on rikkunud temale kohtuotsusega katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu teatel ei läinud ta alates selle aasta maist kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele, kuna polnud raha maksekohustuse täitmiseks. Ta ei teatanud ka oma elukoha vahetusest, kuna eeldas probleemide tekkimist. Alates selle aasta septembrist on ta olnud Põlvamaal, konkreetset elukohta seal ei ole. Kuna kohtuotsusega pandud maksekohustus oli täitmata, ei vastanud ta kriminaalhooldaja telefonikõnedele. Tööl käesoleval ajal ei käi. Tal on seljavigastuse tõttu töövõime kaotus 80 %. Töövõimetuspensioni asju ta õigeaegselt ei ajanud, nüüd on aga töövõimetus vormistatud. Alates 2011. aastast saab ta töövõimetuspensioni. Töötuna ta ennast arvele võtnud ei ole. Varem on teinud metalli- ja puidutööd, samuti töötanud aiafirmas. Alates 20-ndast septembrist on vahi all seoses varguse süüdistusega 18-nes episoodis. Ta olevat varastanud majadest sularaha. Süüdimõistetu seletas, et ei soovi niimoodi edasi elada, plaanis on edaspidi elada määratud elukohas Palamusel ja minna tööle. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus B.H-le täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. mõistetud karistuse KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et B.H ei ole täitnud temale kohtuotsusega käitumiskontrolli ajaks pandud ühtegi kontrollnõuet ega kohustust. B.H ei ole elanud kohtu määratud alalises elukohas, ei ole ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei ole allunud kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitanud nõuetekohaselt andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ning on lahkunud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba saamata oma elukohast. B.H ei ole ka hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju kohtu poolt määratud korras ja tähtaegadel. Maksed on tehtud hilinemisega ja mittetäielikult. Kohtule ei ole teada mõjuvaid põhjuseid, mis võiks õigustada B.H poolt käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmist. B.H ise nõuete ja kohustuste täitmata jätmist mõistlikult põhjendada ei osanud. Tema kohtuistungil antud seletuste, samuti kriminaalhooldusametniku ettekandes toodud asjaolude põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu rikkus katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi tahtlikult. Lisaks nähtub, et B.H on katseajal kestel pannud toime uusi süütegusid. Teda on katseajal karistatud kolmel korral väärteokorras, sealhulgas võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest, liiklusnõuete rikkumise ja alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest. Väärtegude toimepanemine ei mõjuta küll iseenesest katseaja kulgu, kuid see näitab süüdimõistetu suhtumist katseaja ja õiguskuuleka käitumise suhtes. Kriminaalhooldusametniku teatel on B.H ka kahtlustatav kriminaalasjas nr 13260103077 KarS § 266 lg 2 p 1 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest vähemalt teist korda. Kohus tegi kindlaks, et B.H-le on esitatud kahtlustus kriminaalasjas nr 13265000090 KarS § 266 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja KarS § 213 lg 1 3

(4)järgi kuritegude toimepanemises ajavahemikul 01.08.

1. a kuni 18.09.
2. a. Tartu Maakohus on 20.09.
3. a määrusega andud loa kahtlustatava B.H vahistamiseks ja isik on võetud vahi alla. Kohus on vahistamismääruses märkinud, et B.H on end kahtlustustes süüdi tunnistanud ning kogutud tõendite alusel on tõenäoline kahtlustuses kirjeldatud süütegude toimepanemine B.H poolt. Ka käesolevas asjas peetud kohtuistungil tunnistas B.H temale süüksarvatavate kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et arvestades B.H käitumist katseajal, katseaja nõuete rikkumise ulatust ja isiku enda suhtumist, ei ole põhjendatud määrata temale kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise eest katseajaks KarS § 75 lõikes 2 ettenähtud täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete eesmärk on järelevalve kindlustamine süüdlase käitumise üle. B.H on seni jätnud kõik temale pandud kontrollnõuded ja kohustused täitmata. Kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine on muutnud võimatuks järelevalve teostamise tema üle. Seetõttu ei ole võimalik B.H suhtes edaspidi käitumiskontrolli kohaldamine ja temale täiendavate kohustuste panemine. Lisaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmisele on B.H tõenäoliselt pannud toime uusi kuritegusid, mida saab pidada kõige rangemaks katseaja tingimuste rikkumiseks. Kuna katseaja kohaldamine pole võimalik, tuleb B.H-le kohtuotsusega mõistetud vangistus pöörata täitmisele. Eeltoodu alusel pöörab kohus täitmisele B.H-le 08.09.
4. a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse juhul, kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Kohus tegi kindlaks, et B.H on Tartu Maakohtu 20.09.
5. a määruse alusel juba vahistatud kahtlustatavana teises kriminaalasjas. Seega ei kohaldu käesolevas asjas karistusaja alguse arvestamisel KrMS § 414 lg
6. Kriminaalasjas nr 1-11-9856 B.H-le mõistetud vangistuse algust tuleb arvestada alates käesoleva määruse jõustumisest. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427,
7. Kohtunik: 4