Obsah (5)

§ 12§ 16§ 48§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4128 Otsuse kuupäev 24. september 2019 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Väärteoasi

) § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. 8.

§ 12

sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta ületas sõidukiirust vähemalt 45 km/h. 3

1. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
2. Kohus leiab, et N.H on oma tegevusega realiseerinud LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 140 + /- 5 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h. Kohus leiab, et N.H süüdistuses LS § 227 lg 3 järgi on täidetud objektiivne süüteokoosseis. 11.

§ 12lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et N.H pani toime süüteo otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik N.H kinnitas, et ta tahtis sõiduautodest mööda sõita, ning kui tuli pikk sirge teelõik, sõitiski neist mööda, ei pannud tähele et kiirus läks liiga suureks. Seega N.H teadis, et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Kohus leiab, et N.H süüdistuses LS § 227 lg 3 järgi on täidetud ka subjektiivne süüteokoosseis. 12. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. 13.

§ 48

kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga alla sanktsiooni keskmist määra, milleks on arest 7 päeva.

1. Liiklusseadus § 227 lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 227 lg 3 -s sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et käesoleval ajal on põhjendatud menetlusalusele isikule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks.
2. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. 4
3. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli menetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus. Viimase samalaadse väärteo on N.H toime pannud 25.05.
4. Nimelt on 25.05.2019 Politsei-ja Piirivalevameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse Patrulltalituse poolt N.H karistatud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 33 trahviühikut summas 132,00 eurot, rahatrahv tasutud 27.05.
5. Käesolev süütegu on seega toime pandud vähem kui kaks kuud pärast eelmise samaliigilise süüteo toimepanemist. See annab alust asuda seisukohale, et isik ei ole varasemast karistusest endale mingeid järeldusi teinud. Kuivõrd ainult rahatrahvi kohaldamine ei mõjutanud isikut edaspidi lubatud suurima sõidukiiruse ületamise toimepanemisest hoiduma, on kohtu hinnangul põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine. Kuna üksnes rahatrahvi määramine ei ole oma eripreventiivset eesmärki täitnud, tuleb isiku tähelepanu juhtida sellele, et liiklusalaste süütegude jätkuv toimepanemine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav käitumine ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid, mis peab üldperventiivselt andma signaali, et riik kohaldab lubatud suurima sõidukiiruse ületamisel lisakaristust. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2019 kohtuotsusega osaliselt tühistatud meie otsus karistuse osas. 24.09.2019 kohtuotsus 4-19-4128 jõustus osaliselt
6. detsembril 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 5